Kaitsetööstus

[klaasmees]

"Me toodame kõik ise ja sõja ajal, mitte varem" tähendaks seda, et tehasele lükatakse täishoog sisse alles siis, kui eelhoiatus ütleb, et nüüd nad tulevad tõesti. Seni toodetakse harjutamiseks, arendamiseks ja kui õnnestub kellelegi midagi müüa. Tõsise ja usutava eelhoiatuse ajaks on siin-seal pakutud nädal kuni kuu. Kui võtta 2 nädalat, siis selle ajaga tuleb leida inimesed kolme vahetusse, seni töötas tehas ju lõdval režiimil, nii 10% koormusega, kõik komponendid peaks juba kohal olema, sest kaugelt maalt nii ruttu ei saa ja Pärnu liivast kiipidegi tegemine võtaks aega, ja asi tuleb käima lükata. Töötab seni kuni tehas tabamuse saab või sõda ühel või teisel põhjusel lõpeb. Kogu see sõjaeelne aeg tuleb tegeleda aga arendamisega, sest ega selle 2 nädalaga jõua midagi välja mõelda.
Täiesti annaks olla, kuid argumendid peaks natuke teised olema. Meil on kuskil hulk riistvara ja tarkvara arendavaid inimesi, mitmel moel. Arendavad ja katetavad ja lasevad samal ajal kõrvaltooteid müüki. Tehas peaks olema ka võimalikult automatiseeritud, sest kust sa 2 nädalaga inimesi leiad ja välja õpetad. Komponentidega tuleb ilmselt teha nagu oma koduste kriisivarudega. Varu neid asju, mis sul nagunii muidu ära kuluks, hoia lihtsalt laojääki suuremana, või hoia ja müü aasta pärast veerand hinnaga edasi. Tõeline mängumuutja oleks see lahendus siis, kui eeldada, et sõda kestab kaua. Kui siin räägitakse, et Eesti vastupidavust loetakse nädalatega, 1 kuni 10, siis ei pruugi oma enda sõltumatu tehas (mitte ainult droonide ju) suur päästja olla, odav kindlasti mitte. Vähemalt mulle, võhikule.

[Kapten Trumm]

... Ja Eesti ala on tervenisti Luuga raketibrigaadi Iskanderite tuleulatuses (erinevalt Ukrainast).

... ning Luuga on Eesti ATACMS tuleulatuses ...

Erinevalt kaitsetööstuse tehasest on Iskanderi brigaad täiesti mobiilne ja vaevalt peale esimese raketi laskmist (ja sellega enda asukoha reetmist) nad jäävad baasi, ootama ATACMS tulelööki. Paraku.

[Kapten Trumm]

Täiesti annaks olla, kuid argumendid peaks natuke teised olema. Meil on kuskil hulk riistvara ja tarkvara arendavaid inimesi, mitmel moel. Arendavad ja katetavad ja lasevad samal ajal kõrvaltooteid müüki. Tehas peaks olema ka võimalikult automatiseeritud, sest kust sa 2 nädalaga inimesi leiad ja välja õpetad. Komponentidega tuleb ilmselt teha nagu oma koduste kriisivarudega. Varu neid asju, mis sul nagunii muidu ära kuluks, hoia lihtsalt laojääki suuremana, või hoia ja müü aasta pärast veerand hinnaga edasi. Tõeline mängumuutja oleks see lahendus siis, kui eeldada, et sõda kestab kaua. Kui siin räägitakse, et Eesti vastupidavust loetakse nädalatega, 1 kuni 10, siis ei pruugi oma enda sõltumatu tehas (mitte ainult droonide ju) suur päästja olla, odav kindlasti mitte. Vähemalt mulle, võhikule.

Ma olen laevamudelite tarbeks tellinud komponente Hiinast. Elektrimootor 5 eurot, propeller 2 eurot jne. Eluilmas ei hakka keegi Euroopas taoliste hindadega tootma, Hiinast tuleb osta konteineritäied aegsasti varuks.

Saksa mudelimüüja ostab Hiinast sama 5 eurose mootori, kleebib oma sildi külge ja müüb seda oma e-poes 25 euroga.

Lisaks teatas eile Taiwan miljardite suunamiseks drooniarendusse, ilmselt siis ideega pakkuda Läänele alternatiivi Hiina toodangule ja seeläbi teha end Läänele vajalikuks (mis kindlustab nende julgeolekut).

Komponente nagu propellerid, mootorid jne, mis muutuvad vähe, võiks rahulikult konteinerites varuks osta. Raamid, seadmed jne, mis rohkem muutuvad, neid tuleks siis ise leiutada. Ja mõistagi tarkvarad ja AI-d tuleb ise leiutada.

[Madis Reivik]

Tootmine on tore asi aga kui juhtumisi seda natukenegi seestpoolt tunned, saad aru et "ja siis me hakkame alles tootma kui sõjaks läheb" on bullshit.

Ka kõige lihtsamate asjade masstootmisel on nüansid, mille silumiseks on vaja aega ja vilunud töötajaid. Sõjatehnikast rääkimata, asju mis saavad p.... minna on miljon.

[mart2]

... Ja Eesti ala on tervenisti Luuga raketibrigaadi Iskanderite tuleulatuses (erinevalt Ukrainast).

... ning Luuga on Eesti ATACMS tuleulatuses ...

Erinevalt kaitsetööstuse tehasest on Iskanderi brigaad täiesti mobiilne ja vaevalt peale esimese raketi laskmist (ja sellega enda asukoha reetmist) nad jäävad baasi, ootama ATACMS tulelööki. Paraku.

Minu kommentaar tulenes kolmest asjaolust, mida sageli ignoreeritakse -
1) Kui kaitsetööstuse ettevõte jätkab eelhoiatuse ja kriisi korral tööd nagu poleks midagi juhtunud, siis ...
2) Luuga Iskandereid hakatakse jälgima/otsima kohe (miks mitte ka praegu?), mitte ei oodata, kui nad juba oma lasud teinud on
3) Alati tuuakse välja teise osapoole võimed, ilma omapoolseid kõrvutamata (nagu räägitakse Kaliningradi ÕT - mullist, kuid unustatakse mainida, et samaväärsed võimed Venemaa vastu on Läänemerel ka NATO-l)

Kõik.

[Kapten Trumm]

Mida see "sõjatööstus" selle eelhoiatusega siis peale hakkaks, kui selle saaks? Või mida ümber korraldab?
Kontseptsioon, justkui sõjatööstus eelhoiatust saades paigutab tööpingid metsa telki ja jätab hajutatult, on äärmiselt lihtsustatud. Kui seda mõtlesid.
Tegelikult selle "eelhoiatusega" pole suure logistilise saba ja üksteisega seotud tootmise osadel teha muud kui kaevata tehase õuele kaevikud ja õhuhäire korral peita personal sinna. Või lõpetada tootmine.

Praktikas tuleb neil seal oma tööd jätkata ja ilmselt kaevikuid kaevata. Lihtsalt taolist seadmeparki nii naljalt ei hajuta. Suured, fikseeritud asukohaga hooned koos seadmetega jäävad ikka tule alla, ka siis kui isikkoosseis pääseb.

Kui me vaatame ajaloos tagasi, nõuka aega, siis Tallinnas oli mitmeid tööstusi, keda ei oleks kuskile evakueeritud (näiteks Leibur või piimakombinaat). Ka tuumasõja ohus. Nad oleks pidanud igal juhul edasi töötama ja kui häire antakse, ronib personal selles rajatud varjenditesse (mida ehitati arvestusega, et sinna mahub 2 vahetust korraga - puhuks kui rünnak juhtub vahetuse vahetuse ajal) ja mis siis pärast saab, see selgub pärast. Ei piimakombinaadi autoklaave või leivatehase leivaahjusid poleks olnud võimalik kuhugi viia. Eks varjendid olid mõeldud rohkem selleks, et tööliste moraali hoida - muidu need ei ilmuks tööle ja üritaks linnast jalga lasta.

Samasugune lillelapslik kontseptsioon valitseb ka meie KV linnakutes, kus siiani ehitatakse ilma varjendita hooneid (vastupidiselt Soomele näiteks). Et saame "eelhoiatuse" ja siis on piisavalt aega maastikule minekuks jne jne jne. Küllab vastane meid ka karistab selle eest. Rünnak võib tulla ka ilma kuudepikkuse maaväe koondamiseta, nt kättemaksuks millegi eest. Ja ongi sul see 4 minutit aega, kui Luugast raketid siia jõuavad. Erinevalt soomlastest pole meil varjuda kuskile, kui kiireks läheb.

[Kapten Trumm]

Tootmine on tore asi aga kui juhtumisi seda natukenegi seestpoolt tunned, saad aru et "ja siis me hakkame alles tootma kui sõjaks läheb" on bullshit.
Ka kõige lihtsamate asjade masstootmisel on nüansid, mille silumiseks on vaja aega ja vilunud töötajaid. Sõjatehnikast rääkimata, asju mis saavad p.... minna on miljon.

Lisaks (olen asjaga praktiliselt kokku puutunud) on veel selline probleem nimega mobilisatsioonikohustus ja riigikaitselised töökohad. Eraettevõttel saada võimalust, et tema töölisi ei mobiliseerita, on täna üsna keeruline (et mitte öelda võimatu). Ja loomulikult probleem, et kriisi puhkedes töötajad "kaovad" - näiteks Hispaaniasse koos perega. Ja 155 mürsuliin poole tööliste mitte ilmumisega tööle ei hakka. Täna meil täidavad paljusid vähem makstud (tööliste) töökohti vene rahvusest inimesed, kas nad peale Putini üleskutset enam tööle tulevadki?

Ehk see värk on väga paljude nüansside ja tasanditega probleem, mida ei lahenda mingi kaitsetööstuspargi loomisega. Kahtlustan, et osalised kõike nüansse ei aimagi veel.

[Kilo Tango]

Iseseisva moonatootmise mõte Eesti kontekstis on ikka milleski muus, kui võimes toota sõja ajal (see on pigem utoopia tänase Venemaa kõrval juhul, kui tehast sügavale maasse ei kaevata). Oluline on vähendada moonaostude negatiivset mõju SKT-le. Samamoodi ka olla võimeline jätkama tootmist blokaadi või muul moel piiratud välisühenduste tingimustes. Enne esimest Iskanderi toimub igasuguseid muid asju.

[lennumudelist]

Mina mürskude tootmise osas pädev pole. Mõistan ainult, et mürskusid ja lõhkeainet ballistiliste rakettide maandumisplatsil toota on lootusetu - peab tootma ette, hajutama ette, sõja puhkedes on tehasega kõik.

Droonidega on teisiti. Neid saab kokku panna igas garaažis, aga - osi peab olema.

Osade hankimisel konkureerivad eri prioriteedid. Mõni otsus määrab tuleviku kaugele ette. Näiteks "arvuteid ma ostan Inglismaalt, ning ostan maailmas enim toodetud arvuteid". Droonile keskarvuti valimine on nagu abielu - tema eripärasid peab sügavuti teadma. Juhtsignaalide genereerimiseks ja analüüsimiseks on riistvaras ISPd (integreeritud signaaliprotsessorid) mida teisel arvutil samasuguseid pole.

Ümber arvuti on lisaseadmed. Mõned on sellised, mida sõbralikes riikides mõistliku hinnaga ei toodeta. Näiteks võib teekaardil sisalduda punkt "fiibertranssiiverit saab hetkel ainult vaenuliku maa liitlaselt". Järeldub, et kui plaanid ehitada 10 drooni, siis igaks juhuks ostad 50 fiibertranssiiverit, kuna vaenuliku maa liitlane võib ekspordi kinni keerata. Puhver peab katma ajalise akna, mille vältel räägid jaapanlastega, korealastega, vietnamlastega vms.

Mõned lisaseadmed on laiatarbe kaup. Näiteks nõrgema klassi IMU-d (inertial measurement unit). On täiesti mõeldav, et droonisüsteem oskab kasutada nelja eri sorti IMU, millest üks on kööbakas, teine lombakas, kolmas aeglane ja neljas ideaalne (kui ei ole võltstoode, mispuhul on kah kööbakas). Neid ei pea järjelikult kuhjadena varuma, kuna progejad suudavad uut sorti IMU hädaolukorras sobima panna. Samas võib juhtuda, et pahal päeval selgub "turg osteti tühjaks".

Mõned lisaseadmed on kallid, näiteks tähevalguse kaamera või termokaamera. Ette varumisega kaasneb rahaline kulu, samas tiksub kuklas teadmine, et 4/5 kaameraid valmib Hiinas ja hädaolukorras võib hankimine raske olla. Tulemus võib olla, et sul on katastroofi varu 50 "kartuli kaamerat" (5 € / tk) aga tegelikult tahad kasutada tähevalguse kaameraid, mida ostad ühekaupa.

Mõned lisaseadmed nagu veoaku on kaup, mida lennukiga ei veeta. Kui oled riikliku tähtsusega tegija, kes suudab rentida omale kaubalennuki, siis võid arvestada, et saad kriisiolukorras akud ruttu kätte. Kui oled tavaline eraettevõte - sinu akud tulevad laevaga 60 päeva jooksul. Järeldub, et pead hoidma teatud varu akusid. Kuna akud hoiustamisel vananevad, siis hoiad külmkapis.

Mootoritega on jah sedasi, et igasugu risu suudab lendu tõusta, pane ainult sobiv propeller külge, ning Euroopast ostmine on majanduslik enesetapp. Teed kalkulatsiooni "kas on usutav, et Peking peatab elektrimootorite müügi isegi Aafrikasse". Saad vastuse "ei ole usutav", eirad probleemi. Hädaolukorras palud araablastel mootoreid vahendada.

[mongol]

Meil on vaja toota odavaid droone. Kasvõi raame, proppe ja laenguid neile. Kaamerad, elektroonika juhtimiseks jms võib suure konteineriga võtta varakult kasvõi Hiinast valmis, niikuinii kulub väljaõppel-harjutamisel ja see on okei.
Täitsa tõsiselt öeldes on üks kabe FPV-droon ca 500.-, mis suudab ca kilose laengu kohale viia. Ja neid ostaks ka ukrainlased, ka juppidena.

Teine asi on hakata tootma droonitõrje moona. Jah, tavaline 12cal moon, aga haavlitega on veid hookus-pookust tehtud. Seda ostaks ukrainlased ka hetkel kuhjadega.

Droonindus (just FPV-droonindus) on uus ja oluline suund (loe: täiendus jalaväelasele). Ei muuda olematuks kaudtulevõimekuse vajadust ega muud senituntut, küll aga annab väga mõnusa käepikenduse üksusele põllul.

[Erureamees]

Tahtmata vähemalgi määral alavääristada droone, on praegu selline olukord, kus mõõk on kilbist pikalt ette rebinud. Ajaloos ei ole see kuidagi "tasakaaluasend".
Oleks ma "idukasvataja", mõtleks ma selle "kilbi" peale. Ma ei tea, milline see tehnoloogiline läbimurre olema saab, aga ta tuleb.

[Kilo Tango]

Tahtmata vähemalgi määral alavääristada droone, on praegu selline olukord, kus mõõk on kilbist pikalt ette rebinud. Ajaloos ei ole see kuidagi "tasakaaluasend".
Oleks ma "idukasvataja", mõtleks ma selle "kilbi" peale. Ma ei tea, milline see tehnoloogiline läbimurre olema saab, aga ta tuleb.

Hea point. Olen ka selles suunas mõelnud. Kõik need FPV droonid kasutavad ju kumulatiivlaengut ja nende vastu võitlemise meetodid on üldised teada. Lihtsalt küsimus on maksumuses ja kui varem sai näiteks soomukite puhul arvestada, et kõige suurema tõenõususega tuleb laeng sisse eesmisest sektorist, siis nüüd on vaja kaitsta 360 kraadi sektorit ja ka 180 kraadi vertikaalis. Nii, et see muudab asja keerukamaks, aga mitte võimatuks.

Üldiselt pakun, et tankidele/IFV-dele tekivad adekvaatsed droonitõrje kiirlaskekahurid vms. kineetilise mõjutamise seadmed ja sellega lõpeb ära kogu see "tankid on ajalugu" jutt. Kuidas võidelda droonidega mineerimise vastu on juba tsipa keerulisem teema.

[Some]

Soomukid soomukiteks aga tegelikult tuleks droonide eest kogu infra ära kaitsta... Ja olulist infrat on palju. Noh, tulistad 100 drooni alla aga 101 tuleb ja teeb pahanduse ära. Midagi päris kapitaalselt uut tuleb välja mõelda. Miski laserimull, mis tulistab alla kõik mis õhus liigub - alates varblastest.

[Erureamees]

Jah, mõneti inspireeris mind tänane Taavi Kotka raadiointervjuu. Muidu oli kõik tore, aga ta mattis ka tankid maha nagu praegu pop ja noortepärane on. Vara minu meelest.

[mongol]

Tahtmata vähemalgi määral alavääristada droone, on praegu selline olukord, kus mõõk on kilbist pikalt ette rebinud. Ajaloos ei ole see kuidagi "tasakaaluasend".
Oleks ma "idukasvataja", mõtleks ma selle "kilbi" peale. Ma ei tea, milline see tehnoloogiline läbimurre olema saab, aga ta tuleb.

Kalavõrk.
Honorar palun MTÜ-le.