Kertši sild 8.10.2022 ja hiljem

[Kilo Tango]

...
Vee all see nähtus on nullilähedane, postil on sellest kõigest suva.

Seda küll. Siiski levib lööklaine vees kiiremini ja jõulisemalt. Sellest on tingitud ka tõsiasi, et allveelaeva hävitamiseks ei ole vaja seda otseselt tabada. Piisab, kui pauk käib piisavalt lähedal. Lööklainet tekitavad nii plahvatus, kui ka gaasimulli kollaps.

Antud puhul ei saa me tegelikust mõjust praegu mitte midagi arvata, sest:
1. Me ei tea, kuhu laeng oli paigaldatud
2. Me ei tea, kui sügaval see oli
3. Me ei tea algse ehitise kvaliteeti (ehk siis tegelikke tugevusvarusid)
4. Me ei saa ennustada, mis plahvatuse tagajärjel muutus

Selliste veealuste paukude mõjud võivad olla viitega.

Antud puhul võis plahvatus (järsk löök, mis mõjub bettonile rohkem, kui terasele) pühkida betooni sarruse ümbert ja vahelt, mis nüüd paljana roostetab ja laguneb. Samuti võis katkeda jäik ühendus silla tala ja nende sammaste vahelt, mis toob kaasa selle, et tala ja sambad saavad omavahel liikuda. Kaasfoorumlasest ehitusinsener võib natuke täpsemalt valgustada, kuidas sellised asjad silla tugevusele mõjuvad.

[Kilo Tango]

Veel üks hüpotees - tegemist ei pruukinud olla monoliitse laenguga, vaid käsitsi silla postide külge üksikute laengutega. Plahvatuse asukoht viitab, et ilmselt oli eesmärk purustada diagonaalsed postid. Nende ülesanne on fikseerida sillatala külgmõjude suhtes. Nagu näiteks hoovused, tuul, sõidusuunda muutev rasketransport jms.

Ehk siis enne rünnaku edukuse hindamist ootame ära esimese tormi.

[TTT]

No kui seal või selles kohas on diagonaale siis loomulikult tuleks lõhkuda neid, loodame et nii ongi. Puukuur seisab ka ilma diagonaalideta esimese tuulepuhanguni.

[Kilo Tango]

No kui seal või selles kohas on diagonaale siis loomulikult tuleks lõhkuda neid, loodame et nii ongi. Puukuur seisab ka ilma diagonaalideta esimese tuulepuhanguni.

No praegu ei paista seda tormi igatahes kusagilt. Muidugi pikk ennustus (kaugemale, kui 4 päeva) on alati pigem hiromantia, aga kes tahab uskuda, et suvel ei juhtu sillaga midagi, saab siit tuge: https://www.accuweather.com/en/ua/kerch ... ast/322468

Ülejäänud otsivad oma vanaisade tuulekotid välja ja saadavad Omnivaga Ukrinasse.

[Kapten Trumm]

Veel üks hüpotees - tegemist ei pruukinud olla monoliitse laenguga, vaid käsitsi silla postide külge üksikute laengutega. Plahvatuse asukoht viitab, et ilmselt oli eesmärk purustada diagonaalsed postid. Nende ülesanne on fikseerida sillatala külgmõjude suhtes. Nagu näiteks hoovused, tuul, sõidusuunda muutev rasketransport jms.

Ehk siis enne rünnaku edukuse hindamist ootame ära esimese tormi.

Ma kipun jääma siin eriarvamusele - arvestades sõjaliste arengute olulisust igasuguses vallas vene riigis, siis oletan, et ka antud silla ehitamisel (see ehitati ju siis, kui Krimm oli okupeeritud) on arvesse võetud ka silla sõjalise mõjutamise võimalust (et puhkeb lahingutegevus piirkonnas) ja see seletab selle visa püsimise igasugu löökide kiuste. Tahad teha tugeva asja, siis pane palju kõrgemargilist betooni ja kõvasti armatuuri, nii lihtne see ongi.

Loomulikult visa lõhkumisega laguneb iga asi ja kõikide ilusate ideede kiuste teevad venelased ka praaki. Kuid mäletan, et kui see ehitus algas, olid ka siin foorumis kilked, kuidas raha ära varastatakse ja see sild valmis ei saa. Ärme hinda vastast alla.

[sada]

Venemaa poolt annekteeritud Krimmis asuv Kertši väina sild suleti reede pärastlõunal liiklusele, teatas silla lähenemiskohtade olukorda kajastav teabekeskus.

"Liiklus Krimmi sillal on ajutiselt suletud," seisis teates.

Piirkonnnavõimud kutsuvad üles suhtuma olukorda mõistvalt ning hoiduma fotode ja videolõikude internetti postitamisest.

https://www.err.ee/1609715211/ukraina-s ... l-venemaal

[an2]

Veel üks hüpotees - tegemist ei pruukinud olla monoliitse laenguga, vaid käsitsi silla postide külge üksikute laengutega. Plahvatuse asukoht viitab, et ilmselt oli eesmärk purustada diagonaalsed postid. Nende ülesanne on fikseerida sillatala külgmõjude suhtes. Nagu näiteks hoovused, tuul, sõidusuunda muutev rasketransport jms.

Ehk siis enne rünnaku edukuse hindamist ootame ära esimese tormi.

Loomulikult visa lõhkumisega laguneb iga asi ja kõikide ilusate ideede kiuste teevad venelased ka praaki. Kuid mäletan, et kui see ehitus algas, olid ka siin foorumis kilked, kuidas raha ära varastatakse ja see sild valmis ei saa. Ärme hinda vastast alla.

Kas sa tõesti arvad, et midagi ei optimeeritud? Vennad Rotenbergid ehitasid ja tee ise järeldused.
Tartus optimeeriti maja vaiade hulka ja läbimõõtu ja asi vajus lääpa.

[Kriku]

Vastab Roman Svitan:

Viimase rünnaku kohta teatati, et kasutati rohkem kui tonn trotüül-ekvivalenti. Sama palju lõhkeainet oleks näiteks neljas ATACMS-i ballistilises raketis. Kas viimane SBU katse näitas tegelikult, kui keeruline on sellist objekti hävitada?

Sellist konstruktsiooni on võimalik hävitada ainult kahel viisil. Esimene võimalus on tuumalöök, kuid see variant on välistatud. Teine võimalus on koordineeritud pommirünnak mitme pommitajaga, kasutades vabalt langevaid lennukipomme. Kuid silda täielikult hävitada on äärmiselt keeruline. Isegi rahutingimustes selle silla demonteerimine oleks väga pikaajaline protsess, mis nõuaks pool aastat pidevat tööd, et õhkida kõik tugisambad eraldi. See on suur ja keeruline operatsioon. Kui eesmärk on aga silda lihtsalt kahjustada ja see ajutiselt rivist välja lülitada, siis see on saavutatav Ukraina eriteenistuste käsutuses olevate vahenditega. Silda on võimalik kahjustada nii, et see oleks kasutamiskõlbmatu kuueks kuuks kuni aastaks, kuni see suudetakse taastada.

Viimane rünnak oli suunatud silla kandvale põhitugisambale. Tegu oli katsega see ülejäänud konstruktsiooni jaoks kasutuks muuta. Tugisammas on kindlasti kahjustatud. Selle üle, kas silda sellises seisukorras on ohutu kasutada, vastutavad juba venelased ise. Nad panid liikluse väga kiiresti uuesti käima, püüdes probleemi varjata. Tõenäoliselt uurivad praegu venelaste sukeldujad veealuse plahvatuse tagajärgi ja siis otsustatakse, kas tugisammas tuleb täielikult ümber ehitada või kasutada silda piiratud koormusel.

Kindel on see, et sild on praegu mingil määral kahjustatud. Optimaalne lahendus oleks rünnata sama tugisammast uuesti, sest see on juba nõrgestatud. Kui kasutati tõepoolest sellist lõhkeaine kogust, siis kahjustus on märkimisväärne. Uus löök allveedroonidega või veel parem ballistiliste rakettidega võiks viia silla samba täieliku varisemiseni ja kukutada vähemalt lähimad sillaosad mõlemalt poolt kokku.

Tõenäoliselt see pole viimane löök Kertši sillale. Ukrainal on olemas vahendid, et seda uuesti teha. Ma usun, et sel suvel tuleb veel rünnakuid ja sild saab tõsiselt viga.

Kui oletada, et Kertši sild variseks kokku juba homme, kas see reaalselt mõjutaks lõunarinde olukorda või sarnaneks see sündmus pommitajate hävitamisega – tugevdaks korraks Ukraina ühiskonna võitlusvaimu, aga suuremalt Ukraina linnadele ja infrastruktuurile antavaid lööke ei mõjutaks?


Tuleb tunnistada, et Ukraina probleemid selle tõttu ei kaoks, see on selge. Pommitajate puhul on mõju piiratud, kuid silla hävitamine oleks sootuks teistsuguse mõjuga. Kertši silla kaudu liigub umbes 30% sõjavarustust, sh laskemoona, mis suunatakse Krimmi garnisoni ning Hersoni ja Zaporižžja rindele. Kui Ukraina suudaks silla rivist välja lüüa, kaotaks Venemaa umbes kolmandiku oma sõjalogistikast selles piirkonnas. See tähendaks, et venelased ei suudaks 2025. aastal enam korraldada täiemahulist pealetungioperatsiooni. Ainult Rostovist lähtuvate varustusteede abil ei suuda nad tagada piisavat logistikatuge korraga nii Donbassi, Zaporižžja kui ka Hersoni suunal. See sunniks Venemaad loobuma näiteks kavandatavast Dnepri forsseerimisest ja takistaks neil alustada pealetungi Dnepri parempoolsel kaldal.

Seetõttu on Kertši silla hävitamisel otsene ja konkreetne sõjaline tähendus peale poliitiliste ja psühholoogiliste aspektide. Meie kui sõjalised analüütikud vaatleme olukorda just sõjalisest vaatenurgast: silla kõrvaldamine on selge ja konkreetne ülesanne, mis tuleb täita. Ja ma usun, et see täidetakse, ehk mitte kohe ja mitte kerge vaevaga, kuid Ukraina töötab selle nimel juba lähikuudel.

Kas Venemaa okupeeritud Aasovi mere rannikut mööda kulgev maismaakoridor ei ole Vene armeele alternatiiv, mis aitaks halvast olukorrast üle saada, kui Ukrainal õnnestukski Krimmi sillal liiklus halvata?

Tegelikult on selge, et mingi alternatiiv oleks – mingil määral oleks võimalik maismaakoridori kaudu tagada kaitseks vajalik varustatus. Kuid see teekond on palju kaitsetum kui Kertši sild. Kui Kertši sild asub umbes 300 kilomeetri kaugusel rindejoonest, siis maismaakoridor, eriti raudtee Mariupoli ja Volnovahha ümbruses, on kohati 30–80 kilomeetri kaugusel rindejoonest. See tähendab, et Ukraina armee taktikaline ja operatiivne tulejõud ulatub kergesti sinna. Maismaakoridori raudtee on endiselt väga kaitsetu ning sõltuvus sellest suurendaks märkimisväärselt Venemaa riske. Sellisele raudteele ei saa sõjalistes operatsioonides edukalt toetuda, kui on kavas alustada suuremahulisi pealetungioperatsioone. Kuni väed kogunevad ja valmistutakse, võib mingil määral veel sellega mängida, kuid niipea, kui algab aktiivne pealetung või suurem manööver, muutub pidev ja usaldusväärne logistika eluliselt oluliseks. Kui transport peatub isegi mõneks tunniks, on see juba probleem, aga kui raudteel katkestatakse liikumine päevadeks või nädalateks, tähendab see kogu pealetungioperatsiooni seiskumist. Sellise riski korral Vene väejuhatus lihtsalt ei alusta operatsioone, sest Venemaa sõjaline doktriin tugineb tugevalt raudteetranspordile. Vene väed sõltuvad tugevasti raudteedest, sest nad peavad kiiresti transportima suurt hulka tehnikat ja inimesi. Kui see taristu kaob või ebakindlaks muutub, ei suuda nad oma sõjalisi eesmärke täita.

https://forte.delfi.ee/artikkel/1203821 ... ootusetust

[Kilo Tango]

Siin on inseneri vaade selle plahvatuse võimalikule mõjule sillale: https://www.youtube.com/watch?v=eNbt8z-kOY4
Arvestades, et venelased on selle silla ehitanud tugevusvaruga >5 (tema arvutuste kohaselt 5,4), siis sellel paugul ilmselt eriti suurt mõju kahjuks ei ole. Muidugi, mis on kogu sellelt pildilt puudu, on plahvatuse enda modelleerimine ja selle mõju võimalik analüüs (selle asemel vaadatakse silla enda tugevust ja selle kahjustamise võimalikkust). Aga arvestades, et sild püsib ja suuremat paanikat ei paista, siis ilmselt on see analüüs tõele lähedal.

[maksipoiss]

Aga arvestades, et sild püsib ja suuremat paanikat ei paista, siis ilmselt on see analüüs tõele lähedal.

Sildade puhule see ütlus, et kõik mis ei tapa teeb tugevamaks, ka ei kehti . Küll ukrainlased tast ikka lõpuks läbi närivad

[gooligan]

Aga arvestades, et sild püsib ja suuremat paanikat ei paista, siis ilmselt on see analüüs tõele lähedal.

Sildade puhule see ütlus, et kõik mis ei tapa teeb tugevamaks, ka ei kehti . Küll ukrainlased tast ikka lõpuks läbi närivad

võib ju öelda, et ka viimane rünnak täitis oma operatiivset eesmärki - venelased olid sunnitud veelgi rohkem õhutõrjet sinna kokku kärutama, tegema veelgi rangemaid turvakontrolle, juba varem piirati kütuse ja lõhkeainet sisalduvaid raudteevedusid.
Loomulikult on strateegiline eesmärk see sild pilbasteks lasta.

Samas aeglasel tulel keetmine ja grillimine pole ka paha variant - silla kaitsmiseks kokkukuhjatud õhutõrje on mujalt ära veetud, hoiab verelasi pinges ning avab uksi teistele sihtmärkidele.
Lisaks alandasid ukrainlased järjekordselt venelaste kaitse tõsiseltvõetavust - on ju sellest sillast kujunenud venkude enimkaitstud "lipukandja", mida on vaatamate sellele suudetud süsteemselt rünnata. See alandab Putja autoriteeti omade seas ning tõstab ukrainlaste ja tema toetajate motti.

[Kilo Tango]

Kuidas mina profaanina ründaks Kertši silla sambaid:
Vajalik varustus:
1. Covert ops allveelaev (see paistab UKR-l olemas olevat) ja selle pardalt optilise kaabliga juhitav allveerobot
2. Ca. 3-5 tonni allveelõhkeainet (Torpexi moodne analoog), mis on paigutatud ümber ca. 100-150m pika detcordi painduva ketina ja mis on hermeetiliselt pakendatud painduvaks "lõhkeaine maoks". See madu on kinnitatud allveeroboti külge ja on neutraalse ujuvusega. Lisaks peavad "maol" olema vahendid vajadusel ujuvuse suurendamiseks. Lõhkeaine plokid peavad olema õõnsate külgedega ristkülikud. See tekitab esialgse plahvatuse kontsentratsiooni vee all vastavates suundades aidates materjali lõigate veejoa abil.
3. Koht, kus sellist asja treenida saab

Meetod:
Rünnata tuleb mõnda muud tugisammast, mitte selle kaarsilla oma. Viimase all on 95 vaia - sellele kahju teha pn praktiliselt mõeldamatu (vaja läheks ca. 20 tonni lõhkeainet).
Allveerobot veab selle mao silla alla ja nö. "koob" selle ümber vaiade, millele silla tala toetub. Siis suurendatakse kogu selle "mao" ujuvust, kuni see kerkib silla tala põhjani. Ja siis pauk.

Tulemus:
Sedasi ilmselt katkestatakse vaiade ja tala vaheline ühendus. Osa vaiu ilmselt kas puruneb täielikult või nihkuvad paigast. Samuti saab tala vähemalt 2 lööki (üks esimesest plahvatusest ja teine gaasimulli kollapsist). See ilmselt ei põhjusta silla kollapsit, kuid muudab silla mittekasutatavaks.

Parandamine:
Kallis ja keeruline. Sisuliselt tuleb silla talast augud läbi puurida, paigaldada horisontaalsed koormuse jaotamise tugitalad ja siis toetada need uutele, vana kõrvale rajatud vindamentidele.

[diesel]

mulle on jäänud mulje, et kogu ülejäänud sild on allpool veepiiri tihkelt "võrgutatud".
seepärast paugutatigi läbi sõidu kohas.

[Peeter]

Nagu sa selle silla seal laevade läbikäigu kohas alla saad, nii on ka mingiks-setmeks ajaks lisaks sillapealsele liiklusele ka veeliiklus kinni. Ja alla tulnud sillaga tegelemine on igaljuhul mahukam töö, kui mõne "tavalise" postivahe püsti tagasi ajamine. Ja seniks halvab see ka laevaliikluse seal väinas.

[ruger]

Sillale viivale sõiduteele ilmunud praod...

Cracks in the road forming on approach to Kerch Bridge, jewel of russian engineering and pride of Putin

https://x.com/The_Real_ITDUDE/status/19 ... 9550020803