Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

[Kriku]

Lapse arengupsühholoogia üheks tähtsamaks avastuseks võib hinnata John Bowlby arendatud kiindumussuhete teooriat, mis kokkuvõtvalt ja lihtsustatult tähendab seda, et iga vastsündinu ja väikelaps vajab vähemalt üht täiskasvanut, kes tema eest hoolitseb, tema vajadusi rahuldab, keda ta võib usaldada ja kellega tal areneb kiindumussuhe.

Kiindumussuhe lähedase inimesega hoiab lapse sidet laiema kogukonna ja ühiskonnaga ja sunnib last käituma normidele vastavalt. See side on lapsele endale tähtis ja ta ei taha seda kaotada. Kui laps kogeb hooletusse jätmist, kui tema kõrval pole kedagi, kes temaga algusest peale suhtleks ehk vastaks nutule ja arvaks ära, kas see nutt tähendab nüüd tühja kõhtu, valu, lähedusvajadust või midagi muud, siis laps kaotab pikapeale sideme ka iseenda ja oma vajadustega. Ta lõpetab nutu, muutub hooldajatele «mugavaks lapseks», kellega ei pea tegelema.

Kuid selline suhetest ilma jäämine kahjustab lapse arengut veelgi rohkem. Ta ei tea, mis tema sees toimub, ta tunneb vaid arusaamatut ebamugavustunnet, mingit seletamatut tühjust enda sees, mis ajaga vaid kasvab ja millest ta tahab lahti saada. Sellest seletamatust ebamugavast tundest aitab kõige paremini lahti saada alkohol ja muud mõnuained, mis tekitavad head vabastavat tunnet füüsilisel ja vaimsel tasandil. Mõnuained kompenseerivad nii puuduvaid turvalisi suhteid. Kui lapsed hakkavad jooma alkoholi, siis selle põhjuseks ei ole igavus, vaid pigem igatsus puuduvate lähedaste suhete järele. Lapse varajane alkoholi tarbimine on selge märk sellest, et laps vajab abi.

Hooletusse jätmisel ja lapse väärkohtlemisel on veel üks negatiivne tagajärg – kannatab lapse empaatiatunne. Kui laps kogeb teiste inimeste ükskõiksust tema vajaduste rahuldamises, siis ei arene tal kaastunne teiste inimeste suhtes. See on tavakodanikele kõige suuremat õudust tekitav hooletusse jäetud laste iseärasus.

Väärkohtlemise kogemusega lapsed kasutavad sageli kiusamist teiste suhtes, et vaadata, kuidas ohver tuleb toime temale tekitatud valuga. Sellepärast soovitavad lapspõlve traumaga tegelevad uurijad, psühholoogid ja psühhiaatrid kõigepealt uurida, mis selle konkreetse kiusajast lapsega tema varalapsepõlves juhtus ning aidata tal nendest tagajärgedest vabaneda. Kiusamine on selge märk sellest, et lapsel on mingi häda, millega ta ei tule teisiti toime. Ohvril on reeglina ainult üks probleem – ta on nõrgem osapool kiusaja suhtlusringis. Muidugi kiusamine tekitab omakorda traumakogemuse, mis võib ohvrit ka kiusajaks muuta.

https://arvamus.postimees.ee/8243185/ju ... usrikkujad

[ruger]

Soomes toimus koolipussitamine. Teo toimepanija filmis seda ise.

Three people were injured in a knife attack in Finland. A teenager attacked female students at a school in the town of Pirkkala — and filmed the assault on video.

https://x.com/nexta_tv/status/1924804801549971536

16-year-old boy stabs 3 fellow students at a high school in Pirkkala, Finland.

He has released a manifesto stating he wanted to stab girls and that he had planned his attack for 6 months with the help of ChatGPT

https://x.com/visegrad24/status/1924755094689444017

[wk2]

Teisipäeva hommikul toimus Pirkkalas Vähäjärvi koolis pussitamine, milles sai vigastada kolm alla 15-aastast tüdrukut.
Politsei teatel arreteeriti kahtlustatav kurjategija, kooli õpilane, lähedal asuval turul kaheksa minuti jooksul pärast pussitamist.
Yle andmetel on tegemist 16-aastase poisiga.
Yle'le laekunud info kohaselt oli poiss üksildane.
Sotsiaalmeedias avaldatud manifestis mainitakse, et Pirkkala kooli pussitamise toimepanijal polnud sõpru. https://yle.fi/a/74-20162940/64-3-269151

[paadikapten]

Täiskasvanud mees röövis lapselt raha linnaosas, mille rahvas praegusel ajal teab üldiselt turvalise olevat. Supilinnas nimelt.
https://elu24.postimees.ee/8254739/runn ... ha-roovida

[Kriku]

Prokuratuuri süüdistuse kohaselt lõi Geren Lepp (22) möödunud suvel sotsiaalmeediaplatvormil Telegram grupi Pedo Hunting Estonia, kuhu ta hakkas mõni kuu hiljem ka sisu looma. Grupi eesmärk oli õhutada sotsiaalset vaenu ja vägivalda inimeste vastu, kes grupiliikmete meelest võisid olla pedofiilsete kalduvustega.

Septembris lõi Lepp ohvri leidmiseks portaali iha.ee profiili nimega Tatikati, jättes mulje, et seda kasutas 19-aastane naine. Tatikatiga võttis portaalis ühendust üks 30. eluaastates mees. Vestlus edenes ja lepiti kokku kohtumine. Lepp hindas, et suure vanusevahe tõttu peab ühendust võtnud mees olema pedofiil. Kohtumisele ilmus Lepp koos kahe sõbra, Raian Laisaare ja Marteniga. Noormehed otsustasid Tatikatiga kohtuma tulnud meest karistada. Samal ajal, kui Lepp ja Laisaar meest käte, jalgade, kurika ja raudlatiga peksid, filmis Marten kogu tegevust.

Lepp postitas Marteni filmitud video seejärel enda loodud Pedo Hunting Estonia gruppi.

Prokuratuur andis Lepa ja Laisaare kohtu alla süüdistatuna kehalises väärkohtlemises, Leppa süüdistati peale selle veel vaenu õhutamises. Marteni ainsaks süüdistuseks sai vaenu õhutamisele kaasaaitamine.

Raian Laisaar sai kehalise väärkohtlemise eest üheksa kuud vangistust, kuid koos juhiloata sõidu eest süüdi mõistmisega määras kohus talle liitkaristuseks aasta vangistust. Seda vähendati lühimenetluse tõttu kolmandiku võrra, kuid kohus otsustas selle täitmisele pööramata jätta, kui Laisaar ei pane pooleteiseaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Geren Lepale määras kohus kehalise väärkohtlemise eest kümme kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu lühendati kuue kuu ja 20 päevani. Ta viibis ka kaks kuud vahi all, mistõttu jäi järele neli kuud ja 21 päeva vangistust. Seda ei pöörata täitmisele, kui Lepp ei pane aasta ja kolme kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohus rahuldas ka kannatanu tsiviilhagi ning mõistis Laisaarelt ja Lepalt varalise kahju katteks välja 94 eurot ning mittevaralise kahju katteks veel 200 eurot.

https://www.delfi.ee/artikkel/120380825 ... -ise-suudi

[Erureamees]

Neid noori vigilant justice harrastajaid on viimasel ajal kuidagi juurde tekkinud mu meelest. Mida madalam laup ja kehvem õppeedukus seda suurem "õiglusjanu".

[Kriku]

"Aga ma olen pederast!" karjatab klassiukse avanud põhikoolipoiss keset koolitundi. Mõni minut varem on ta klassist õpetajale allumatuse ja teiste segamise eest välja saadetud ning nüüd on ta otsustanud õpetaja loata naasta. Mitte õppima, vaid külvama segadust. See on üks paljudest näidetest, millega õpetajad peavad koolis vaat et iga päev kokku puutuma. "Peale sõna ei ole õpetajal ühtegi mõjutusvahendit," nentis Viljandi Paalalinna kooli direktor Aavo Palo. Mida aga teha siis, kui sõnast ei ole abi?

Häirija võib tunnist välja saata. Aga kuhu? Ja kui ta ei lähe? "On ka olukordi, kus õpetajal on tulnud kogu ülejäänud klassiga mõnda teise ruumi minna ning segaja üksinda maha jätta," tõi Palo ekstreemsemate lahenduste hulka kuuluva näite.

Karistusi – vähemalt pedagoogide meelest toimivaid – koolis ei ole.

"Aeg on näidanud, et karistused teevad olukorra veel hullemaks," ütles haridusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg. Praktika näitab tema sõnul, et karistus tuleb selle määrajale ringiga tagasi. Ta tõi näite USA-st, kus 1960. aastatel toodi koolidesse relvaga politseinikud korda tagama ning tagajärjeks olid õpilaste seas relvade levimine ja rikkumiste kasv. "Samasuguste relvadega, mida kool kasutab õpilaste vastu, tullakse hiljem kooli vastu," lausus Rakaselg. "Seetõttu ei soovitata tõesti kasutada sanktsioone kui mingi kannatuse loomist."​ See ei tähenda tema sõnul aga kaugeltki, et lubamatut käitumist peaks aktsepteerima või kuidagi taluma. "Nii-öelda laia pintsliga erikooliähvarduse mõju pole kiita. Ühe õpilase kaupa käitumise põhjuste ja selle mõjutamise võimaluste otsimine on palju-palju tõhusam. Kas selleks on koolis aega ja ressurssi, see on tõesti oluline küsimus."

Õpetajad ja koolijuhid tunnevad igal juhul, et neil ei jätku vahendeid, millega tunnis korda tagada. Kõige keerulisemaks peavad õpetajad ja lapsevanemad olukorda, kui klassis üks-kaks õpilast õpetajale ei allu. Jõuga neile vastu astuda ei tohi, turvamehi koolis ei ole ning olemasolevad lahendused tunduvad nii mõnelegi koolitöötajale hambutuna.

Viljandi Kesklinna kooli hoolekogu juht Indrek Aasna rääkis, et selles koolis tekkis õpetajatel suur mure mitme kuuenda klassiga. Lõpuks otsustati korraldada lastevanematele eraldi koosolek. Räägiti muredest, otsiti lahendusi ning mõne aja pärast asi laabus. Üksikuid õpilasi korrale kutsuda on aga palju keerulisem. ​Õpetajad kirjeldavad erisuguseid olukordi. Näiteks tuleb mõni õpilane klassi ja keeldub telefoni ära panemast. Kui hoog sees, on telefon juba ühendatud kaasatoodud kõlariga ning õpetaja jutu asemel kõlab tunnis hoopis muusika. Leidub õpilasi, kelle puhul peetakse heaks, kui õnnestub nad tunni esimese viie kuni kümne minutiga maha rahustada ning siis saab ka ülejäänud õpilastele pühenduda. On aga ka tunde, kus õppimine jääbki ära, sest tegelda tuleb ainult ühe õpilasega. Indrek Aasna on oma sõnul pidanud mitmel korral tegelema murega, et üks agressiivne õpilane on välja valinud ohvri ning asunud teda nii psüühiliselt kui füüsiliselt piinama. Õpilaste füüsiliste rünnakute alla on aga langenud ka õpetajad. On fikseeritud olukordi, kus õpilase rünnaku tõttu on tulnud lausa politsei appi kutsuda.

​Kõige suurem karistus saab olla kümnepäevane koolist eemaldamine. Keelde võib aga olla ka leebemaid. Viljandi Kesklinna kooli direktor Kaija Kits tõi näiteks keelu osaleda ekskursioonidel või teistel ühisüritustel. Et lapsed tegelikult tahavad sellistel ettevõtmistel kaasa lüüa, on niisugusel karistusel vähemalt mõningane mõju. Aavo Palo tõi näite aastakümnete tagant, mil koolisüsteem nägi ette, et kolme käskkirja järel heidetakse õpilane koolist välja ja suunatakse erikooli. Nüüd selliseid erikoole enam pole. Need, mis alles, koolitavad noori, kes on sinna saadetud kohtu otsusel.

Haridusministeerium, nagu juba mainitud, karistamisse ei usu. Õigupoolest pole see usu küsimus, vaid ministeeriumi ametnike jaoks teaduslikult põhjendatud lähenemine. Paljud pedagoogid ei usu jälle kaasavasse haridusse. See on nende meelest loonud olukorra, et koolitöö käib agressiivsete õpilaste taktikepi all.

"Kaasav haridus ei saa olla selle mure põhjus," on Jürgen Rakaselg veendunud. Kaasav haridus tähendab tema sõnul haridusliku erivajadusega lapsi ja nende õpetamist. Ta möönab, et hariduslik ja käitumuslik erivajadus võivad mõnes lapses kattuda, aga see ei pruugi nii olla. "Kindlasti on mure see, et vanemlusoskused on muutunud ning kodud suhtuvad sagedamini lapse käitumisse ükskõikselt ja lubavalt. Aga väita, et hariduslik erivajadus võrdub alati käitumusliku väljakutsega, on küll kohatu lihtsustus."

Nii et kui laps saab koolis õppimisega eakohaselt hakkama, aga on kas agressiivne või muul moel teisi segav, pole see ilmtingimata kaasava haridusega kaasnev mure. "Seda saavad rääkida need, kes ise koolis igapäevaselt ei tööta ja koolielu seestpoolt ei tunne," ohkas selle mõtte peale Aavo Palo.

https://sakala.postimees.ee/8257720/kui ... inult-sona

See Rakaselja demagoogia ja kogu kaasava hariduse ideoloogia on mulle isiklikult sama vastik kui see, mida nõukogude ajal kõnepukist aeti. Ja midagi muuta saab Eesti Vabariigis siin sama vähe kui ENSV-s sai muuta ila Lenini lapsepõlvest. Erinevalt nõukogude korrast saab küll ennast sellest distantseerida - laps erakooli panna, kui selline olemas on ja leppida sellega, et raha, mida maksudeks makstakse, läheb vähemalt haridussüsteemi poolest kohta, millest maksjal vähimatki kasu pole. Kui TERA vms. läheduses pole, siis puudub ka see võimalus.

Aga võtame siis demagoogia pulkadeks lahti:

"Aeg on näidanud, et karistused teevad olukorra veel hullemaks," ütles haridusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg. Praktika näitab tema sõnul, et karistus tuleb selle määrajale ringiga tagasi. Ta tõi näite USA-st, kus 1960. aastatel toodi koolidesse relvaga politseinikud korda tagama ning tagajärjeks olid õpilaste seas relvade levimine ja rikkumiste kasv. "Samasuguste relvadega, mida kool kasutab õpilaste vastu, tullakse hiljem kooli vastu," lausus Rakaselg.

Aga kas sama ei peaks siis kehtima ülejääänud inimeste kohta või kooliõpilaste kohta koolist väljaspool, et karistused või vajadusel jõuga korrale kutsumine teevad alati asja vaid hullemaks? Miks puuduvad kooliõpilaste jaoks just koolis sanktsioonid õigusvastase käitumise eest, samal ajal kui väljaspool kooli on need olemas?

"Kaasav haridus ei saa olla selle mure põhjus," on Jürgen Rakaselg veendunud. Kaasav haridus tähendab tema sõnul haridusliku erivajadusega lapsi ja nende õpetamist. Ta möönab, et hariduslik ja käitumuslik erivajadus võivad mõnes lapses kattuda, aga see ei pruugi nii olla. "Kindlasti on mure see, et vanemlusoskused on muutunud ning kodud suhtuvad sagedamini lapse käitumisse ükskõikselt ja lubavalt. Aga väita, et hariduslik erivajadus võrdub alati käitumusliku väljakutsega, on küll kohatu lihtsustus."

Siin mängitakse mõistete mahuga ja konstrueeritakse õlgmehike. Mitte keegi pole öelnud, et "hariduslik erivajadus võrdub alati käitumusliku väljakutsega". Küll aga on kaasav haridus selle põhjus, et käitumishäiretega lapsed saavad terroriseerida normaalseid lapsi ja takistada neil hariduse omandamist.

Teadusest pole kogu see argumentatsioon kaugelt möödagi käinud .

[olevtoom]

See kaasamise värk -- et, noh, need kaasatavad võtavad normaalsetest inimestest õppust -- meenutab mulle seda, kui Daimler-Benz ja Chrysler möödunud sajandi lõpus ühinesid. Siis oli kah palju inimesi, kes lootsid, et nüüd hakkavad tulema Mercedese kvaliteedi ja Chrysleri hindadega autod.

[Erureamees]

Aga kukkus välja nagu alati, see tähendab vastupidi. Olles teemaga kursis, siis tean, et nii on ja hullemgi veel.
Omal ajal tüdruk ajas vastu, et tal kogemust vähe, et gümnas õpetada, nüüd on rahul, et ei pea tegelema noorte hälvikute taltsutamisega ja saab õpetada neid, kes seda soovivad.

[mart2]

Üritasin leida Rakaselja edusamme sellest ajast, kui ta Tartu vanglas töötas, kuid ei midagi erilist. Ka kriminaalhooldusosakonna töö ei peaks andma erilist eelist selleks, et just teda kaasava hariduse spetsialistiks palgati.

Koolis toimuva asjus peaks ikka olema spetsialistidid ja nõustajad need, kes ise mitu aastat selles raskes keskkonnas töötanud ...

Isiklik arvamus!

[Kriku]

Koolis toimuva asjus peaks ikka olema spetsialistidid ja nõustajad need, kes ise mitu aastat selles raskes keskkonnas töötanud ...

Minu arust pole sel praegu vähimatki tähtsust. Nad ei taha selle probleemiga tegeleda ja on leidnud endale sobiva ideoloogia, mis õigustab mittetegelemist. Rakaselg on lihtsalt ideoloogiasõdur.

Ja see mittetahtmine on ülima tõenäosusega kõgemalt poolt pärit - sealt, kus eelarve prioriteetide üle otsustatakse.

[Some]

Pole küll kuritegevusega seotud AGA! Hoidke oma lapsed ingliskeelsetest koolidest eemale! Mul tüdrukud räägivad inglise keelt nagu emakeelt. Mõlemad õppisid eliitkoolis. Neile tundus loogiline, et proovivad edasist haridust inglise keeles omandada, noh, õpivad välismaalastega, saavad sidemeid jne... Vanem tüdruk kui matageenius läks Taltechi, sai kõigile erialadele sisse aga valis miski ingliskeelse inseneeria. Kursakaaslased paduvenelased, eesti keel null, inkat algtasemel tönkavad. Võttis akadeemilise ja kavatseb ülikooli vahetada.
Noorem tüdruk otsustas keskharidust Audentese International School klassis omandada. Sama teema - õppetöö inglise keeles, kõik klassikaaslased venelased aga erinevalt Taltechist puudus tüüpidel IQ. Lihtsalt rikaste venelaste lapsed ja üldiselt õppimise asemel toimus poosetamine kellel rohkem pappi on... Õppimine oli vist ca €500 kuus. Suure vihaga oleks äärepealt Audentese ära ostnud (lapsed meil multimiljonärid) aga võttis mõistuse pähe ja läks teise, eestikeelsesse erakooli. Hoopis teine seltskond, väga õnnelik ja rahul. Ehk siis - kooli valides tehke korralik taustauuring

[maksipoiss]

Aga kas sama ei peaks siis kehtima ülejääänud inimeste kohta või kooliõpilaste kohta koolist väljaspool, et karistused või vajadusel jõuga korrale kutsumine teevad alati asja vaid hullemaks? Miks puuduvad kooliõpilaste jaoks just koolis sanktsioonid õigusvastase käitumise eest, samal ajal kui väljaspool kooli on need olemas?

Kaasav liikluskorraldus vms.

[Kriku]

Viimasel ajal on noored Tõrvandi ja Ülenurme alevikus oma käitumisega häirinud kohalikke ja lõhkunud teiste vara. Piltlikult öeldes on politsei telefon nende pärast punane. Vandaalitsemisi on ette tulnud Tõrvandi ja Ülenurme kooli territooriumil, põllumajandusmuuseumis, Tõrvandis Papli tänava mahajäetud majas, mis hiljuti maha põles, ning mujal avalikes ja eraomandis kohtades.

Näiteks Ülenurmes põllumajandusmuuseumi areenil on proovitud põletada puitmaterjali, mis on pärit loomade aedikust, soditud täis prügikast ja sein, samuti lõhutakse seal pidevalt maakivimüüri ning loobitakse kivid igale poole laiali. Lisaks on lõhutud areenil valgusketti ja pikali visatud põletamisjälgedega Bolti elektritõukeratas. Tõrvandi alevikus Saialille elamurajoonis on laamendatud mänguväljakul ja koputatud ilma asjata koduustele. Politsei on saanud teateid noorte korrarikkumistest Tõrvandi kauplustes.

Seni on politsei Ülenurmes ja Tõrvandil esile kerkinud probleemide lahendamisel piirdunud vestlusega ja kedagi karistatud pole. Ent kui teod muutuvad tõsisemaks ja pahandustest ei tehta järeldusi, tuleb võtta kasutusele karmimaid meetmeid.

https://tartu.postimees.ee/8260812/lohu ... ortekambad

[AMvA]

Tea, kas ootavad jälle niikaua, kuni keegi on maha tapetud?