Marsi jt planeetide koloniseerimine

[Kapten Trumm]

Kosmiline kiirgus pole mingi eri kiirgustüüp.
Kosmoses on valdav gammakiirgus, mida tekitab Päikese (ja muude tähtede) termotuumareaktsioon - ...

Jama.

Kosmiline kiirgus on mitmesuguste väga kõrge energiaga elementaarosakeste, peamiselt prootonite, voog.

Gammakiirgus on elektromagnetilise spektri väga kõrge sagedusega e. lühikese lainepikkusega) osa.

Ja elektromagnetilise kiirgusega on teatavasti sihuke lugu, et selle tugevus kahaneb ruutsõltuvuses kaugusest. Mistõttu ainuke arvestatav gammakiirguse allikas on Päike, aga seal toimuvad termotuumareaktsioonid sügaval tuumas, mistõttu Päikese enda aine neelab suurema osa tekkinud gammakiirgusest.
Kuivõrd Maa magnetväli gammakiiri ei mõjuta, siis selgub, et 1 AÜ kaugusel on piisavaks kaitseks 1 kg ainet ruutsentimeetri kohta. Marsil piisab 2,3 korda vähemast.

Kiirgustase Marsil on täiesti ära mõõdetud ja selle suurus on (kaitsmata) inimeslee ohtlik.
See on Maal olevast kümneid kordi kõrgem. St inimesele ohtlik. Maa on Päikesele aga palju lähemal kui Mars.
Või üritad nüüd muljet luua, et kiirgust seal pole?

[Kriku]

See on Maal olevast kümneid kordi kõrgem. St inimesele ohtlik. Maa on Päikesele aga palju lähemal kui Mars.

See tuleb Marsi hõredamast atmosfäärist.

Või üritad nüüd muljet luua, et kiirgust seal pole?

Ise eksisid terminitega ja ajad nüüd sellist demagoogiat .

Magnetväli ei kaitse meid gammakiirguse ja neutraalsete osakeste eest (neutronid nt)

Misasi siis neid virmalisi tekitab?

Kõik see muu sodi, mida akf olevtoom loetles.

[Qwerty226]

You said:
From witch source comes most of the radiation?
ChatGPT said:
The majority of radiation on the surface of Mars comes from:

Galactic Cosmic Rays (GCRs)
Why GCRs dominate:
Constant and pervasive: GCRs are always present, unlike solar particle events which are sporadic.

High penetration: They can travel through Mars' thin atmosphere and reach the surface easily.

High energy: Their extremely high energies make them harder to shield against.

Contribution to Total Radiation:
About 60–70% of the total radiation dose on the Martian surface comes from GCRs, based on data from missions like NASA's Curiosity rover and the Mars Science Laboratory Radiation Assessment Detector (RAD).

What about Solar Particle Events (SPEs)?
They can cause short-term spikes in radiation levels.

But on average over time, their contribution is much smaller than that of GCRs.

In summary:
Galactic Cosmic Rays are the dominant source of radiation on the Martian surface, responsible for the majority of long-term exposure risks to equipment and future human explorers.


Allikas:https://www.academia.edu/108933870/Mars ... hatgpt.com

Enamus kiirgusest on galaktika kosmiline kiirgus(?) (galactic cosmic rays) ja päikeselt tuleb vähem.

[London Bridge]

Selline pöörlemine, mida võib ebapädevates popkultuuri filmides näha, kindlasti inimesele vajalikku raskusjõudu ei tekita. Neid kraade sekundis on vaja ikka päris korralikult teha, et midagi 1G taolist tekiks.

Täienduseks Kriku poolt postitatule:

Why It Matters
Most humans are comfortable with rotation rates below 2 RPM. Above that, the disorientation risks shoot up, especially in smaller-radius habitats. That’s why larger habitats (say, 500 meters or more in radius) are preferred—they allow for comfortable 1g gravity at slower spin rates.

Ehk siis purk peab olema vähemalt 500m diameetriga või siis väike, aga 250m pikkuse õla otsas. Kui juba mainisid Hollywoodi:

The iconic Space Station V from 2001: A Space Odyssey was depicted as a massive, rotating wheel structure. According to production sources and fan documentation:
Diameter: Approximately 560 meters (1,836 feet)
Altitude: Orbiting about 320 km (200 miles) above Earth
Gravity: Designed to simulate 1/6th Earth gravity, similar to the Moon’s gravity
Rotation Period: About 60 seconds per revolution2

[Kapten Trumm]

Apollo nimeline kosmoselaev, millega käidi Kuul ja tuldi ka tagasi, omas kaalu umbes 4200 kg ja selle lennutamine pani raketitehnoloogia proovile, NSVL ei suutnudki seda raketti lendama panna. Sinna mahtus 3-4 matsi suure toppimisega sisse ja kannatada tuli 4 päeva.

Kujutate selle monstrumi kaalu ette pluss kütus (kanderaketi suurus), millega on sellele jurakale vajalik ju II kosmiline kiirus anda? Üsna kindlasti pole see tänase raketitehnoloogia võimete piires.

[Kriku]

Jah, orbiidil peab kokku panema.

[Kapten Trumm]

See tähendab omakorda ka seda, et II (või II+) kosmiliseks kiiruseks vajalik kütus tuleb ka orbiidile kuidagi vedada, et seda laeva seal siis kiirendada. On muidugi tore, et seal on raskusjõud nõrgem ja õhutakistust pole, aga õhutühjas ruumis on ka mootorite "toetuspind" väike.

Saturn V rakett, millega Kuul käidi, sisaldas muidu kütust ja hapendajat umbes 2 miljonit liitrit. See on umbes 1800 tonni. Mis meil kõige kangema kanderaketi veovõime täna ka on....?

[Kriku]

See tähendab omakorda ka seda, et II (või II+) kosmiliseks kiiruseks vajalik kütus tuleb ka orbiidile kuidagi vedada, et seda laeva seal siis kiirendada.

Oot, sa räägid nüüd Marsile lendamise laevast, mitte orbiidi asustamisest?

[Walter2]

Sellest et ''regulaarliini'' avamiseks Marsile ja Maa gravitatsiooni vältimiseks oleks mõistlik tekitada kuhugi logistiline vahebaas (kus mh. saaks valmistada ka raketikütust ja hapnikku, näit. ühe variandina Kuule) räägiti juba enne Muski plaanide ilmsikstulekut. Viiteid ja linke ei ole.

[Kapten Trumm]

See tähendab omakorda ka seda, et II (või II+) kosmiliseks kiiruseks vajalik kütus tuleb ka orbiidile kuidagi vedada, et seda laeva seal siis kiirendada.

Oot, sa räägid nüüd Marsile lendamise laevast, mitte orbiidi asustamisest?

Just just
Sellise suure pöörleva laevajuraka Marsile lendamiseks võib orbiidil kokku panna (kuna selle Maalt lennutamine pole võimalik), aga siis tuleb arvestada ka seda, et selleks II kosmiliseks kiiruseks kulub veits kütust ja see on samuti vaja orbiidile viia. Ja sinna päris voolikut tõmmata ei anna.

Seni on minu teadmisi mööda suurim ja võimsaim rakett, mis on praktiliselt lendu Maalt ka saanud, sama Kuu-programmi Saturn IV, mille kandejõud oli vaid 141 tonni. Rakett ise kulutas kütust 1800 tonni selleks.

Näen nende filmides huvitavate hiigellaevade idee realiseerimisel priskeid praktilisi probleeme, sest need tsäuhti valguskiiruseni viivad kvant-propulsioonmootorid eksisteerivad vaid ulmes.

Ühesõnaga täna viia mõned inimesed Marsile, et nad seal nädal aega tegutseks ja tuua nad siis tagasi, on siiski kõvasti praktilise tehnika piiril balanseeriv tegevus. Lihtsalt meie raketitehnoloogia on selliste vahemaade kontekstis algeline.

[Qwerty226]

Pöörleva laeva juraka mõttekäik oli Maa orbiidi jaoks.

[Kriku]

Ühesõnaga täna viia mõned inimesed Marsile, et nad seal nädal aega tegutseks ja tuua nad siis tagasi, on siiski kõvasti praktilise tehnika piiril balanseeriv tegevus. Lihtsalt meie raketitehnoloogia on selliste vahemaade kontekstis algeline.

See on muidugi jama. Kolooniasse saab üheotsapiletiga.

Poljakov oli 437 päeva järjest kaaluta olekus. Marsile jõuab 9 kuuga: https://www.space.com/24701-how-long-do ... -mars.html .

[London Bridge]

Saturn V rakett, millega Kuul käidi, sisaldas muidu kütust ja hapendajat umbes 2 miljonit liitrit. See on umbes 1800 tonni. Mis meil kõige kangema kanderaketi veovõime täna ka on....?

Siin on üks 10 000t tühimassiga laeva kohta käiv tabel. SpaceX Heavy Ship võimistandoligi kandevõime on umbkaudu 100-150t. Paari- või mitmekümne lennuga kütus ettevedada on kokkuvõttes ainult vormistamise asi. See, et iga rakett kulutab pea samas suurusjärgus kütust kui Marsi laev, on loomulikult kahetsusväärne, aga see ongi argument kosmoselifti või Kuul kütuse tootmise (vesinik) üles seadmiseks. Seniks tuleb selle kui paratamatusega lihtsalt leppida.

[Lemet]

Kujutate selle monstrumi kaalu ette pluss kütus (kanderaketi suurus), millega on sellele jurakale vajalik ju II kosmiline kiirus anda?

Teist samapalju on vaja selle monstrumi mahapidurdamiseks...

[London Bridge]

Delta-v sisaldabki nii kiirendust kui aeglustust. Minu poolt lisatud tabeli puhul küll toimub pidurdamine küll ainult NTP kaudu, sest terve tee tuhandete tonnide kaupa kütuse kaasa vedamine 5min pidurduseks ei pruugi olla piisavalt efektiivne. Samas Marsi lähedal 1min või 30s pidurdus oleks võibolla mõeldav, sest vaid paarisaja tonni eest võib olla võit mõõdetav mitmetes päevades.