Demograafia

[OLAVI]

Väga raske uskuda, et keegi planeerib pere juurdekasvu ühikakohtade kättesaadavuse järgi 18+ aastat ette. ...

Nõukaajal võimaldas riik erinevaid, laste arvust sõltuvaid hüvesid aga tänapäeval peab igaüks ise oma geenidele parema kasvupinnase eest hoolitsema.

Mõnel on "oma elu tuleviku" planeerimine tavaline ja näiteks mina ning minu lapsed on elukohta valinud peamiselt sobivast kooli kaugusest lähtudes.
Ka TalTehi juures ja Tartus on juba korter olemas, mis ootab "oma õppurit".

[Kriku]

Väga raske uskuda, et keegi planeerib pere juurdekasvu ühikakohtade kättesaadavuse järgi 18+ aastat ette. ...

Nõukaajal võimaldas riik erinevaid, laste arvust sõltuvaid hüvesid aga tänapäeval peab igaüks ise oma geenidele parema kasvupinnase eest hoolitsema.

Mõnel on "oma elu tuleviku" planeerimine tavaline ja näiteks mina ning minu lapsed on elukohta valinud peamiselt sobivast kooli kaugusest lähtudes.
Ka TalTehi juures ja Tartus on juba korter olemas, mis ootab "oma õppurit".

Ja lapse sünni ajal ollakse juba kindlad, et läheb TTÜ-sse? Või et on üldse ülikoolimaterjal?

[Qwerty226]

Samamoodi ei saa lapse sünni ajal ju kindel olla, et lapsele ei suudeta "viimaseid vidinaid" osta.

[OLAVI]

Ja lapse sünni ajal ollakse juba kindlad, et läheb TTÜ-sse?
Või et on üldse ülikoolimaterjal?

Ettenägelik inimene teeb ka lapsi varuga, juhuks kui mõni peaks ikalduma.

[olavsu1]

Nõuka aeg oli küll kõike muud kui hooliv. Vähemalt siit tagasi vaadates. "Riigi köis , las lohiseb" oli ikka üsna levinud.

Sellise suhtumisega inimesi meil ei hoitud, need saadeti esimesl võimalusel kus kurat.
Kuid neid oli küll, nad põhjustasid õnnetuse, kus tosinajagu lapsi sai viga, see järel aeti nad minema.

[Muhemusu]

Väga raske uskuda, et keegi planeerib pere juurdekasvu ühikakohtade kättesaadavuse järgi 18+ aastat ette. Selle optimistliku noodiga lõpetan AMvA järjekordse demagoogiapurske arutamise siin teemas.

See ei ole ju demagoogia. Noored kardavad, et nad ei suuda majanduslikult olla piisavalt stabiilses seisus, et oma lastest täisväärtuslikke kodanike kasvatada, võitjate põlvkonna esindajad ongi Eestis veits võõrandunud sellest kui sitasti noorematel läheb. Minule tundub, et sinu ja teiste lahendus on midagi sellist, et kui nende noorte kallal piisavalt vinguda ja tänitada siis küll nad on nõus ka kuuse alla sünnitama, vähemalt mingit sisulist programmi, et asju parandada ei ole silma hakanud. Ma olen ise veel kahekümnendates ja ainsad minu vanused kes on endale saanud kinnisvara (laenuga) on need kelle vanemad sisuliselt kogu asja kinni tagusid. Teised elavad üürikates ja tulevad ots otsaga vaevu kokku isegi kui neil on korralik nt Tal techi kõrgharidus.

[Kriku]

kui nende noorte kallal piisavalt vinguda ja tänitada siis küll nad on nõus ka kuuse alla sünnitama, vähemalt mingit sisulist programmi, et asju parandada ei ole silma hakanud. Ma olen ise veel kahekümnendates ja ainsad minu vanused kes on endale saanud kinnisvara (laenuga) on need kelle vanemad sisuliselt kogu asja kinni tagusid. Teised elavad üürikates ja tulevad ots otsaga vaevu kokku isegi kui neil on korralik nt Tal techi kõrgharidus.

Need üürikad vast ikka päris kuuse all ei ole?

Põhimõtteliselt muidugi on küsimuseasetus õige, kui see "vingumise ja tänitamise" osa vahele jätta. Mitu ruutmeetrit on siis vaja "täisväärtusliku kodaniku" kasvatamiseks?

[Muhemusu]

kui nende noorte kallal piisavalt vinguda ja tänitada siis küll nad on nõus ka kuuse alla sünnitama, vähemalt mingit sisulist programmi, et asju parandada ei ole silma hakanud. Ma olen ise veel kahekümnendates ja ainsad minu vanused kes on endale saanud kinnisvara (laenuga) on need kelle vanemad sisuliselt kogu asja kinni tagusid. Teised elavad üürikates ja tulevad ots otsaga vaevu kokku isegi kui neil on korralik nt Tal techi kõrgharidus.

Need üürikad vast ikka päris kuuse all ei ole?

Põhimõtteliselt muidugi on küsimuseasetus õige, kui see "vingumise ja tänitamise" osa vahele jätta. Mitu ruutmeetrit on siis vaja "täisväärtusliku kodaniku" kasvatamiseks?

Täpset ruutmeetrit komakohaga on veits naeruväärne otsida. Lastel võiks olla kamba peale oma tuba, ehk ühe taolises väga pere ei loo. Eestis on üürnike õigustega sellised lood tõesti, et sind võib alati mõne kuu jooksul välja tõsta. Sisulisest asjadest rääkides on üldiselt nii, et noortel on rohkem tööjõudu ja pealehakkamist ja vanematel on rohkem varasid (väärtpaberid, kinnisvara, maa jne) Eestis lasub maksukoormus rõhuvalt just sellel esimesel ja see aeglustab noorte majanduslikku iseseisvumist. Samuti tuleks kindlustunde tugevdamiseks senisest palju karmimalt suhtuda nendesse, kes oma laste kasvatamisse ei panusta, Mitte ainult seadustes vaid ka ühiskondliku halvakspanuga. Tänases Eestis on ikka seda üksikemade põlastamist alles, et ise oli loll jne. Mulle tundub, et igasugu kliima hirmude ja woke ideoloogia osa probleemid on samuti vähemalt siin foorumis üle paisutatud. Puutun kokku päris palju selle seltskonnaga ja olen korduvalt saanud sellistelt vegan, kliima kriis inimestelt(nelja silma all) kommentaare, et tegelikult tahaks, koera ja kolme last, aga lihtsalt ei saa lubada, või nihkubki see aeg kus võimekus tekib nii kaugele, et siis on juba hilja. Uus valitsus on hakanud pinda soojendama mõttele, et äkki võiks ikka kõrgharidus tasuline olla. Ma olen sügavalt pessimistlik selle suhtes mida see meie rahvastikuga teeks arvestades, et Rootsis, Taanis või Hollandis on parem haridus ja makstakse ülikoolis käimise eest pealegi. Olen mõelnud, et Saksamaal on kasutusel "Bauherrengemeinschaft" skeem millega antakse erinevatele gruppidele nt lastega pered riigi poolne laenukäendus, et nad saavad moodustada ühistud ja rajada endale kortermaju. Samuti on midagi lõpmatutes valikutes mida tänapäevane maailm pakub midagi mis inim aju sassi keerab. Kunagi oli sul piltlikult öeldes valida, et kas naabertalu vanem või noorem õde. Tänapäeval on inimesed mobiilsed ja paljudel on tunne, et ükskõik kelle sa valid oled sa kuidagi ilma jäänud. Olen mõelnud, et kas selle vastu võiks aidata kui vähemalt alaealiste ligipääsu sotsiaalmeediale piirata. Muuseas kindlustunnet majanduslikus mõttes murendab ka see, et siiani on igas kriisis "visatud bussi alla" mitte pankurid või suurtöösturid vaid just keskklass ja tööl käivad inimesed. Noored ei ole lollid ja teavad senise kogemuse põhjal, et kui peaks saabuma mõni uus kriis siis on just nemad kes sellega kõige rohkem pihta saavad (palgatud kõige hiljem, koondatud kõige varem) ja sel põhjusel tunnevadki, et vajavad rohken "rasva", et lapsi saada. See pole isegi nii uus asi vaid on meie sündimust pärssinud üheksakümnendatest alates.

[mart2]

Eks see akf Muhemusu jutt sobib osaliselt ka "nutu ja hala" alla ...

Mul kolm last. Alustasid iseseisvalt lisateenistusega juba kooli ajal - suvel töötamisega ning talvel siin-seal abistamisega (aitasid kaaslasi arvutite osas, tegid lisaõpetust kooliasjades jne.).
Kõik said ise kõrgkooli esimesel katsel ning selle ka edukalt nominaalajaga lõpetatud (samas kõrvalt lisatööd tehes). Kooli ajal toetasin kui vaja, kuid ise raha pakkuma ei läinud!
Nüüdseks abielus, omad majad/autod jne. Minu raha pole küsitud, kuigi vanemale pidin tegema pangas käenduse, sest siis veel nõuti. Nüüd pole sedagi enam vaja.
Pregu ma investeerin järeltulijatesse - toetan lastelaste huvitegevusi, kuigi selles ei ole otseselt abi küsitud.

Tartu üliõpilaste erakorterite värk - karm olukord ... kuid tegelikult on väikekorterite hinnad kõrged, sest paljud lapsevanemad on oma võsukestele (eriti kui peres mitu last) ostnud just kooli ajaks korteri! Peres käib siisd korter vanemalt lapselt järgmisele jne. ning millegipärast ei soovi noored seda pinda ühegi sõbraga ülikooli ajal jagada.
Selline mugavus kandub üle ka edasisse ellu!

Puhtalt isiklikud tähelepanekud, vaidlema ei hakka!

[Kriku]

Ma muidu saan akf Muhemusu poolt kirjeldatud muredest aru küll ja ei taha sugugi nende kallal vinguda ega tänitada. Erinevate riikide statistika aga paraku näitab, et ühiskonna jõukuse kasv või elutingimuste parandamine ei vii sündimust üles. Tegelikult on karta, et korrelatsioon on negatiivne: sõjajärgne suur põlvkond pidi üles kasvama üsna kitstastes oludes, eelmistest rääkimata.

[teeline35]

Erinevate riikide statistika aga paraku näitab, et ühiskonna jõukuse kasv või elutingimuste parandamine ei vii sündimust üles. Tegelikult on karta, et korrelatsioon on negatiivne: sõjajärgne suur põlvkond pidi üles kasvama üsna kitstastes oludes, eelmistest rääkimata.

Mis vähendab AKF i varem siin esitletud teadustööde väärtust, mis koostati naiste küsitluste kaudu ning mille sisu oli umbes selline, et majanduslik kindlus ja õige mees ja lapsi hakkab tulema nagu Vändrast saelaudu. Kardan, et igasugune teaduspõhisus siin ei aita.

[Kriku]

Sellised küsitlused näitavad, mida vastajad peavad probleemi lahenduseks, mitte seda, milline võiks tegelikult olla probleemi lahendus. Uurimisküsimused on erinevad ja neid ei või sassi ajada. Kasvõi juba sellepärast, et probleemil võib olla mitu alternatiivset lahendust.

[Erureamees]

Mul kolm last. Alustasid iseseisvalt lisateenistusega juba kooli ajal - suvel töötamisega ning talvel siin-seal abistamisega (aitasid kaaslasi arvutite osas, tegid lisaõpetust kooliasjades jne.).
Kõik said ise kõrgkooli esimesel katsel ning selle ka edukalt nominaalajaga lõpetatud (samas kõrvalt lisatööd tehes). Kooli ajal toetasin kui vaja, kuid ise raha pakkuma ei läinud!

Täpselt sama siin. Kõigil on oma elamine, kellel rohkemgi, nii et kuuse alla ei peaks keegi sünnitama. Ei olnud meil seda pappi, et neil midagi kinni maksta. Loomulikult jõudumööda toetasime. Rõõmsaks teeb, et lapselapsed on ka teadmishimulised ja koolis ei käi õpetajate terroriseerimiseks ja teiste kiusamiseks. Kuigi neid on kamba peale sama palju kui meil lapsi on. Nii et iibega on kehvasti jah.

[drawulf]

Kas keegi teab, kas kuskil statistikat on, kui paljudel inimestel on lisaks teine, kolmas kinnisvara? Firmad vist võivad ka elamispindu omada? Nende kohta infot?

See on kindlasti isikliku arvamuse kategoorias, aga leian et iga lisakinnisvara võiks olla astmeliselt maksustatud. Ehk siis minikinnisvaraimpeerium muuta maksudega ebasoodsaks investeerimisideeks. Tean ühte inimest, kes juba enam-vähem ostab üürirahadega uusi elamispindu.

Kindel kodupaik on kindlasti üks kriteeriume. Isegi sulasel vast oli kindel kodu, isegi kui saunas. (Okei ma tegelikult ei tea, kuidas vanasti asjad käisid ja kes-kus elas. Aga ma usun, et eeldan enam-vähem õigesti, et inimesed olid valdavalt paiksed) Kunagi oli küllap ka linnades perioode, kus töötajate nõudlus suur oli - pakuti kodusid. Nüüd on kõik..ebakindlam. Tööga ja.. üürikodud? Üürikasse mina last nõus tegema ei olnud. Sissemaksuraha kogumine võttis kaua aega, muidu oleks ehk varem alustanud.

[Kriku]

Kas keegi teab, kas kuskil statistikat on, kui paljudel inimestel on lisaks teine, kolmas kinnisvara? Firmad vist võivad ka elamispindu omada? Nende kohta infot?

See on kindlasti isikliku arvamuse kategoorias, aga leian et iga lisakinnisvara võiks olla astmeliselt maksustatud. Ehk siis minikinnisvaraimpeerium muuta maksudega ebasoodsaks investeerimisideeks. Tean ühte inimest, kes juba enam-vähem ostab üürirahadega uusi elamispindu.

Klassiviha ei kaunista minu meelest kedagi.

Isegi sulasel vast oli kindel kodu, isegi kui saunas.

Peretoas pingi peal.

Tööga ja.. üürikodud? Üürikasse mina last nõus tegema ei olnud. Sissemaksuraha kogumine võttis kaua aega, muidu oleks ehk varem alustanud.

Kinnisvara omamise eelistus on Eestis mõnevõrra erandlik, kui ülejäänud Euroopaga võrrelda, ja tuleneb ilmselt omaaegsest erastamisskeemist, kus kõik peale sundüürnike omanikeks said. Prantsusmaal elatakse põlvkondade viisi üürikorterites. Taaskord näide ülalmainitud negatiivsest korrelatsioonist...?