Sellest ei saa järeldada, et betoonil pole enam mingit tähtsust ega funktsiooni.maskeerimisvork kirjutas: ↑24 Juun, 2025 11:07Fakt on, et Eesti ei ole droonisõjaks valmis (tegelikult ka ilma droonideta sõjaks)
Balti liin
Re: Balti liin
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Balti liin
OT algab.
Nagu vanasti öeldi - Kui ostad poest uue elektroonilise vidina ja jõuad sellega kvartali teise otsa, siis on see asi juba moraalselt vananenud...
Aga akf kirjutas "faktist", siis ehk valgustab, milles see fakt seisneb, millised on valmiduse hindamise kriteeriumid ja lähteandmed?
Iseenesest väide - "fakt" - ei ole pädev otsus, vaid isiklik arvamus.
PS. Tundub, et ka ukrainlased ning venelased pole droonisõjaks valmis, sest muudkui pusivad ja arendavad ...
OT lõpeb.
Sõjaks valmidusega on nagu Tallinna linna ja Ülemiste Vanakesega - mitte kunagi ei olda lõplikult valmis. Kõik pidevalt areneb.maskeerimisvork kirjutas: ↑24 Juun, 2025 11:07 ...
Fakt on, et Eesti ei ole droonisõjaks valmis (tegelikult ka ilma droonideta sõjaks)
...
Nagu vanasti öeldi - Kui ostad poest uue elektroonilise vidina ja jõuad sellega kvartali teise otsa, siis on see asi juba moraalselt vananenud...
Aga akf kirjutas "faktist", siis ehk valgustab, milles see fakt seisneb, millised on valmiduse hindamise kriteeriumid ja lähteandmed?
Iseenesest väide - "fakt" - ei ole pädev otsus, vaid isiklik arvamus.
PS. Tundub, et ka ukrainlased ning venelased pole droonisõjaks valmis, sest muudkui pusivad ja arendavad ...

OT lõpeb.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
-
- Liige
- Postitusi: 136
- Liitunud: 30 Apr, 2014 18:53
- Kontakt:
Re: Balti liin
No täpselt, mul polegi rohkem midagi lisada, oleme ühel meelelmart2 kirjutas: ↑24 Juun, 2025 15:35 OT algab.Sõjaks valmidusega on nagu Tallinna linna ja Ülemiste Vanakesega - mitte kunagi ei olda lõplikult valmis. Kõik pidevalt areneb.maskeerimisvork kirjutas: ↑24 Juun, 2025 11:07 ...
Fakt on, et Eesti ei ole droonisõjaks valmis (tegelikult ka ilma droonideta sõjaks)
...
Nagu vanasti öeldi - Kui ostad poest uue elektroonilise vidina ja jõuad sellega kvartali teise otsa, siis on see asi juba moraalselt vananenud...
Aga akf kirjutas "faktist", siis ehk valgustab, milles see fakt seisneb, millised on valmiduse hindamise kriteeriumid ja lähteandmed?
Iseenesest väide - "fakt" - ei ole pädev otsus, vaid isiklik arvamus.
PS. Tundub, et ka ukrainlased ning venelased pole droonisõjaks valmis, sest muudkui pusivad ja arendavad ...
OT lõpeb.

Ja ma pole kuskil öelnud, et betooni pole vaja. Kõike on vaja, sh betooni ja droone.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Balti liin
Küsimus pole mitte betoonis ega kraavides, vaid selles, et kas me suudame taolist kaitseliini (sh piisava sügavuseni) ka mehitada ja tulega toetada.trs kirjutas: ↑23 Juun, 2025 16:13 Punkrid, tõkestuskraavid, betoontõkked, miiniväljad jms "mõttetus" annab väga palju uusi kombinatsioone lahinguväljale ja sunnib vastast kohanema. Need ei ole ükshaaval ületamatud, aga on suunavad, takistavad ja heidutavad. 600 betoonist luike maastikul oleks mõttetus, aga 600 punkrit tähendab vähemalt seda, et nendega peab arvestama ja mõistlik oleks nendega tegeleda. Nendega tegelemine annab aga omakorda sihtmärke ja kulutab vastase ressurssi.
Minu matemaatika järgi on ainuüksi idapiiri (st lõik merest Peipsini) ja Pihkva järvest kuni kolme piiri nurgani kaitseliini mehitamiseks on tänast SA koosseisu vaja vähemalt kahekordistada.
Maa-ala kaitse piiril tundub (UKR kogemus eks) väga "pidav" ja "lihtne" lahendus, paraku on siin üks "aga" - kui UKR rindel on vastaspoolte jõud laias laastus ühes suurusklassis ja sestap ei toimu kuskilt läbimurret (vajalikku vähemalt 3:1 ülekaalu ei tekigi), siis meil on tõenäoline seis, et see 3:1 saab olema juba absoluutarvudes, arvestamata rõhuva ülekaalu loomist läbimurdekohas.
Taktikas pole mõistagi ainuõigeid lahendusi ehk kaitsta saab tõesti mitut moodi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Balti liin
Soome doktriinimuutuse (üleminek piirilähedaselt maa-ala kaitselt liikuvkaitsele ja lahingutegevuvusele vajaliku sügavuse loomine oma territooriumil VA-t huvitavate rünnakukoridoride ajutise loovutamisega) tingis täpselt sama probleem, mis ka meid kollitab - ebapiisav elavjõud ja tuletoetus (tulevikus, kui NSVL relvad utiili lähevad) sellise suurusega kaitseliini jätkusuutlikuks kaitsmiseks.mart2 kirjutas: ↑23 Juun, 2025 11:59 Teiseks - Trummil oleks aeg otsustada, kas ta tahab näha Soome WWII sõja aegset tegevust Eestis või ei taha? Praegu, erinevates teemades pendeldab ühelt positsioonilt teisele, vastavalt sellele, kuidas talle isiklikult hetkel sobib. Kuidagi poolrase värk ... Soomlased, mis iganes nad teevad, on oma otsustes vabad ning lähtuvad ENDA kriteeriumiotest, mitte meie arvamustest.
Põhjuseid teab ainult Soome kõrgem väejuhatus ning (vist?) meie "kõikide teaduste doktor" !![]()
See ongi soomlastel kogu kriteerium lühidalt. Saab näha, mis saab siis, kui nende eelarve kasvab seniselt 3B pealt 10B peale. Kas nad taastavad endisaegse "Cajanderi varustusega" suure reservarmee, millega saab seda Salpa püsikindlustuse liini kaitsta või siiski muudavad tänast liikuvkaitse lahendust veel ägedamaks. Ootame huviga.
Piiril paikneva kaitseliiniga kaasneb ju veel üks probleem - VA elulised sihtmärgid hakkavad asuma teispool rinnet, mis toob kaasa vajaduse neid avastada ja hävitada (mis maksab kohutavalt). UKR kogemusel hakkavad need asuma kaugel või rinde lähedal väga hajutatud, mis muudab nende mõjutamise keerukaks (ja kulukaks).
Ma ei ole staatilise maa-ala kaitse doktriini pooldaja algusest peale. Selline "kõikumise" omistamine on labane trollimine.Kuidagi poolrase värk .
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 159
- Liitunud: 17 Okt, 2020 8:17
- Kontakt:
Re: Balti liin
"Selle sinu drooniga, millele sa omistad imevõimeid, ei ole meie lepavõsas tegelt mitte midagi teha. Propeller kardab oksa. Korralik punker lepavõsas, millest vaatab välja MG-3 raud kusagil Lõuna-Eestis, suunatuna olulisele ristmikule on sinu kõikvõimsale droonile täiesti hävitamatu sihtmärk."
Lepavõsa ei paista mitte kusagilt otsast Ukraina virtuoospilooti häirivat:
https://censor.net/ua/videonews/3554625 ... ptovolokni
Mis mind häirib, on see et vene eliitdroonipilootide palganumber ületab ukrainlasi. Tulemust nägime me Kurski oblastist, just nemad kihutasid sealt ukrainlased minema...
Mis mind tõeliselt häirib, on see totter betoonihunnik Võru ringteel Umbsaare viadukti all:
https://www.vorumaateataja.ee/koik-uudi ... motisklus3
Teine hunnik on minu kodumajast vähem kui kaks kilomeetrit metsa peidetud... Mõtted nende otstarbest ja kasutuskohast ajavad mind hulluks...
Palun ravige mu rumalust ja selgitage, et see on parim mida EKV juhtkond on suutnud välja mõelda.
Lepavõsa ei paista mitte kusagilt otsast Ukraina virtuoospilooti häirivat:
https://censor.net/ua/videonews/3554625 ... ptovolokni
Mis mind häirib, on see et vene eliitdroonipilootide palganumber ületab ukrainlasi. Tulemust nägime me Kurski oblastist, just nemad kihutasid sealt ukrainlased minema...
Mis mind tõeliselt häirib, on see totter betoonihunnik Võru ringteel Umbsaare viadukti all:
https://www.vorumaateataja.ee/koik-uudi ... motisklus3
Teine hunnik on minu kodumajast vähem kui kaks kilomeetrit metsa peidetud... Mõtted nende otstarbest ja kasutuskohast ajavad mind hulluks...
Palun ravige mu rumalust ja selgitage, et see on parim mida EKV juhtkond on suutnud välja mõelda.
Re: Balti liin
Ma ei trolli Trummi.
Soomlaste asjadest kirjutad sa suhteliselt kindlas kõneviisis, kuid tegelikult sind (ja mind) sealse planeerimise juures ei ole ning oletad ainult siit-sealt loetu põhjal.
Samuti ei tea sina (mina ka mitte), kuidas on kavandatud/-datav kogu Eesti poolne kaitsevöönd - kui sügav, milline jaotus on sellel 600-st (?) lahinguliste tugipunktide, majutus- ja ladustuspunkrite omavaheline suhe jne. See saab ilmselgelt olema "võrk", mitte liin.
Kui kirjutad idealiseerides soomlaste kolonnisõda ja kohe teises kohas nende (praegu juba vananevat ja muudetavat) struktuuri, siis tuleb meeles pidada, et kõik need lahendused tuginevad olemasolevatele võimalustele ja Talvesõja tegevused ei olnud mitte pikaajalise doktriinarenduse tulemas vaid hädavise seoses väheste võimekustega.
PS. Ka Kaitsevägi sõdib tinglikult "kahte sõda korraga":
1) vaadates ette, kuidas tahame sõdida ning hankida ja kuidas struktuuriarendus seda toetab,
2) kuidas kaitset läbi viia hetkel olemasolevate ressurssidega.
Seersandile
Selliseid laoplatse, kust kriisi eskaleerumise korral saab kiiresti materlae kätte ning planeeritud kohtadesse viia on alati olnud ja saab olema. Kasutatakse nii kindlustusmaterjalide, relvade kui ka laskemoona hoiustamiseks. Näiteks on teatud liitlaste varud Eestis alaliselt kohal, et ei peaks hakkama kuidagi siis organiserima, kui kuumaks läheb.
Kindlustus-tõkestusmaterjalid peavad valmis olema seal, kust neid kiiresti kätte saab, mitte ootama, et kui paugud kõlavad, et siis hakkata Tartus betoonitehases rakketisi kujundama, valama ning transporti otsima Võrru saatmisesk!
Soovitan mitte mõelda asjadele, mille eesmärki ei tea ning keskenduda teemadele, mis pea külma hoiavad!
Soomlaste asjadest kirjutad sa suhteliselt kindlas kõneviisis, kuid tegelikult sind (ja mind) sealse planeerimise juures ei ole ning oletad ainult siit-sealt loetu põhjal.
Samuti ei tea sina (mina ka mitte), kuidas on kavandatud/-datav kogu Eesti poolne kaitsevöönd - kui sügav, milline jaotus on sellel 600-st (?) lahinguliste tugipunktide, majutus- ja ladustuspunkrite omavaheline suhe jne. See saab ilmselgelt olema "võrk", mitte liin.
Kui kirjutad idealiseerides soomlaste kolonnisõda ja kohe teises kohas nende (praegu juba vananevat ja muudetavat) struktuuri, siis tuleb meeles pidada, et kõik need lahendused tuginevad olemasolevatele võimalustele ja Talvesõja tegevused ei olnud mitte pikaajalise doktriinarenduse tulemas vaid hädavise seoses väheste võimekustega.
PS. Ka Kaitsevägi sõdib tinglikult "kahte sõda korraga":
1) vaadates ette, kuidas tahame sõdida ning hankida ja kuidas struktuuriarendus seda toetab,
2) kuidas kaitset läbi viia hetkel olemasolevate ressurssidega.
Seersandile
Kas akf on kuulnud midagi mõistest - eelpaigutatud?seersant Angua kirjutas: ↑25 Juun, 2025 9:42 ... Mis mind tõeliselt häirib, on see totter betoonihunnik Võru ringteel Umbsaare viadukti all:
https://www.vorumaateataja.ee/koik-uudi ... motisklus3
Teine hunnik on minu kodumajast vähem kui kaks kilomeetrit metsa peidetud... Mõtted nende otstarbest ja kasutuskohast ajavad mind hulluks...
Palun ravige mu rumalust ja selgitage, et see on parim mida EKV juhtkond on suutnud välja mõelda.
Selliseid laoplatse, kust kriisi eskaleerumise korral saab kiiresti materlae kätte ning planeeritud kohtadesse viia on alati olnud ja saab olema. Kasutatakse nii kindlustusmaterjalide, relvade kui ka laskemoona hoiustamiseks. Näiteks on teatud liitlaste varud Eestis alaliselt kohal, et ei peaks hakkama kuidagi siis organiserima, kui kuumaks läheb.
Kindlustus-tõkestusmaterjalid peavad valmis olema seal, kust neid kiiresti kätte saab, mitte ootama, et kui paugud kõlavad, et siis hakkata Tartus betoonitehases rakketisi kujundama, valama ning transporti otsima Võrru saatmisesk!

Soovitan mitte mõelda asjadele, mille eesmärki ei tea ning keskenduda teemadele, mis pea külma hoiavad!

Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Balti liin
Doktriin ja manööverüksuste struktuur on ikka kaks erinevat (kuigi mõnes mõttes omavahel seotud) asja.Kui kirjutad idealiseerides soomlaste kolonnisõda ja kohe teises kohas nende (praegu juba vananevat ja muudetavat) struktuuri, siis tuleb meeles pidada, et kõik need lahendused tuginevad olemasolevatele võimalustele ja Talvesõja tegevused ei olnud mitte pikaajalise doktriinarenduse tulemas vaid hädavise seoses väheste võimekustega.
Seoses relvastuse ja varustuse uuendamisega võivad nad manööverüksuste struktuuri (taistelluosasto) muuta, kuid doktriini muutmisest pole kuulda eriti midagi. See on jätkuvalt süvalahing oma territooriumi sügavuses, lubades selleks vastasel ajutiselt hõivata neile vajalikke koridore. Piiril neid keegi peatada ei plaani.
Soomlaste relvastuses muutub lähiajal ehk kõige rohkem suurtükivägi - mis aga pigem soodustab seda "süvakaitse" doktriini, sest täna on kujundavate üksuste kaitse sügavus suuresti piiratud 122 mm haubitsate umbes 10 km efektiivse tule ulatusega, mis tähendab, et "sügavus" ei saa olla palju suurem, asendades selle komponendi nt 40 km ulatusega K9-ga saab suurendada ka lahingu sügavust, mis tähendab, et "lähi" tuli ulatub juba ka brigaadi kriitiliste osisteni, seni oli soomlaste "käeulatus" piiratud ligikaudu PTG-ga.
Rääkides hädaviskest Soomes, on meil kõik võimekused juba olemas? Kui ma viimati vaatasin, siis räägiti ühest 12 relvalisest kaudtulepataljonist brigaadi peale. Soome "hädavise" on siiani üks 18-relvaline kaudtulepataljon manööverpataljoni kohta, mis on tunduvalt rohkem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Balti liin
Suvalist jalaväelasest püssimeest väga vähe huvitab soome doktriin. Ilmselt ei huvita teda isegi eesti "doktriin". Ma sügavalt kahtlen, et teda teeb väga kurvaks see, et ta ei saagi ise omale mingit "rebaseurgu" kaevata vaid positsioon on ettevalmistatud, selle ees miiniväljad ja kusagil on tankitõrje kraavid ja betoonpunkrid varjumiseks.
Meenub aeg, kui sai ise jaoülemana venepiiri ääres maastikuskeeme joonistatud ja positsioone üksustele otsitud ja sõbralike kohalike välja selgitatud...
Meenub aeg, kui sai ise jaoülemana venepiiri ääres maastikuskeeme joonistatud ja positsioone üksustele otsitud ja sõbralike kohalike välja selgitatud...
Re: Balti liin
Ma ei tea nendest kaitseliinide tehnilistest omadustest midagi ning mind ausalt ei huvita ka , kindel on see , et nende tugipunktide / kaitserajatiste täpsed asukohad saavad vaenlasel teada olema , mina muretsen pigem selle pärast et , meil oleks need kodumaa patrioodid kes need kaitserajatised mehitavad , seal võitlevad teadmisega et nende eest hoolitsetakse , neile on tagatud varustus , toit , meditsiiniline abi jne ... ,
kui vaadata praegust meediat siis valitsuse tegevus ei kasvata usaldust , käib pidev omavaheline võitlus , pole näha või tajuda soovi rahvast liita , pigem on tajutav mitte soov vaid tegevused , mis rahvast lõhestavad , illustreerivaid näiteid ei too ...
kui vaadata praegust meediat siis valitsuse tegevus ei kasvata usaldust , käib pidev omavaheline võitlus , pole näha või tajuda soovi rahvast liita , pigem on tajutav mitte soov vaid tegevused , mis rahvast lõhestavad , illustreerivaid näiteid ei too ...
-
- Liige
- Postitusi: 159
- Liitunud: 17 Okt, 2020 8:17
- Kontakt:
Re: Balti liin
Mõistest eelpaigutatud saan suurepäraselt aru. Aga kus hakkab jooksma kaitseliin? Olen sunnitud end veel julmemalt väljendama: draakonihambad Räpinas, erafirma territooriumile peidetult... Et siis kaitseliin hakkab olema Võhandu jõgi?
Re: Balti liin
Vaevalt see midagi head juurde annab, kui avalikes foorumites eelladustaatud vahendite asukohti välja hõigatakse...
Re: Balti liin
a) Doktriin on kavandatava võitluse alus ning sellest lähtuvalt kujundatakse struktuur, mitte vastupidi. Doktriin vaatab kaugemale kui hetke võimed on ning nende lisandumisel optimeeritakse struktuur. No ei ole kaks erinevat asja!Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Juun, 2025 12:46 ... Doktriin ja manööverüksuste struktuur on ikka kaks erinevat (kuigi mõnes mõttes omavahel seotud) asja.
Seoses relvastuse ja varustuse uuendamisega võivad nad manööverüksuste struktuuri (taistelluosasto) muuta, kuid doktriini muutmisest pole kuulda eriti midagi. See on jätkuvalt süvalahing oma territooriumi sügavuses, lubades selleks vastasel ajutiselt hõivata neile vajalikke koridore. Piiril neid keegi peatada ei plaani.
...
Rääkides hädaviskest Soomes, on meil kõik võimekused juba olemas? Kui ma viimati vaatasin, siis räägiti ühest 12 relvalisest kaudtulepataljonist brigaadi peale. Soome "hädavise" on siiani üks 18-relvaline kaudtulepataljon manööverpataljoni kohta, mis on tunduvalt rohkem.

b) hädavise Soomes oli toodud kirjeldamaks kaitsetegevust (kolonnisõda)Talvesõjas, mitte praegu. Aga seda Trumm ei "pannud tähele"? Sellist Suomussalmi laadset üritust ei taha ilmselt ka soomlased ise korrata, eriti kui praegu on rohkem valikuid.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Balti liin
Miks mitte. Kaitsepositsioonide valiku tingib maastik, vaenlase tegevus jmt. Vaadates kaarti siis ilmselgelt on Võhandu jõgi ja Räpina ümbrus maastikul oluline koht ja võimaldab väga häid kaitsepositsioone rajada. Pataljon + toetus hoiab päris ilusat lõiku. Aga eelpaigutatud materjale on võimalik ka veidi kaugemale, piirile lähemale liigutada vajaduselseersant Angua kirjutas: ↑25 Juun, 2025 14:57 Mõistest eelpaigutatud saan suurepäraselt aru. Aga kus hakkab jooksma kaitseliin? Olen sunnitud end veel julmemalt väljendama: draakonihambad Räpinas, erafirma territooriumile peidetult... Et siis kaitseliin hakkab olema Võhandu jõgi?


Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist