Eesti õhukaitse imeline maailm..

[aero+]

https://www.romaniajournal.ro/society-p ... o-romania/

Oeh, saaks meie ka rinderiigina miskit...

[Roamless]

Oeh, saaks meie ka rinderiigina miskit...

Siin erinevaid teemasid olnud, et meie rahvaarvu ja rahade juures tõsisemalt võetavat "lennuväge" üleval ei hoia ja 3-4 lennukit ise "lennuturbeks" pidada tuleb tunduvalt kallim, kui liitlastele maksta. Jah, unistada võiks Baltimaade kontekstis, kuid kardetavasti, laseks Leedu "suurvürstiriik" Baltimaade ühise lennuväe oma nõudmistega vastu taevast, nagu läks tuumajaamaga ala lennukid baseeruvad meie juures, on meie värvides ja pilootidega, teie ülejäänud lollid saate maksta kogu lõbu eest ja vahest st korra aastas lendame ka võibolla teiejuurest läbi, kui "ressurssi" üle jääb.
Kuna Rumeenia on tellinud ka 32 F-35, siis kipun arvama, et mingil ajal need F-16 liiguvad Ukrainasse edasi.

[Kapten Trumm]

Meie järgmise aasta kaitse-eelarve saab olema samas suurusjärgus, mis oli see Soomel kuni 2020ndateni - sinna sisse aga mahtus kuludelt täitsa lahinguvõimeline lennuvägi ca 100 lahingulennukiga (64 Hornetit ja 35 relvastatud Hawki). Lisaks mahtus sinna sisse ka lahinguvõimeline merevägi. Tõsi, nende soetused maksti väljaspool iga-aastast eelarvet, kuid ülalpidamine ning relvastuse ost läks "tavalisest" eelarvest.

See viib mind mõttele, et kui jõuluvana raua kingib, siis peaks ju võimalik olema? Pigem paistab olevat probleem selles, et kust võtta selleks värgiks personali, sest Soome ÕV sõja-aja koosseis on samasuur kui meie tänane SA koosseis (41 000 inimest).

Üldiselt, võrreldes soomlaste eelarveid ja saadavat pauku, siis ületab see suhtarv meid jätuvalt mäekõrguselt. Kuidagi nad suudavad, vahest tuleks eeskuju võtta. Eriti kui arvestada nt asjaolu, et Soome maavägi on sama suur kui Saksamaal, kuid eelarve on ka peale hiljutist kasvu (see on tõusnud 2,5-3 miljardi klassist 6 miljardini) Saksa omast 10-15 korda väiksem. Õppigem!

Üks neid saladusi on sõjaliste lahenduste "õmblemine" Soome vajaduste järgi, püüdmata suurriikide armeestruktuuri ja seal tavapäraseid lahendusi imiteerida. Kui hakata seda maaväe suuruse fenomeni harutama, torkab kohe silma, et sellest on vaid 1/3 ehk 60 tuhat tavapärases mõistes mehhaniseeritud või motoriseeritud üksused. Teine 1/3 on regionaalsed kujundavad üksused ja kolmas 1/3 meie mõistes maakaitse ehk püssimehed tagalavalveks ja korra hoidmiseks.

[Taaniel Tina]

Pigem paistab olevat probleem selles, et kust võtta selleks värgiks personali, sest Soome ÕV sõja-aja koosseis on samasuur kui meie tänane SA koosseis (41 000 inimest).

Aga võrdleme ennast siis pigem Horvaatiaga. Wiki andmetel (mis ei ole kindlasti absoluutne tõde), on Horvaatia õhuväes 1500 inimest, meil 1570. Horvaatia sõjaväe eelarve on meie omast kuskil 20% suurem. Neil on ju päris korralik lennuvägi, k.a 12 Rafaeli hävitajat.
Minu arvates ei jääks asi ei inimeste ega raha taha, pigem on Eesti puhul hetkel prioriteedid mujal. Aga seda peab edasi arutama muus teemas.

[Marvin]

[Neil on ju päris korralik lennuvägi, k.a 12 Rafaeli hävitajat.

Rafale.
https://en.wikipedia.org/wiki/Dassault_Rafale
Aitäh .

[strateegiline sõdur]

Periood 2003 – 2023 ehk kokku 20 aastat. Soome kulutused riigikaitsele – 79,8 miljardit. Eesti kulutused riigikaitsele – 8,7 miljardit. Vahe on 8,7 korda.
Soome sõjaaja kaitsevägi on 280 000, meil täna ~43 000. Vahe on 6,4 korda. Kui nad majandaksid sama edukalt kui meie, peaks eelarve neil välja andma 100 000 võrra suurema kaitseväe. Aga mis teha, kui nad nii rumalad on ja majanda ei mõista.

Sedasorti võrdlused ja loosungid on küll põnevad, kuid peale tarbetu kära ja huvitavate faktide siit midagi ülemäära tarka järeldada ei saa. Üldiselt on need suht kasutud. Iga riigi arengurada ja valikud on alati olu- ning aja spetsiifilised.

See, et viimase aasta paari jooksul on kaitsekulud meil ületanud miljardi piiri materialiseerub relvadeks ja üksusteks alles mitme aasta jooksul. Miljard muidugi tundub hoomamatult suure summana, kuid „kallimate“ sõjaliste võimete mõttes on see pigem kommiraha kategoorias.

Näitena kasutatud Horvaatia 12 lennuki tehing hind oli ~1 miljard. Rahalises mõttes mahuks ju meie eelarvesse ära. Kuid mida lugupeetavad soovitavad miljardi ulatuses jätta tänastest plaanidest tegemata? Ma pole päris kindel, et need 12 lennukit on väärt miljardi eest tegemata jäänud muid võimalikke alternatiivseid kulusid ja sõjalisi võimeid.

[mart2]

Ei ole mõtet võrrelda Soome 2020 ja Eeest 2025 - inflatsioonikalkulaator ütleb, et selle viie aastase vahemiku inflatsioon on väga suur.
2020 100eurikut on võrdne käesoleva hetke 122,7 euroga!

[aero+]

Periood 2003 – 2023 ehk kokku 20 aastat. Soome kulutused riigikaitsele – 79,8 miljardit. Eesti kulutused riigikaitsele – 8,7 miljardit. Vahe on 8,7 korda.
Soome sõjaaja kaitsevägi on 280 000, meil täna ~43 000. Vahe on 6,4 korda. Kui nad majandaksid sama edukalt kui meie, peaks eelarve neil välja andma 100 000 võrra suurema kaitseväe. Aga mis teha, kui nad nii rumalad on ja majanda ei mõista.

Sedasorti võrdlused ja loosungid on küll põnevad, kuid peale tarbetu kära ja huvitavate faktide siit midagi ülemäära tarka järeldada ei saa. Üldiselt on need suht kasutud. Iga riigi arengurada ja valikud on alati olu- ning aja spetsiifilised.

See, et viimase aasta paari jooksul on kaitsekulud meil ületanud miljardi piiri materialiseerub relvadeks ja üksusteks alles mitme aasta jooksul. Miljard muidugi tundub hoomamatult suure summana, kuid „kallimate“ sõjaliste võimete mõttes on see pigem kommiraha kategoorias.

Näitena kasutatud Horvaatia 12 lennuki tehing hind oli ~1 miljard. Rahalises mõttes mahuks ju meie eelarvesse ära. Kuid mida lugupeetavad soovitavad miljardi ulatuses jätta tänastest plaanidest tegemata? Ma pole päris kindel, et need 12 lennukit on väärt miljardi eest tegemata jäänud muid võimalikke alternatiivseid kulusid ja sõjalisi võimeid.

Pole vaja alustada 12 lennukiga. Antud momendil toome ikka mängu fakti et raud kingiti neile euro eest. Kusagilt peaks ju õhuväe seemne idanema panema. Suurinvesteeringute puhul saab investeeringu hajutada mitme aasta peale. Minuarust pole nagu vabandus väeliiki diskrimineerida lihtsalt sellepärast et mänguasjad kallid. Kõik teised ju tulevad toime

[toomas tyrk]

Aga võrdleme ennast siis pigem Horvaatiaga. Wiki andmetel (mis ei ole kindlasti absoluutne tõde), on Horvaatia õhuväes 1500 inimest, meil 1570. Horvaatia sõjaväe eelarve on meie omast kuskil 20% suurem. Neil on ju päris korralik lennuvägi, k.a 12 Rafaeli hävitajat.
Minu arvates ei jääks asi ei inimeste ega raha taha, pigem on Eesti puhul hetkel prioriteedid mujal. Aga seda peab edasi arutama muus teemas.

See on tõsi, et prioriteedid olid pikka aega hoopis mujal. Ja ka praegu on liikunud ikka väga vähe õhuväe poole.

Väike reklaam ka, kuidas ja millal õhuväge on prioritiseeritud. Ja millal mitte
https://argokirjastus.ee/toode/eesti-ohuvagi-ohkutous/

Minu nime ei maksa tähele panna. Tekstid on koostanud õhuväelased.

Ja tegelikult peaks see ka olema hoopis teises teemas...

[Kilo Tango]

...

Pole vaja alustada 12 lennukiga. Antud momendil toome ikka mängu fakti et raud kingiti neile euro eest. Kusagilt peaks ju õhuväe seemne idanema panema. Suurinvesteeringute puhul saab investeeringu hajutada mitme aasta peale. Minuarust pole nagu vabandus väeliiki diskrimineerida lihtsalt sellepärast et mänguasjad kallid. Kõik teised ju tulevad toime

Mikroriigi ressursijaotuse probleem. Praegu on ikka lähtutud selgelt eeldusest, et hävituslennukid tulevad kõik liitlastelt. See võimekus on lihtsalt niivõrd kallis, et kogu muu elu jääks selle arendamisel seisma. Lisaks on lennukeid siia võimalik kõige kiiremini tuua. Eesti peaks ikka panustama põhiliselt maavägede arendamisse, kui õhuväe komponent ei asenda mingeid muid võimeid, mis oleksid ka vajalikud (selles kontekstis olen siin korduvalt promonud kopterite/väikelennukite/droonide kombinatsioone, millega saaks katta suure osa mereväe alustele ette nähtud võimekustest.

[strateegiline sõdur]

Perioodil 2026 – 2029 suunatakse riigikaitsesse kokku juurde 2,8 miljardit. Sellest rohkem kui üks euro läheb õhuväkke. Täna koosneb õhuvägi õhuväe staabist, lennubaasist, õhukaitsedivisjonist ja õhuseiredivisjonist. Mõni aeg tagasi tutvustatud kaitsevaldkonna arengutest õhuväge puudutavast sõnumitest olulisem oli, et luuakse õhukaitse brigaad tugevdamaks õhukaitset kihilise õhukaitse väljaarendamiseks.

Kuna raha hulk kõigi kaitsevaldkonna arengute ja väeliikide jaoks on piiratud 2,8 miljardiga siis kas ma saan õigesti aru, et õhukaitse brigaadi asemel on meil vaja pigem 12 lennukit? Meie tänane õhukaitse on juba suurepärases korras? Lühimaa õhutõrjet on piisavalt, keskmaa jääb ülegi ja ballistilise raketikaitsega pole meil üldse vaja tegeleda. Kõik selle lahendaks 12 lennukit palju paremini kui loodav õhukaitse brigaad? Kui 12 lennukit korraga ei jõua osta, siis ostame alustuseks 1 hävitaja?

Või kuidas täpselt see õhuväe diskrimineerimine välja näeb? Loome terve brigaadi ja hinnang on, et „Ja ka praegu on liikunud ikka väga vähe õhuväe poole.“ Mulle kuidagi hakkab tunduma, et te vist räägite rumalusi või pole tahtnud hetkeks teema üle pikemalt mõelda. Et seda tekkima hakkavat muljet kummutada oleks nüüd igati asjakohane tuua välja argumentatsioon miks 12 lennukit on parem kui üks õhukaitse brigaad. Igati abiks oleks ka argumentatsioon, et miks õhukaitse brigaad + 12 lennuki saamiseks tuleks maaväest igasugune edasine arendamine lõpetada. Või kui see tundub ka halva lahendusena, siis oleks abiks ka argumentatsioon kuidas tõsta kaitsekulud nt 6,5% peale? Mis maksud meil tõstmist vajaksid, et lisaraha saada?

[Kriku]

Edasine arutelu läks Soome teemasse: https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 64#p900664 .

[Kapten Trumm]

Kuna raha hulk kõigi kaitsevaldkonna arengute ja väeliikide jaoks on piiratud 2,8 miljardiga siis kas ma saan õigesti aru, et õhukaitse brigaadi asemel on meil vaja pigem 12 lennukit? Meie tänane õhukaitse on juba suurepärases korras? Lühimaa õhutõrjet on piisavalt, keskmaa jääb ülegi ja ballistilise raketikaitsega pole meil üldse vaja tegeleda. Kõik selle lahendaks 12 lennukit palju paremini kui loodav õhukaitse brigaad? Kui 12 lennukit korraga ei jõua osta, siis ostame alustuseks 1 hävitaja?

Kogu selle raske ÕT põhineva plaani viga on selles, et see valmistub eelmiseks sõjaks. Üsna selge peaks tänaseks olema, et paariariigid suudavad lendu saata kaugelt rohkem jama, kui ükskõik kes (USA sh) seda tõrjuda suudab ja senikaua, kui seda on võimalik teha 50 tuhande eurose drooniga, siis neid alla tulistada 2+ miljoniste rakettidega ei saagi võiduga lõppeda (meid kulutatakse lihtsalt läbi).

Arvuliselt suures ülekaalus oleva vastase vastu sümmeetriline võitlus saab lõppeda väiksema ressursi kaotusega. Tuleb mõelda asümmeetriliselt, selle asemel, et hakata 50 tuhande euroseid droone jahtima 2 milliste rakettidega, tuleb vastasele teha sedasama, mida ta meile teeb - varemetes Tallinn peab kaasa tooma varemetes Peterburi ja Pihkva.

Umbes sama jutt käib ka nende mereväe laevaprojektide kohta -drooniparve tingimustes täiesti hukule määratud üritus. Mäletate, ma rannakaitse teemas rääkisin midagi väikestest, kuid paljudest alustest, hajutatud tegevusest merel jne.

Kui me räägime õhutõrjest, siis (UKR kogemus) meie suurim vaegvõime ei ole mitte keskmaa ÕT aerodünaamiliste sihtmärkide vastu, vaid antiballistiliste radarite puudumine, mistõttu suudab VA iga ballistilise raketi lendusaamisega kogu Eesti häiresse panna, sest me ei suuda nende trajektoori jälgida ega anda häiret õiges kohas. Juudid muide suudavad seda teha, nad avastavad Iraani ballistilised raketid juba kiirendusfaasis ja seepeale lastakse üle riigi SMS, et hoidke kõrvad kikkis sireeni teemal ning sireeni lastakse ainult vajalikus kohas. Sellega välditakse efektiivselt kogu riigi paralüseerimist pideva raketitule tingimustes (mis meile kahtlemata sõja korral osaks saab).

Vabandust minu mitte-ortodoksse purtsatuse eest, mis ei lange kokku peavoolukaanonitega. Kokkuvõte oleks, et VF poolt lendu saadetava jama tõrjumine on meile nagunii lootusetu (see oleks ka siis, kui USA meile kogu oma ÕT annetaks) ja tuleb end kohandada "sisse saamisega", ehk siis teha oma modus operandi selliseks, et VA meid minimaalselt kahjustada suudaks, säilitades võime sama valusalt vastata.

[Kapten Trumm]

Youtubes keegi Sergei Sumahov teeb kanalit "Pravda Zisni" (Elu tõde). Ei tundu eriti propat sisaldav. Seal on eraldi video Iisraeli Iron Dome'i kohta. Tegelikult otsetõlkes pole see "Raudkuppel" vaid tähendab seda rauast juudimütsikest. Aga see selleks.

Iron Dome patarei juures on spetsiaalne arvutuskeskus, mis suudab välja arvutada avastatud Hamas-rakettide tabamuspunkte (vaikimis eeldatakse avastatud raketid kui ballistilised mittejuhitavad). Ehk siis toimub pidev automatiseeritud selektsioon, et
1. mitte raisata kalleid tõrjerakette nende rakettide tabamiseks, mis maanduvad eikuskil asustamata alal. Neid ei tulistata. See viib näiliselt Iron Dome efektiivsust alla (sisselendavate rakettide arv vs hävitatute arv).
2. mitte panna asustatud punkte asjata häiresse (segab riigi elu liigselt).

Süsteem on selline, et kui Gazast tuleb mingi rakett, mille trajektoor prognoositakse kuskile kõrbesse, kus pole kedagi, siis seda raketti ignoreeritakse.
Hamasi eesmärk on just häirida igapäevast elu ja kurnata Iisraeli majandust, üks Hamasi veetorust tehtud rakett maksab 1/10 tõrjeraketi hinnast. Ja Hamas saab lonti põristada, mitu % rakettidest "tabas Iisraeli".

Hetkel aga tundub mulle (nii UKR kui Iisraeli-Iraani sõja põhjal), et pidavat õhutõrjet massründe vastu ei suuda tagada ka maailmameistrid ehk me peame õppina elama sellega, et neid Iskandereid ja Shahede sajab igapäevaselt alla. Paariad suudavad saasta piisavas koguses lendu saata, et iga lääneriik pankrotistuks.

[klaasmees]

... avastatud raketid kui ballistilised mittejuhitavad). Ehk siis toimub pidev automatiseeritud selektsioon, et
1. mitte raisata kalleid tõrjerakette nende rakettide tabamiseks, mis maanduvad eikuskil asustamata alal. Neid ei tulistata. See viib näiliselt Iron Dome efektiivsust alla (sisselendavate rakettide arv vs hävitatute arv).
2. mitte panna asustatud punkte asjata häiresse (segab riigi elu liigselt).

Süsteem on selline, et kui Gazast tuleb mingi rakett, mille trajektoor prognoositakse kuskile kõrbesse, kus pole kedagi, siis seda raketti ignoreeritakse.
Hamasi eesmärk on just häirida igapäevast elu ja kurnata Iisraeli majandust, üks Hamasi veetorust tehtud rakett maksab 1/10 tõrjeraketi hinnast. Ja Hamas saab lonti põristada, mitu % rakettidest "tabas Iisraeli".

Hetkel aga tundub mulle (nii UKR kui Iisraeli-Iraani sõja põhjal), et pidavat õhutõrjet massründe vastu ei suuda tagada ka maailmameistrid ehk me peame õppina elama sellega, et neid Iskandereid ja Shahede sajab igapäevaselt alla. Paariad suudavad saasta piisavas koguses lendu saata, et iga lääneriik pankrotistuks.

Ilus jutt, mida on juba ammu räägitud, et Iisrael selekteerib sihtmärke. Ainult et võrdlus veetorust tehtud rakettide ja Iskanderite ja Shahedite vahel ei päde hästi. Täpsuse ja juhitavuse pärast. Mis ei muuda õhutõrjet odavamaks, kuid lähtekoht probleemile lahenduse leidmisel on teine.