Stalini aega täpselt ei tea. Breznevi-Gorba ajal oli ülikonna materjal ikka enam-vähem. Soomlased imestasid et täisvillane ja nii odav ja muud taolist. Lõige oli nagu oli aga klassikal pole see väga määrav.Madis Reivik kirjutas: ↑31 Mai, 2025 11:19 Stalini sigala ajal müüdud ülikond ei ole kindlasti võrreldav sellega mida praegu samas "tarbijaklassis" endale lubada saab.
Võrdluseks on sobilik pigem kaltsukakraam.
* Tööriistad. Saast. Näpitsad, mutrivõtmed, kruvaritest rääkimata. selles mõttes on head et naelasabaga oleks halvem keerata
Kaltsukakraami hakati koos kooperatiividega sisse vedama. Seal läks just materjal käest ära. Sõber ahastas tihtipeale et pereema on täna surnu püksid jalga andnud ja tuul puhub läbi nagu võrkaiast. Või papist kingad mis vihmaga jalga ära lagunesid. Need olidki tegelikult mõeldud matusetalituseks aga müüdi nagu tavaülikondasid. Samamoodi laatadel - disain ilus aga niidiotsad tolknevad, kokku traageldatud vist pimedate poolt.... õud tuli peale.
Tööriistade kohta oli küll ütlemist. Nõukaajal polnudki sellist elementaarset asja nagu leht-silmus võti. Neid hakkas liikuma alles koos Anttila postimüügi kataloogi tulemisega ja siis jällegi sama teema. Silma järgi praktiline aga tehtud täispasast ja kallis ka veel kui postsotsialistlikku palka arvestasda. Tänapäeval võib sellist kohata mõnes toidupoes hinnaga EUR 1.99. Normaalne , samas mõõdus mutrivõti maksab pigem 11.99. Selliseid oli läänes muidugi ka aga keegi neid ei toonud sest kes see oleks ostnud kuupalga eest ühe 13 mm võtme ?
Töökohas oli 1990-ndate alguses küll juba Luna kataloogist Gedore mutrivõtmeid ja Knipexi tangisid kuid see oli firma mis metalli müüs ja raha eriti ei lugenud.
AndresTY - nõukaaja 30-32 võtit ei tulnud pikendamiseks mitte ära lõhkuda vaid toru pikenduseks käis teisele poole ühe haara otsa. Tõmmates andis enamasti järgi toru mis oli selhozstalist ja kolhoosi töökojas olid suuremal osal pikendustorudes otsad lõhki tõmmatud. Siis seati jupp maha ja sai jälle kasutada
