Eesti pakub vanglateenust

[ruger]

Eesti justiitsministeerium plaanib siis Eesti vanglatesse tuua Hollandi ja Rootsi vange

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta on käinud välja idee rentida Tartu vangla vabu kohti teistele riikidele. Käesoleva aasta märtsis andis valitsus ministeeriumile volituse alustada ametlikke läbirääkimisi Rootsi ja Hollandiga ning nüüdseks olemegi jõudnud etappi, kus valmistatakse ette vanglarendilepingut Rootsiga, mille võiks allkirjastada juba juunikuus ning mille järgi tuleks Eestisse kuni 600 vangi.

Ideel on pragmaatilisi külgi: Rootsi vanglad on ülekoormatud ning Eesti võime vange vastu võtta on tehniliselt olemas, sest meil on vangide arv aasta-aastalt vähenenud ning omaaegse kinnipeetavate hulga jaoks ehitatud vanglad on pooltühjad. Kuid vaatamata rahalisele kasule – saaksime aastas üle 30 miljoni euro – on see ettepanek Eesti jaoks mainekujunduslikult ohtlik. Me ei tohiks nõustuda ideega muutuda Põhjamaade sunnitöölaagriks.

Üks rendileping ei pruugi jääda viimaseks. Eesti õigussüsteem ja vanglavõrk ei peaks täitma tellimusi, mis sünnivad teiste riikide probleemidest. Seoses massiimmigratsiooniga on meie naaberriigis tekkinud avaliku korraga suuri probleeme, mida sealne valitsus soovib nüüd lahendada karistuste karmistamisega. Ent kui Rootsis on aastate jooksul kujunenud karistussüsteemi nii-öelda defitsiit, peaksid nad ikkagi leidma oma lahendused. Eesti ei tohi võtta endale rolli, kus muutume välisriikide «Guantanamoks» – paigaks, kuhu mugavalt ära paigutada need, keda kodumaal hoida ei saada või ei taheta.

Piltlikult öeldes oleks tegemist äriplaaniga, mis põhineb võõrriikide vangidelt teenimisel. See paigutaks meid samasse klubisse Kuuba, Venezuela ning mõne Aafrika riigiga, nagu Djibouti, Egiptus või Maroko. Ehkki meile võivad kiusatust valmistada Eesti eelarvesse laekuvad lisamiljonid, peame endalt küsima: kuidas mõjutaks Eesti kuvandit pikemas perspektiivis see, kui Põhjamaade meedias hakatakse meid käsitlema kui «odavat vanglariiki»?

Plaanil on veel võimalikke miinuseid. Esiteks kaasnevad mitmesugused kulud. Vaja on lisapersonali, sest Rootsi reeglite järgi peab valvureid kinnipeetavate kohta olema rohkem kui Eestis. Personali on tarvis koolitada suhtlema teiste kultuuridega. Võib-olla tuleb ühel hetkel vangidele pakkuda halal-toitu (toit, mis vastab islamiusu seadustele). Ja nii edasi.

Teiseks ei tasu alahinnata võimalikku ühiskondlikku pinget. Ehkki ministeerium on kinnitanud, et Rootsist toodavaid vange hoitakse eraldi ning nad ei saa linnalube, tuleb neile paratamatult võimaldada kohtumisi lähedastega. Tartu ei ole isoleeritud koht nagu Alcatraz või Naissaar ning sinna tuleb sõita läbi terve Eesti.

Tegemist on väga tundliku küsimusega, mille kiire ja lühinägelik lahendamine võib Eestile tuua kaasa pikaajalise mainekaotuse ja ebasoovitavate võõraste saabumise. See vajab ühiskonnas põhjalikku arutelu ja seda ei tohi otsustada kabinetivaikuses.

https://arvamus.postimees.ee/8263184/ju ... glapealinn

[Kriku]

Mul ükskõik, ma ei muretseks. Teenus on teenus. See juhtkiri on rohkem nutt ja hala.

[JimLaheyUnlimited]

https://www.facebook.com/lauri.l22nemet ... 5P7KkdGJTl

Olen täiesti kindel, et need parimas eas mehed-naised looks Lõuna-Eestile suuremat lisandväärtust mitmesugustes ettevõtetes. Vangivalvuri töö on samuti oluline ja olulist väärtust loov aga ainult siis, kui seda tehakse Eesti ühiskonna turvalisuse huvides, mitte äriteenusena. Lisaks seisab politsei ja kaitsevägi silmitsi töötajate pensioneerumisega, vangivalvuri omandatud oskused aga aitaks miljoneid eurosid kokku hoida uute turvatunde loojate koolitamise asemel.
Olen mitu korda vangla rendist rääkinud ka Rootsi justiitsministriga. Üks oluline küsimus mul talle oli, et kui kiirelt on nad võimelised vange tagasi võtma. Nimelt vajab Siseminsiteerium seda vanglat näiteks ulatusliku ränderünde või Venemaa organiseeritud muude hübriidtegevuste korral. Siseministeeriumi nägemuses tulnuks vangla konserveerida. Ma ei tea mis on sellele küsimusele vastus ja kas võimalik sõlmitav leping siin Eesti huve piisavalt kaitseks.
Positiivne on see, et terroristid ja organiseeritud kurjategijad jäävad kõrvale, see oli KAPO peamine mure. Ilmselt ei ole aga kõik vägistajad ja mõrvarid siiski heleda peaga Rootsi mehed ja seega vanglas radikaliseerumist või radikaliseerunud külaliste siia tulekut välistada ei saa.
Valitsuse aruteludes kerkis kriitilise küsimusena aga ka tervishoid. Mitte rahastamine, vaid asjaolu, et ka kõige suurema raha puhul ei ole Eestil pakkuda vastavate oskustega inimesi. Näiteks vaimne tervis. Meil on neid inimesi oma elanike jaoks kriitiliselt vähe ja minister Sikkut oli toona väga mures. Ma ei tea, kas raviteenuseid hakkavad rootslased siin Eestis osutama aga ka Eesti erameditsiinist selle teenuse võtmine, halvendab meie inimeste olukorda.

Üldjoontes nõustun Läänemetsaga. Mingi näruse 30 milli pärast mõttetu jant

[Kriku]

Mingi näruse 30 milli pärast mõttetu jant

Akf on kiiduväärselt jõukas inimene või elab jõukas riigis...?

[AMvA]

https://www.facebook.com/lauri.l22nemet ... 5P7KkdGJTl

Olen täiesti kindel, et need parimas eas mehed-naised looks Lõuna-Eestile suuremat lisandväärtust mitmesugustes ettevõtetes. Vangivalvuri töö on samuti oluline ja olulist väärtust loov aga ainult siis, kui seda tehakse Eesti ühiskonna turvalisuse huvides, mitte äriteenusena. Lisaks seisab politsei ja kaitsevägi silmitsi töötajate pensioneerumisega, vangivalvuri omandatud oskused aga aitaks miljoneid eurosid kokku hoida uute turvatunde loojate koolitamise asemel.
Olen mitu korda vangla rendist rääkinud ka Rootsi justiitsministriga. Üks oluline küsimus mul talle oli, et kui kiirelt on nad võimelised vange tagasi võtma. Nimelt vajab Siseminsiteerium seda vanglat näiteks ulatusliku ränderünde või Venemaa organiseeritud muude hübriidtegevuste korral. Siseministeeriumi nägemuses tulnuks vangla konserveerida. Ma ei tea mis on sellele küsimusele vastus ja kas võimalik sõlmitav leping siin Eesti huve piisavalt kaitseks.
Positiivne on see, et terroristid ja organiseeritud kurjategijad jäävad kõrvale, see oli KAPO peamine mure. Ilmselt ei ole aga kõik vägistajad ja mõrvarid siiski heleda peaga Rootsi mehed ja seega vanglas radikaliseerumist või radikaliseerunud külaliste siia tulekut välistada ei saa.
Valitsuse aruteludes kerkis kriitilise küsimusena aga ka tervishoid. Mitte rahastamine, vaid asjaolu, et ka kõige suurema raha puhul ei ole Eestil pakkuda vastavate oskustega inimesi. Näiteks vaimne tervis. Meil on neid inimesi oma elanike jaoks kriitiliselt vähe ja minister Sikkut oli toona väga mures. Ma ei tea, kas raviteenuseid hakkavad rootslased siin Eestis osutama aga ka Eesti erameditsiinist selle teenuse võtmine, halvendab meie inimeste olukorda.

Üldjoontes nõustun Läänemetsaga. Mingi näruse 30 milli pärast mõttetu jant

Läänemets on täpselt nii loll, kui üks sots võib olla.
Ta ei saa aru, et see raha, mis palgana vangivalvuritele välja masktakse, läheb tarbimisse, mille eest luuakse töökohti ja asutatakse ettevõtteid. Ja see raha ei tule mitte Eesti eelarvest. Aga no millal on sotsid enne majanduse toimimisest aru saanud?

[Walter2]

Huvitav mis siis saab kui õndsate ''rootsi kardinate'' tingimustes peesitanud turistvangid hakkavad samu tingimusi ka siin nõudma - kas sellisteks (lisa-)kuludeks on Eesti riik valmis? See et meil on väidetavalt suurepärased vanglatingimused kinnipeetavatele koos kõige eesrindlikemate digilahendustega nagu üks asjaosaline minister välja hõikas näitab vaid poole arvutuse tegemise võimet ning platsinägemise puudumist.
https://www.err.ee/1609713651/vanglaren ... nipeetavat

[AMvA]

Huvitav mis siis saab kui õndsate ''rootsi kardinate'' tingimustes peesitanud turistvangid hakkavad samu tingimusi ka siin nõudma - kas sellisteks (lisa-)kuludeks on Eesti riik valmis? See et meil on väidetavalt suurepärased vanglatingimused kinnipeetavatele koos kõige eesrindlikemate digilahendustega nagu üks asjaosaline minister välja hõikas näitab vaid poole arvutuse tegemise võimet ning platsinägemise puudumist.
https://www.err.ee/1609713651/vanglaren ... nipeetavat

Mis tingimusi nad võivad nõudma hakata?
Tingimused lepitakse Rootsi kohtusüsteemi ja Eesti vahel kokku ning kui tulevad tingimuste muutused, maksab Rootsi riik need kinni.

[Kriku]

Mis Tartu vanglas eurotingimustest puudu on?

[muruniiduk]

Väliskapitaliga luuakse töökohti siia juurde ja riik ei pea pooltühja taristu ülalpidamise peale raha kulutama. Päris hirmus lugu küll.

[Walter2]

Näiteks mis keeles nendega suheldakse, kas moslemitele on näiteks palvela/-tingimused olemas, erimenüüd vms. Vahest on kõik olemas (puudub kahjuks kogemus siin- ja sealpoolsete vanglatega ) ja pole põhjust muretsemiseks.

[Kriku]

Muhameedlaste puhul on lihtne: kui pole neile tingimusi, siis neid ei võtagi.

[Saturn]

Mina pigem toetan seda ideed. Teine variant oleks ju, et maja jääb tühjaks ja töötajad koondatakse. Eelmine aasta vist seal juba koondati 90 inimest. Ehk Tartu Vangla tulevik oleks lihtsalt tühi hoonetekompleks.
Rootsi stsenaariumi järgi vastupidiselt võetaks ~250 inimest veel tööle + kulud katab Rootsi + seal mingi kasum veel tõenäoliselt riigieelarvesse ja tööjõumaksud eelarvesse.
Kui meil on vaba ressursi(inim+infra) ja tahet seda lepingut täita, siis pigem toetan jah.

[Tommi]

Üldjoontes nõustun Läänemetsaga. Mingi näruse 30 milli pärast mõttetu jant

Ma saan aru, et see 30 milli võib olla alles algus.

[ugandiklubi]

Kindlasti ei toeta seda jama millega hakkama saadakse . Esiteks oleks tulnud ka linnaelanike arvamusega arvestada . Küll hakkab Tartus nende vangide sugulasi ja kambakaaslasi jõlkuma . Tartusse kindlasti seda jama pole vaja . Pluss arvestades selle valitsuse valetamis lembust pole üldse kindel ,kas kõik vangid ka koju lähevad .

[Roamless]

Küll hakkab Tartus nende vangide sugulasi ja kambakaaslasi jõlkuma . Tartusse kindlasti seda jama pole vaja . Pluss arvestades selle valitsuse valetamis lembust pole üldse kindel ,kas kõik vangid ka koju lähevad .

Nüüd otsi ülesse tekstid, mida inimesed Delfi kommentaariruumis kribasid, kui Tartu vanglat ehitati ja tekib tore deja vu tunne. Keegi kribas ühe konserv partei siselistis selle teksti või?