Viktoriin

[gorilla]

Oh, waese tarto liina kodanikes ja teistes toredates inimestes, palju kirgi kütnud vanglateemade tuules.

Palun nimetada Vene-Keisririigi kõige hirmsam sunnitöövangla.

Ellujäämisprotsent oli sisuliselt null, seoses töö iseloomuga ja kliimaga. Aga ametlikult ei olnud surmamõistetud
Kuna selle vangla tegevus oli otseselt seotud militaariaga siis ma arvan, et küsimus selles foorumis kohane.

[eeru]

Ufa koonduslaagrid.
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A3%D1 ... 1%80%D1%8F

[gorilla]

Ufa koonduslaagrid.
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A3%D1 ... 1%80%D1%8F

Rõve inimeste hävitamine aga ei, see ei ole see koht.

Küsitav on konkreetselt esimene Vene-Keisririigi surmalaager.

Viitasin otsesele seosele militaariaga, mingi igikeltsa eemaldamine karuperses pole teema.

[wk2]

Seal Tsiberis Baikali taga oli Нерчинская каторга https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9D%D0 ... 0%B3%D0%B0
Ida-Siberi vanglasüsteem loodi 18. sajandi alguses kohana, kus kanda karistusi kõige raskemate kuritegude eest. Esimene plii - hõbeda kaevandus ja Zerentuy karistusvangla alustasid tegevust 1739. aastal Gornõi Zerentuy külas

[andrus]

P.S. Eelmise küsimuse kohta, et selle kohta on eesti keeles kirjutanud Ago Pajur „Sõdurid ja sõjapsühholoogia Teise maailmasõja idarindel“ Tunas ja Marek Rünkla magistritöös. Saksa sõdurite sõjamälestused ja nende kultuuriline tähendus.

Huvitavad viited. Üritasin guugeldada, aga ei leidnud midagi. Keegi aitab?

[Kriku]

Tõepoolest huvitav

[wk2]

Huvitavad viited. Üritasin guugeldada, aga ei leidnud midagi. Keegi aitab?

Sellised viited andis eestikeelne ChatGPT. Aga kuna ma seda elukat kasutasin elus esimest päeva. Siis tundub, et sellesse ei saa veel suhtuda väga suur enesekindlusega. Parem on tema vastustes veidi kahelda nagu kõiges mis netis ringleb. Samas muidugi kui selline magistritöö on ilmunud, siis ei pea see veel avalikus netis olema leitav. Mina praegu aidata ei oska ja lohutuseks jääb Amazonist raamat tellida. Ise otsisin ühte TÜ doktoritööd hiljuti ja ei näidanudki. Hiljem doktor saatis lingi, mis ei asu Eestis.
Sõdurid ütlesid vahel: „Der Nacht-Feldwebel war wieder da“ – „See öine veebel oli jälle platsis“, tähistades öist pommirünnakut, mis rikkus une ja närvid.

[Kriku]

Foorumis on ka varem fikseeritud, et mölarobotid leiutavad viiteid: https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 21#p779221 .

Ainuke Google'i vaste "Marek Rünkla" nimele on siin see lõng, nii et karta on, et sellist isikutki pole olemas.

[Madis Reivik]

Võiks kokku leppida et siin teemas mölaroboteid ei kasuta. Kontrollida on muidugi võimatu aga noh, hea tava nagu peldikus käte pesemine.
Kogu viktoriini mõte kaob muidu ära ja võiks tõmmata paralleeli olukorraga kus lähed kahveltõstukiga rinnalt surumise võistlusele.

[gorilla]

Seal Tsiberis Baikali taga oli Нерчинская каторга https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9D%D0 ... 0%B3%D0%B0
Ida-Siberi vanglasüsteem loodi 18. sajandi alguses kohana, kus kanda karistusi kõige raskemate kuritegude eest. Esimene plii - hõbeda kaevandus ja Zerentuy karistusvangla alustasid tegevust 1739. aastal Gornõi Zerentuy külas

Ei, see koht pole nii kaugel. Üsna lähedal tegelikult oli.
Selle sunnitöövangla tegevus on tihedalt seotud Venemaa impeeriumiks saamisega ehk varem kui 1739. Hea koht kuhu poliitvange panna. Surmanuhtlust pole vaja määrata, viskavad paari aastaga nagunii lusika nurka. Mõned neist rahvuskangelase staatuses.

[Kriku]

Schlüsselburg siis? Või Peeter-Pauli kindlus?

[wk2]

Тюрьма Трубецкого бастиона Петропавловской крепости. Peeter-Pauli kindlust hakati vanglana kasutama veidi rohkem kui 10 aastat pärast selle rajamist 1703. aastal. Alguses polnud kindluses spetsiaalselt varustatud vanglaruume. 1760. aastatel ilmus kindluse territooriumile esimene vangla hoone. See oli vangimaja, mis ehitati 18. sajandi lõpus Paul I käsul uuesti üles. Nii ilmus Aleksejevski raveliini territooriumile kivist ühekorruseline hoone 26 kongiga. Seda vanglat kutsuti Salajaseks Majaks. Seda iseloomustas eriti julm režiim ja siin peeti peamiselt poliitilisi kurjategijaid. Peaaegu keegi Peetri-Pauli kindluses teeninutest ei teadnud, kes Salajases Majas vangis olid. Vangi vangistamiseks või vabastamiseks oli vaja tsaari isiklikku luba. Vanglasse said siseneda ainult kindluse komandant, sandarmiülem ja valvurid. Salajases Majas vangistatuna kaotasid vangid oma ees- ja perekonnanime, neil oli ainult number. Kui vang suri, viidi tema surnukeha salaja vanglast välja. Uus vangla ehitati aastatel 1870–1872 kohale, mis olid 18. sajandil piinakambrina teeninud. Trubetskoy bastioni vanglas loodi kõige rangem üksikvangistuse süsteem, mille eesmärk oli vangi täielik isoleerimine välismaailmast ja teistest vangidest. Seal oli üle 70 üksikvangistuskambri poliitilistes kuritegudes kahtlustatavatele. Pärast 1878. aastat vähendati kambrite arvu 69-ni. Selle vangla vange piinas üksindus: neil oli keelatud lugeda raamatuid peale Piibli ja pidada kirjavahetust. Jalutuskäigud olid haruldased ja kambrites polnud isegi rotte, kes oleksid loonud seltskonna illusiooni. Seetõttu tekkisid paljudel vangidel vaimsed häired. Kambrite seinad kaeti tapeediga – mitte vangide mugavuse, vaid heliisolatsiooni tagamiseks. Telliskiviseintele pandi viltpolster, mis kinnitati metallvõrguga, mille peale pandi veel üks vildikiht. Kogu konstruktsioon kaeti lõuendiga ja seejärel tapeediga. See oli vajalik selleks, et vangid ei saaks üksteise koputada, kuna vangistuse peamine „kontseptsioon“ oli vangi täielik isoleerimine välismaailmast ja suhtlusest. Valvuritel olid keelatud vangidega rääkida, saabaste all pehmendused, et käimisel ei kajaks. Valvurid ringkäigu ajal jälgisid teisi valvureid, et nad ei suhtleks vangidega. Vanglat valvas riigi ainus spetsiaalne vaatlusmeeskond ning alates 1880. aastast lisati neile sandarmivaatlejate meeskond.

[Sander17]

Selline tore leht nagu TripToEstonia annab järgneva info:

"18. sajandil asus Paldiskis sunnitöövangla, kus teiste hulgas kandsid karistust talurahvaülestõusus süüdi mõistetud eesotsas Emeljan Pugatšoviga. Vangide hulgas oli baškiiri kangelane Salavat Julajev, kelle mälestuseks püstitati linna pronksbüst."

Salavat Julajev suri seal ka ära

Aga Rogervik/Paldiski ei ole vist küsitav

[Erureamees]

Ma kardan, et objektiivset vastust anda on küllalt raske. Igal autoril oli antud teemal oma " lemmik'.
Muide AI valetab kohati häbematult tõesti. Oli siin küsimus välisläti kirjaniku kohta. ChatGPD omistas reaalsele kirjanikule olematud teosed, millest ühes too lõik olevat olnud. Aga ma järgin üldiselt Jossif Vissarionovitši ( mõned väidavad, et Vladimir Iljitši) soovitust usalduse ja kontrolli kohta.
P.S. Mõnel popimal ja noortepärasemal teemal on ta päris kompetentne. Aga ma mõtleks mitu korda enne kui paneks AI olulisi otsuseid tegema. See, et AI ei valeta on samapalju tõsi kui öelda, et loomad ei valeta.

[Welber]

Selline tore leht nagu TripToEstonia annab järgneva info:

"18. sajandil asus Paldiskis sunnitöövangla, kus teiste hulgas kandsid karistust talurahvaülestõusus süüdi mõistetud eesotsas Emeljan Pugatšoviga. Vangide hulgas oli baškiiri kangelane Salavat Julajev, kelle mälestuseks püstitati linna pronksbüst."

Salavat Julajev suri seal ka ära

Pugatšov anti kasakate poolt välja septembris 1774 ja hukati jaanuaris 1775, Paldiskisse ta küll ei jõudnud.