Marsi jt planeetide koloniseerimine

[Kriku]

Päikesüsteemis rohkem meile sobivaid planeete pole. Olla saaks seal ainult täiesti isoleeritud keskkonnas.

Piisavalt sügav auk peaks olema suurusjärgus 30-40 km: https://www.quora.com/How-far-does-one- ... M-on-Earth . Põhimõtteliselt tehtav meie eluajal.

Järgmine teooria sobiv planeet võib olla Proxima Centauri tähesüsteemis, 4,2 valgusaasta kaugusel.

Jupiteri kuud on tegelikult ka kandidaadid.

[Kalakala]

Marsil pole energiat. Päikese võimsus <50% võrreldes Maaga ja päikesepaneelide eluiga on tõenäoliselt väga vilets. Samas energiatarve on suur, elu alalhoiusüsteemid (küte jms).

Lisaks on ikka küsimus et MIKS peaks Marsi koloniseerima ? Seal pole meile midagi vajalikku. Pigem asteroide püüda.

Ja kui keegi ütleb et "juhuks kui Maa muutub elamiskõlbmatuks" siis... isegi peale laustuumapommitamist on Maal alles magnetväli ja hapnik ja vesi.

Esimene küsimus- isegi mulle tundub jabur energiavajaduste katteks sinna mingeid päikesepaneele panna...ikka mingi tuumajaam tundub palju mõistlikum või kuidas?

Teiseks ...

On uuritud tuuleenergia kasutamise võimalusi Marsil. Probleem on sarnane päikese energia kokku korjamisega: päikest jõuab vähe pärale. Tuult on aga kuna atmosfäär on väga hõre siis ei kipu see midagi eriti pikali puhuma. Teadlased heal meele uurivad edasi kuni eelarvet jätkub ja vaidlevad ägedalt kas saab või ei saa. Samas Marsi kopter oli edukas ja kui see õhus püsis siis miks ei peaks vastupidine projekt töötama.

[Kriku]

Minimaalne energiavajadus on suurusjärkudes väiksem, kui meie praeguse ühiskonna kulutused. Marsil bittide koinimise eest saadetaks tõenäoliselt otseteed orgaanika ümberöötamise keskusse.

[Kapten Trumm]

Jupiteri kuud on tegelikult ka kandidaadid.

Nii kaugel Päikesest on see elu juba kaunis krõbekülm. Marsi kliima on veel sellega võrreldes mõõdukas. -60 saab inimene hakkama küll, Siberis ja Antarktikas on saanud.

[Kriku]

Ei ole. Europal on jääkatte all vedel ookean, mida looded soojendavad. Vee all elades ei peaks muretsema ei sooja ega kosmilise kiirguse varjestuse pärast. Tõsi küll, jää on 20 km. paks.

Titaanil annab seismiline aktiivsus sooja. Titaan võib tegelikult olla parim kandidaat koloniseerimiseks, kui sinna kuidagi kohale saab.

[Kalakala]

Ei ole. Europal on jääkatte all vedel ookean, mida looded soojendavad. Vee all elades ei peaks muretsema ei sooja ega kosmilise kiirguse varjestuse pärast. Tõsi küll, jää on 20 km. paks.

Titaanil annab seismiline aktiivsus sooja. Titaan võib tegelikult olla parim kandidaat koloniseerimiseks, kui sinna kuidagi kohale saab.

Pealpool jääd on jälle maru hea bitte koinida ja tehisaru treenida. Jahutus on nende tegevuste juures üks suur probleem.

[Kapten Trumm]

Titani temperatuur on väga madal. Keskmine temperatuur on -180 °C. Seal leiduv vesi on kogu aeg külmunud. Seal esinevad küll mõnedki maised nähtused, näiteks mered, vihm, tuul ja isegi luited, kuid meredes on vedel metaan ja vihmana sajab samuti metaani. Metaani sulamistemperatuur on −182,5 °C ja keemistemperatuur −161,6 °C[8].

https://et.wikipedia.org/wiki/Titan

[Kapten Trumm]

Ei ole. Europal on jääkatte all vedel ookean, mida looded soojendavad. Vee all elades ei peaks muretsema ei sooja ega kosmilise kiirguse varjestuse pärast. Tõsi küll, jää on 20 km. paks.

Titaanil annab seismiline aktiivsus sooja. Titaan võib tegelikult olla parim kandidaat koloniseerimiseks, kui sinna kuidagi kohale saab.

Pealpool jääd on jälle maru hea bitte koinida ja tehisaru treenida. Jahutus on nende tegevuste juures üks suur probleem.

Päike vaadatuna Titaanilt paistab ühe suurema tähena, kust saada bittide koinimiseks energiat?
Väike video eri Päikesesüsteemi planeetidel nähtava päikesetõusu kohta:
https://www.youtube.com/watch?v=-MtB7nuzNx8

[Kriku]

Titaanil kahtlustatakse ka jääalust vedelat ookeani ning nn. vulkaane, kust vedel vesi pinnale purskab.

[JimLaheyUnlimited]

Antarktias on oluliselt paremad tingimused kui Marsil aga me pole pmst suutnud sellega midagi teha. Kõigepealt peaks proovima maal hakkama saama, siis proovida kuu peal ning alles siis Mars. Mars on lihtsalt nii kujuteldamatult kaugel, neid vahemaid on raske inimsel ette kujutada. Äge oleks muidugi kui meie eluajal näeks sellist kuu peal maadumise momenti. Kujutan ette et päris sürr oli 69 aastal seda vaata telest.

[pwn13]

Marsile lendab nii 9 kuud, Saturni kuudele oluliselt kauem. Vaevalt rakettehnoloogiat kasutades ühegi inimese jalg Marsist kaugemat taevakeha puudutab.

[Lemet]

Antarktias on oluliselt paremad tingimused kui Marsil aga me pole pmst suutnud sellega midagi teha

Oleme ikka. Näiteks NSF McMurdo jaam. Taristu hõlmab ligikaudu 146 erineva suurusega hoonet, sealhulgas
remonditöökojad, ühiselamud, kontorid, tuletõrjejaam, elektrijaam, veevärk ja satelliitside.
Meelelahutusvõimaluste hulka kuuluvad raamatukogu, kohvik, klubid, pood ja spordisaalid.
AP Crary teadus- ja tehnikakeskus teadusuuringute jaoks, sealhulgas laborid ja soolase veega akvaarium.
Sisaldab sadamat, kahte lennuvälja ja helikopteri maandumisplatse.
Ühendatud maapealsete kommunikatsiooniliinidega vee-, kanalisatsiooni-, telefoni- ja elektriliinidega.
Suvehooajal kuni 1100 inimest nädalas.
Talvehooajal kuni 200 inimest nädalas.
Aastas läbib jaama 2300 inimest.
Aastas pakutakse 147 956 einet.

[Kriku]

Marsile lendab nii 9 kuud, Saturni kuudele oluliselt kauem. Vaevalt rakettehnoloogiat kasutades ühegi inimese jalg Marsist kaugemat taevakeha puudutab.

"Europa Clipperi" reisiajaks planeeritakse 5,5 aastat: https://science.nasa.gov/mission/europa ... ssion-faq/ .

Tõenäoliselt maandataks inimesi vedav laev pinnale ära ja jääks seniks baasiks, kuni jää sisse šaht puuritakse... või siis laev ära väsib .

Jää pole muidugi suurem asi materjal, kuhu püsivaid šahte või tunneleid rajada. Stabiilne pind on Marsi suur pluss.

[Kapten Trumm]

Titaanil on reaalselt maandunud üksainus kosmosesond, mis püsis seal elus umbes kolmveerand tundi. Mis seal ees ootab, on suuresti spekulatsioonide teema.

[Kapten Trumm]

Marsile lendab nii 9 kuud, Saturni kuudele oluliselt kauem. Vaevalt rakettehnoloogiat kasutades ühegi inimese jalg Marsist kaugemat taevakeha puudutab.

Kuskile kaugemale lendamiseks ongi vaja hulka kiiremaid lahendusi. Paraku aga, lähenemisel valguse kiirusele tekivad uued probleemid ehk aeg kulgeb laevas ja Maal erinevalt. Võib juhtuda, et tunni ajaga kosmoselaeval möödub Maal näiteks 10 aastat.