Autotehnikateema

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
davidsoniharald
Liige
Postitusi: 1678
Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas davidsoniharald »

OLAVI kirjutas: 19 Juun, 2025 22:53
davidsoniharald kirjutas: 19 Juun, 2025 19:43 Need liitekohad, mida sa siin näed, on kahe vormi poole liitekohad. Ketas valatakse ikka ühes tükist.
Kui keskmist tühikut moodustav detail on ühest tükist, siis selles kohas ei saa olla vormi liitekohta, kui keskmine detail on ühest tükist.
Valatakse küll ühe valamisega aga kuna malm voolab mööda ketta tööpindu, siis nende kodarate liitepindadele või tekkida urbne valudefekt.
Esindustes nii lõhkiseid kettaid tavaliselt ei näe aga erinev pilt avaneb "odavremondi kuurides" ja irvitamine ei muuda fakte olematuks.
See vormi liitekoht on selle keskmist tühikut moodustava detaili vormi lliitekoht. See detail on valmistatud kahest poolest kokku käiva vormi abil. Muide sinu postitatud videol valatakse ka ketas ühes tükis.

Lainetav ketas tekib, kui ühte jahutusribidest tekib pragu ja seal hakkab rooste ketast laiali suruma.
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
OLAVI
Liige
Postitusi: 2774
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas OLAVI »

davidsoniharald kirjutas: 19 Juun, 2025 23:32 ... Lainetav ketas tekib, kui ühte jahutusribidest tekib pragu ja seal hakkab rooste ketast laiali suruma.
Seda ju tahtsingi öelda, et tõenäoliselt meie lamedal maal tekitab vibra kas kettakodara valuviga, mitte tööpinna ebaühtlane kulumine või tööpinna pindmine rooste.

Mul sõber treial, kes massiliselt on kettaid "sirgu treinud" rääkis, et "panen kella peale ja kõik need "viskavad" kettad on kella järgi sirged aga kui makstakse, lasen ilusaks".
Olen ka ise kettaid treinud ja on olemas rakised ühe korraga kolme pinna sirgu treimiseks aga ei ole enam omal piisava tsentrikõrgusega treipinki.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
OLAVI
Liige
Postitusi: 2774
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas OLAVI »

davidsoniharald kirjutas: 19 Juun, 2025 23:32 ....
Lainetav ketas tekib, kui ühte jahutusribidest tekib pragu ja seal hakkab rooste ketast laiali suruma.
Seda kas piduripedaal käib jõnksuga alla või üles, peaks oskama "graamatnõi autojuht" ju ära tunda ja kirjeldada.

Mul ei ole mingit huvi antud teemas vaielda või niisama netimahtu raisata vaid, kasulik on kui keegi oskab reaalselt mõõdetud andmete alusel viidata probleemi mõõdetud algpõhjustele, labase parastamise ja uskumise asemel.

Minul ei ole hetkel käepärast mitte ühtegi ketast, mida mõõta.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
MeelisV
Liige
Postitusi: 326
Liitunud: 12 Mär, 2022 8:30
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas MeelisV »

OLAVI kirjutas: 20 Juun, 2025 0:13
Mul sõber treial, kes massiliselt on kettaid "sirgu treinud" rääkis, et "panen kella peale ja kõik need "viskavad" kettad on kella järgi sirged aga kui makstakse, lasen ilusaks".
Olen ka ise kettaid treinud ja on olemas rakised ühe korraga kolme pinna sirgu treimiseks aga ei ole enam omal piisava tsentrikõrgusega treipinki.
Siinkohal on pidurdamisel vibra pm. kahte tüüpi.
Üks kui see jõuab pedaali teine kui see on roolis/keres.
Esimene on ketta kõveruse vibra teine on igasugu silladetailide puksid/liigendid kulumine ja ratastest tulenev vibra.

Surgete ketaste toomine treimisse viitab sellele teisele.
AMvA
Liige
Postitusi: 5117
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas AMvA »

OLAVI kirjutas: 19 Juun, 2025 22:53
davidsoniharald kirjutas: 19 Juun, 2025 19:43 Need liitekohad, mida sa siin näed, on kahe vormi poole liitekohad. Ketas valatakse ikka ühes tükist.
Kui keskmist tühikut moodustav detail on ühest tükist, siis selles kohas ei saa olla vormi liitekohta, kui keskmine detail on ühest tükist.
Valatakse küll ühe valamisega aga kuna malm voolab mööda ketta tööpindu, siis nende kodarate liitepindadele või tekkida urbne valudefekt.
Esindustes nii lõhkiseid kettaid tavaliselt ei näe aga erinev pilt avaneb "odavremondi kuurides" ja irvitamine ei muuda fakte olematuks.
MIlliseid fakte? Et ketas teakse kahest osast? :lol: :lol: :lol:
davidsoniharald
Liige
Postitusi: 1678
Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas davidsoniharald »

OLAVI kirjutas: 20 Juun, 2025 0:13
davidsoniharald kirjutas: 19 Juun, 2025 23:32 ... Lainetav ketas tekib, kui ühte jahutusribidest tekib pragu ja seal hakkab rooste ketast laiali suruma.
Seda ju tahtsingi öelda, et tõenäoliselt meie lamedal maal tekitab vibra kas kettakodara valuviga, mitte tööpinna ebaühtlane kulumine või tööpinna pindmine rooste.
Foorumi lugejad saavad lugeda ainult seda, mida sina kirja oled pannud. Mida sa mõtled või öelda tahad, võime me ainult arvata.

See millest sa nüüd räägid, on valudefekt. Algne väide sul oli:
ventileeritav ketas on tootmisel koostatud kahest poolest
ja see väide ei vasta tõele.
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Olavi, mismoodi nt mootoriplokke tänapäeval valatakse, ka mitmest jupist?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

MeelisV kirjutas: 20 Juun, 2025 6:46
Siinkohal on pidurdamisel vibra pm. kahte tüüpi.
Üks kui see jõuab pedaali teine kui see on roolis/keres.
Esimene on ketta kõveruse vibra teine on igasugu silladetailide puksid/liigendid kulumine ja ratastest tulenev vibra.

Surgete ketaste toomine treimisse viitab sellele teisele.
Rooli/pedaali vibramist pidurdamisel võib peale roolimehhanismi lõtkude ja ketaste kõveruse põhjustada ka kuuma saanud piduriklotsid, kus klots tõmbab pisut kõveraks ja haarab ketast servadega. Vähemalt E28 5se BMW puhul olen seda paar korda kogenud - abiks on klotsi tööpinna nühkimine mingi tasapinnalise abrasiiviga (käiaketas või liivapaber töölaual), misjärel kirjeldatud anomaalia kadus. Kindlasti on BMW veermik väga kapriisne igasuguste korratuste suhtes ja vibrab juba rõõmsalt siis, kui mõnel tavalisemal autol veel arugi ei saa.

Muide, samu ATE pidurisüsteeme kasutas ka Ferrari ja Porsche 928 mõned mudelid. Ehk need mingid väga viletsad ei saa olla.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Turist 47
Liige
Postitusi: 5340
Liitunud: 08 Nov, 2014 18:30
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Turist 47 »

Turist 47 kirjutas: 28 Apr, 2025 11:13
Kapten Trumm kirjutas: 28 Apr, 2025 11:09 Kui naise pisiauto saan tehtud, siis .... Seni ma tean vaid teooriat.
- ...Aga ABS andurit oled proovinud vahetada?
Asi selge.
1 -pisiauto..
2- mõtlemine (võib olla..)
..Mina tegelen seni "libistamisega". Seda tegevust oskan, suht, hästi.
Vist?
Teavitan.
Ca 6 nädala eest vahetasin ABS anduri, eelnevalt puhastades võimalikult ideaalselt massid, ühendused, vahetasin mõõdukalt roostes, massiga seotud kinnituspoldi, seibi.
Kui auto aju "magas, siis "helistasin" testriga, "kerge koormusega", pea kõik nähtava kaabelduse üle, avasin pistikühendused ja määrisin niiskust tõrjuva, puhastava peenmäärdeainega (NB-L30). Võimalikult hoolsalt "vaatasin üle" kinnitused, võimalikud murdumise kohad..
Tulemus - algne konkreetne põhjus teadmata, aga probleem kadus.
Auto on, pärast kaablitega "manipuleerimist" vedanud koormaid, sõitnud vihmas, mudas. Lumeolusid ei ole veel jõudnud proovida.
Tehtud. Või umbes nii.
Vist?
Kui naise pisiauto saan tehtud...
Tehtud? Pisiauto tehtud? Kui abi vajad, saan teoreetiliselt abiks olla(ei praktika) :scratch:
Aga, tänud kaasa mõtlemast.

Jätkuloba - Ca. 5 tundi veetsin auto all, millest pool aega kulutasin "visuaalsele vaatlusele ja mõõdukalt unistades", et miks krt. on inimesel ainult 2 täismõõdus kätt.
Miski väiksem, painduv, kasvõi ainult kolme sõrmega "abikäsi" võiks "lisavarustuses" olla :scratch:
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Pisiautol on ABS võrud kenasti pressitud ja sidur vahetatud, ootab praegu paari tellitud juppi (mis lahtivõtmisel katki läksid), mis saabuvad laupäevaks.
Tegelt see võrude paigaldus oli kõige lihtsam osa ses ooperis, nende pooltelgede kätte saamine oli märksa vaevalisem, sest tundub, et korea idikad panevad sina nuutide vahele vist liimi, sest rummu seest tuli pooltelg välja lõpuks 2 kg "keelitaja" abiga, peale tõmmitsa lõhkumist, roostet seejuures nuutidel polnud. Ja noh sama laul, mis ennegi - iga poldi kätte saamine on elu jura, 12 a jooksul on detailidega üheks roostetanud.

Sharniirid on seal mitte keermega sõrmega, vaid tapiga (analoogsed Opeliga), tapp on käändteljes nii kõvasti kinni, et kätte sai vaid nii, et võtad õõtsa poldid ja rooliotsa lahti ning tarid kolmiku käändtelg-pooltelg-õõtshoob kruustangide vahele ja seal aitab 2 kg "keelitaja".

Poolteljed võtsin auto alt seepärast, et plaanis oli ka õppesõitudega rikutud sidurikomplekti vahetamine. Seejuures ketas polnudki eriti kulunud, kuid korvi taldrikvedu paistis olevat pehme, sest pedaal oli kui lambasaba jala all. Ja survelaager tegi pedaali vajutades päris kuuldavat häält. Uus komplekt Sachsilt 75 eurot, noname fufleid saab ka 30ga.

Antud marki auto ostmine on mõistlik üksnes garantiiajal, tuleb tunnistada. 10+a vanuses, kuigi auto on väliselt veel vinks-vonks, teeb rooste veermikule juba liiga, otseselt midagi veel ei lagune, aga remont on elu nikerdamine. Võrreldes nt 31 a vana mersuga, millel tulevad kõik poldid-mutrid ilma erilise draamata lahti ja kõik on perfektselt remonditav. Imekspandav on pilukate kasutatav metall - tugevuselt tundub olevat sarnane stal-3ga (see kõige lihtsam vene prügikastiteras), isegi poldipoe hiina poldid tunduvad tugevamad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Turist 47
Liige
Postitusi: 5340
Liitunud: 08 Nov, 2014 18:30
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Turist 47 »

... isegi poldipoe hiina poldid tunduvad tugevamad.
Minu kaastunne :(
Vist?
... Eip.
Ei tunne, kaasa( :) )
Vist?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Pooltelgede lahtivõtmisel "keelitajaga" mõistagi said kannatakse pooltelgede otste keermed, kuna pehmest metallist pooltelje ots muutus paar milli jämedamaks. Nüüd tuleb leiutada nende taastamisega. Nende keere on M20x1,5, st I peenkeere, õnneks vanaisa varudes leidus lõikaja (Eestis tundus see olevat paras eksootika juba). Või osta uued poolteljed. Üldiselt normaalsel autol jäetakse pooltelje välimisele otsale natuke varu, enne kui keere algab, et mehhaanik saaks vajadusel haamrit kasutada. Seal aga algab keere kohe.

Pooltelje otsamutter on aga sellise lolli konstruktsiooniga, et see otsas haamriga lüües tuleks taastada nii pooltelge kui mutrit ennast. Mõistagi nende lõputute imepeenkeermete parandamine võitab rohkemgi aega kui töö ise.

Endiselt kummardan saksa inseneride ees, seal on rohkem mõeldud sellele väikesele inimesele, kes nende taiest peab hiljem parandama. Pilukad taolise probleemiga end üleliia ei vaeva.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
AMvA
Liige
Postitusi: 5117
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas AMvA »

Kapten Trumm kirjutas: 25 Juun, 2025 13:49 Endiselt kummardan saksa inseneride ees, seal on rohkem mõeldud sellele väikesele inimesele, kes nende taiest peab hiljem parandama. Pilukad taolise probleemiga end üleliia ei vaeva.
Ja-ja, saksa insenerid :D

Nende imelahendustest, mis isegi justkui tavalise remondi muudavad automehaaniku õudusunenäoks, võiks raamatu kirjutada.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Saksa autodel ei tehta stal-3st polte ja mutreid ka tänapäeval, rääkimata siis kui need autod isalt pojale kestsid.
Aastal 1994 ei olnud Mercedese ega BMW küljes VEEL ühtegi "õudusunenägu", kõik oli normaalselt remonditav.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
AMvA
Liige
Postitusi: 5117
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas AMvA »

Kapten Trumm kirjutas: 25 Juun, 2025 14:00 Saksa autodel ei tehta stal-3st polte ja mutreid ka tänapäeval, rääkimata siis kui need autod isalt pojale kestsid.
Aastal 1994 ei olnud Mercedese ega BMW küljes VEEL ühtegi "õudusunenägu", kõik oli normaalselt remonditav.
Ahaa, need olid need "teised" saksa insenerid :D
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist