Autotehnikateema

[Walter2]

"Laagrite vabastus" on tööoperatsioon, mida peaks oskama teha iga kogenud seadmete remondiluksepp, aga mitte üheski viimase poolsajandi autoremondi juhendis ma selle toimingu kirjeldust ei ole näinud, kuigi seda on vaja teha ka autogeneraatoriga.

Autoremondi lukksepp ei pea oskama vahetada geneka laagreid vaid tema vahetab terve geneka, laagritega tegeleb kogenud seadmete rem.lukksepp nagu sa isegi märkisid - seega kõik õige ning igaüks jäägu oma liistude juurde.
PS. Kodugaraazis tee muidugi mida heaks arvad.

[Madis Reivik]

Olavi, jootekolvist ei taha rohkem rääkida ?

Ja laagrite vabastuse operatsioonist tahaks rohkem teada, kuidas sina seda teed. Meisli ja haamriga sisemist võru pekstes või kuidagi kavalamalt, st mis on haamri roll selles ?

[davidsoniharald]

Aga üldiselt - et isik, kes ise ei oska/suuuda/viitsi oma autol isegi rattaid vahetada, ei peaks väga valjuhäälselt rääkima sellest, kuidas autot tehakse või mille järgi selle kvaliteeti vaadata. Mina ei tule ka valjuhäälselt rääkima, kuids B737 tagatiibade hüdraulikat hooldada. Loomulikult oli liigtus terasvasaraga seda välja lüüa ekslik, lihtsalt ei suutnud ette näha, et see teras seal nii pehme on.

Ma kirjutan see kord hästi aeglaselt: ma teen kõike. Jalgratastest lennukiteni. Koduses 80m2 töökojas on mul treipink, puurpink, keevitusseadmed ja miljon käsitööriista. Siin teen korda kõik pere tehnika alates tõuksidest kuni pere sõiduautodeni. Lisaks on mul kaks ralliautot, mitu tsiklit, kaks traktorit jne. Kõik need on vanakooli asjad, mis vajavad pidevat hoolt. Leiba teenin lendava tehnika hooldamisega. Seal võib valede töövõtetega ära rikutud detail maksta kuue kohalise summa. Nii et ma vist ikka tean, millest ma siin teemas räägin.

[Madis Reivik]

Vox populi vox dei ! Ehk siis igapäevatöö ja professionaalsus ei loe miskit kui rahvas teisiti arvab !
Mina nt tunnen natukene elektroonikat aga jootekolvihoolduses, selgub, olen totaalne võhik. Ja elektrimootoritest ei tea ka midagi, lihtsalt vahtisin 15 aastat tatt ripakil kuidas tehases tootmine käis, külge midagi ei jäänud

[OLAVI]

.... Ja elektrimootoritest ei tea ka midagi, lihtsalt vahtisin 15 aastat tatt ripakil kuidas tehases tootmine käis, külge midagi ei jäänud

Uutest detailidest seadmete, rakiste abil koostamise masstootmise protsess tehases, erineb aastaid töötanud seadme osandamise ja taaskoostamise protsessist.

Kui tehase toodang peab kestma ainult garantiiaja, siis endast lugupidav ja (tööd teha oskav) luksepp koostab pärast remonti seadme nii, et see kestaks jälle aastakümneid.

Olavi, jootekolvist ei taha rohkem rääkida ?

Juba rääkisin.
Ära piina ennast nüanssidega, sest tänapäeval saab ju uue tööriista osta kui on raha ja aega.
Nõuka ajal ei pruukinud vajalikku asja saada isegi kui raha oli ja siis oli vaja teadmisi.

[AMvA]

Aga üldiselt - et isik, kes ise ei oska/suuuda/viitsi oma autol isegi rattaid vahetada, ei peaks väga valjuhäälselt rääkima sellest, kuidas autot tehakse või mille järgi selle kvaliteeti vaadata. Mina ei tule ka valjuhäälselt rääkima, kuids B737 tagatiibade hüdraulikat hooldada. Loomulikult oli liigtus terasvasaraga seda välja lüüa ekslik, lihtsalt ei suutnud ette näha, et see teras seal nii pehme on.

Ma kirjutan see kord hästi aeglaselt: ma teen kõike. Jalgratastest lennukiteni. Koduses 80m2 töökojas on mul treipink, puurpink, keevitusseadmed ja miljon käsitööriista. Siin teen korda kõik pere tehnika alates tõuksidest kuni pere sõiduautodeni. Lisaks on mul kaks ralliautot, mitu tsiklit, kaks traktorit jne. Kõik need on vanakooli asjad, mis vajavad pidevat hoolt. Leiba teenin lendava tehnika hooldamisega. Seal võib valede töövõtetega ära rikutud detail maksta kuue kohalise summa. Nii et ma vist ikka tean, millest ma siin teemas räägin.

Ma ei hakka Trummile oma garaaži pilti postitama, vaeseke saab äkki krambid

[Madis Reivik]

Ikka tahaks teada sellest laagrite vabastamise protsessist.

Ja sellest kuidas jootekolvi otsas olev auk haamriga kinni taguda.

Patroniseerimisel pole mõtet, jaga parem teadmisi. Olen ise ka vene sodi pidanud jootekolvi asemel kasutama aga kuidas haamriga ots siledaks saada, ei tea mina mitte.

Sa reeglina jätad vastamata kui keegi su uute teooriate kohta küsib ja kasutad Dilbertist pärit taktikaid.

[Tegelane5]

Ikka tahaks teada sellest laagrite vabastamise protsessist.

Ja sellest kuidas jootekolvi otsas olev auk haamriga kinni taguda.

Patroniseerimisel pole mõtet, jaga parem teadmisi. Olen ise ka vene sodi pidanud jootekolvi asemel kasutama aga kuidas haamriga ots siledaks saada, ei tea mina mitte.

Sa reeglina jätad vastamata kui keegi su uute teooriate kohta küsib ja kasutad Dilbertist pärit taktikaid.

Auk tuleb tänapäevase nikli või muu säänsega kaetud kolviotsa sisse kui kaitsev kiht kulunud. Nõukaaegsed kolviotsad olid täisvasest, ning neid tuli pinnida et kauem kestaks. Kui ainult viilida siis kulusid nad veel kiiremini.
Samas, võimsamatel jootekolbidel on siiani vasest otsad.

[Madis Reivik]

Ma tean seda pinnimist. Aga kujusse tagumine ilma igasuguse viilimiseta on absurd. Kuidas oksiidi maha saab ?
Muuseas, kaasaegne jootekolb võib olla võimsam kui 5x suurema gabariidiga vanakool. Tehnoloogia on ka teine, ei ole vaja lausvaske. Ja ots kestab absurdselt kaua.

[TALUPOEG TALUJA]

Jootekolvi otsa annab tõesti haamriga taguda ja selle kuju muuta selliseks nagu vaja.Viiliga võib muidugi viimast lihvi anda. Ja isegi mingid augud kuskil ei sega tinutamist kuskilt otsast...
Ja olen korra sattunud poest ostetud saltseri peale millega Zil-i radika külge ei saanud kuidagi malmist põlvi kinni. No ei ole need poe asjad midagi nii head. Siis sai omatehtud kraamiga asi lahendatud.
Ma tavaliselt puhastan vasest osa terasharjaga enne töölehakkamist puhtaks. Kasutan ka salmiaaki. Pistan tulise kolvi otsa sisse ja puhas ta ongi.

Hoiatus!
Kui te mehed loete ja kuulete igasuguseid õudusjutte kui keeruline asi on tinutamine, kui jube ja võimatu on tinutuskolvi otsa vorpimine haamriga... igasugused värdjad augud tinutuskolvi otstes jne. siis ma ausaltöeldes ütlen Teile kõigile kohe ära ilma süümepiinadeta... see tänapäeva maailm keerab oma olekuga kõik inimesed persse! Need asjad on maru lihtsad, kuid jutud nende asjade ümber on aetud maru keeruliseks, nii et inimene arvab kõik selle olema ilmvõimatu ettevõtmisena ja tekivad hirmud hakkamasaamisega seoses. Peaks nagu tablettide järele jooksma... aga tegelikult inimese aju valmistatakse üldsuse poolt ette..... et tal isegi ei tekiks mõtet seda tööd ette võtta. Ükskõik mis tööga pihta hakates selgub aga tõsiasi, et nii mõnigi "ilmvõimatu remont" kestis tegelikult ainult väheke aega...

[Kapten Trumm]

Sama auto juures näide pilukate kenjaalsusest:
Antud piduripleki keskmine ava on tublisti väiksem kui rattarummu flantsil (kuhu ratas kinnitub). Kuidas sellist mõistlikult paigaldada. Piluka arvates tuleb rattalaager välja pressida. Mis tähendab üldiselt pärast ka uusi rattalaagreid.
Taolist debiilsust kohtan esimest korda.

Sama teema on ka (üllatus-üllatus!) Opel Omega tagapidurite pleki vahetusel - seal on teema selles, et kuna selle pleki külge kinnituvad ka käsipidurite klotside paigaldustihvtid, siis ei saa seda ava teha nii suureks et üle rattaflantsi kätte saaks. Tavaline ptaktika oli et tehti sobivasse kohta sisselõige, jebiti see plekk üle flantsi paika ning pärast lasti lõikekoht paari punktiga kinni.
Nii et neid keniaalseid lahendusi kohtab ka mujal.

Mul on Opel Omega ka olnud, mitte esimeses nooruses olev isend. Ma tunnistan siikohal täitsa ausalt, et need koreakad on esimesed piduriplekid, mida ma vahetama olen pidanud, seda, et 12 a vanal ja 130 tkm sõitnud autol väikse painutamisega murdub piduriplekk nagu vahvel, ei mäleta isegi nõuka autodest mitte. Ka antud korealasel on tagapiduri plekk sedasi, et vahetuseks tuleks rattarumm eemaldada. Ka antud oopelil olen kõiki klotse vahetanud ja mässanud, aga seda, et tagaplekk ei hoidnud klotse kinni, ei mäleta. Ja esimesed plekid on Omegal igati tavapärased ja need saab kätte peale piduriketta mahavõtmist (kinnituspoldid on ketta taga.

Ennist tegin tegelikult nõuka metallile veits liiga - 1988 toodetud, talvel sõitnud ja oma elust viimane 10a õunapuu all vedelenud Mosse 2141 mõlemad piduriplekid said peale liivapritsi tunnistatud kõlbulikuks ja üle värvitud, ehk rooste polnud neid lehttaigna taoliseks muutnud. Võibolla oli asi selles, et antud detailid olid tehases enne värvimist lausa tsingitud.

[avrnbr]

Tänapäeva elektroonikas ja tööstuses kasutatavad jootekolvid ja radiaatori "tinutamiseks" kasutavad riistad on täiesti eri asjad.
Vaadake kasvõi nt. siia:
https://www.jbctools.com/custom-cartridges-tips.html
Mida te seal viilite või pinnite?
Saltser on kahtlemata jootetöödel väärt abiline, aga mitte tänapäeva elektroonikas.
Ainuüksi selle mainimise eest võidakse ukse taha tõsta.

[vanahalb]

Ma ei hakka Trummile oma garaaži pilti postitama, vaeseke saab äkki krambid

Oot -oot kas see mitte militaarfoorum ei ole kus käepäraste vahenditega tuleb imesid teha? Mis treipingid ja plasmalõikurid?

Meil oli külas naabriks üks kunagi saksa poolel võidelnud vana, Kõva metallitöö mees ja nõukaaja kohta oli tal talus päris korralik töökoda. Ükskord küsisime naabripoisiga vanamehelt mingit mutrivõtit, jalgratta jaoks. Vana ei suutnud ära imestada et me omal ajal võtsime sõjaväljal terve tanki kividega lahti ja te tahate mutrivõtit saada . Kas on nüüd poisikestel aru peas ?
(See ei takistanud tal küll kuidagi seda võtit andmast)

P..S selline legeeritud plekk mille pilusilmad on Trummi meelehärmiks piduriketta tolmukatteks pannud esineb ka saksa autodel. Ma mäletan , kui veel suht uuele Sprinterite riiuleid sisse ehitasin siis kuhugi augu puurimine ja tõmbneedi kasutamine oli suht keeruline. Pleki sisse võis väga lihtsalt pragu tulla.
Umbes ziletitera taoline materjal millest saab kerge ja tugeva konstruktsiooni kui iga kilo arvel on.

[Kapten Trumm]

Selles viga ongi, et antud plekk pole legeeritud, lihtsalt "mustale" plekile on lastud õhuke kiht pulbervärvi peale ja kärab küll. Autotootmine on massiäri ja kui suudad ü he auto pealt säästa dollari, siis miljoni auto kohta on milku nagu maast leitud. Seepärast toodetaksegi sellist porri nagu toodetakse.

Kuna ma tagusin enda vanakooli vaskhaamri põhjalikult ära, siis küsimus, kas hiinas valmistatud vaskhaamer (IKH ehk Isojen KoneHalli) toodab oma asjad enamasti Hiinas) sisaldab kulda või mis puhul see nii kallis on
https://tooriistamarket.ee/et/vaskvasar-1000gr

Kokkuostus on kilo täitsa puhast vaske 8 euro ringis. Ma ise arvasin, et küllap selline toode maksab ehk 30-40 eurot, aga selline hind oleks peaaegu sööögi suutäie kurku tõmmanud

Stokkerist ei hakka muidugi rääkimagi
https://www.stokker.ee/vaskvasar-1000g- ... 672680-ged

[nukkel]

Trumm vaata Amazoni ehk saad odavamalt. https://www.amazon.ie/Thor-308-Copper-H ... d_source=1
See aint üks näide, seal valik suur.