Ülikooliga või ülikoolita
Re: Nutt ja hala
Kas meil pole mitte hariduses nõnda - riik tellib kõrgkoolidelt nii palju selle ala spetsialiste ja teise ala spetsialiste ning õpe on tasuta , erialad mis pole riigi poolt tellitud on tasulised , ega ma ei tea , kuid nii võiks olla .
Re: Nutt ja hala
Nii vist oligi, kuni Aaviksoo reformini, et kõik on tasuta.
-
- Liige
- Postitusi: 904
- Liitunud: 17 Nov, 2022 14:11
- Kontakt:
Re: Nutt ja hala
Nii et Eesti riik ongi täiesti mõttetu koht kuna ma õppisin ülikoolis (you name it) ja riigil pole mulle mingit tööd pakkuda, kus mingid tühised 2- 3 kilo makstaks?! Ootame kuni preili või härra äkki leiab, et võib siinses riigis ka midagi teha. Äkki on Einstein?! Muide see Einsteini keskpärasus on siiski suuresti liialdatud ja USA true crime sarjades olen kohanud korduvalt inimesi ülikõrge IQ- ga tegemas täiesti debiilseid vigasid. Ilmselt ei suuda testid piisavalt modelleerida elu poolt pakutavaid väljakutseid. Kui inimese mõistus ei suuda välja raalida, et inimeste ja objektide õhku laskmine pole jätkusuutlik tee ei subjekti enda, ei ühiskonna jaoks ei suuda ma teda kuidagi targaks pidada.Arvestades, kui lihtne on parimatel minna välismaale tasuta õppima, siis kas sa ei karda, et me jääme neist ilma?
Ja veel üks ebameeldiv tendents on kaeblemine selle üle, kuidas kooliharidus kõiki ühe vitsaga lööb aga vot mina olen selline loominguline isiksus. Loomingulisus ilma vajalike käsitööoskuste ja teadmisteta viib parimal juhul kunstnikuni, kes on kogu maailmaga pidevas konfliktis, enamasti aga mitte kuhugi.
Re: Nutt ja hala
Mis sa nüüd sellega tahtsid öelda?Erureamees kirjutas: ↑04 Juul, 2025 7:15Nii et Eesti riik ongi täiesti mõttetu koht kuna ma õppisin ülikoolis (you name it) ja riigil pole mulle mingit tööd pakkuda, kus mingid tühised 2- 3 kilo makstaks?! Ootame kuni preili või härra äkki leiab, et võib siinses riigis ka midagi teha. Äkki on Einstein?! Muide see Einsteini keskpärasus on siiski suuresti liialdatud ja USA true crime sarjades olen kohanud korduvalt inimesi ülikõrge IQ- ga tegemas täiesti debiilseid vigasid. Ilmselt ei suuda testid piisavalt modelleerida elu poolt pakutavaid väljakutseid. Kui inimese mõistus ei suuda välja raalida, et inimeste ja objektide õhku laskmine pole jätkusuutlik tee ei subjekti enda, ei ühiskonna jaoks ei suuda ma teda kuidagi targaks pidada.Arvestades, kui lihtne on parimatel minna välismaale tasuta õppima, siis kas sa ei karda, et me jääme neist ilma?
Ja veel üks ebameeldiv tendents on kaeblemine selle üle, kuidas kooliharidus kõiki ühe vitsaga lööb aga vot mina olen selline loominguline isiksus. Loomingulisus ilma vajalike käsitööoskuste ja teadmisteta viib parimal juhul kunstnikuni, kes on kogu maailmaga pidevas konfliktis, enamasti aga mitte kuhugi.
Minu teada sai pärisorjus juba ammu otsa. Ja milliseid valikuid noor teeb on tema asi. Meie asi on tekitada olukord, et tema valikud meile kasulikud oleks. Kui me teeme oma kõrghariduse tasuliseks ja sa hiljem kohaliku mdala palga pealt pead veel seda mitu aastat tagasi maksma, siis tundub minna õppima kuskile Euroopa tippülikooli tasuta õppesse ja olla kindel, et sul on väga hea perspektiiv saada mitu korda kõrgemat palka peale kooli lõpetamist päris hea valikuna
Re: Nutt ja hala
vabandust, ma nüüd üleüldse ei tea, kes maksab väljamaistes ülikoolides õppe kinni.
võib-olla tõesti mõni on tasuta ja ilma kaasnevate tingimusteta, no sel juhul palju õnne ja tuult tiibadesse.
oma veidi kaugemas pereringis käis noor ja tubli inimene välismaal õppimas.
aasta maks oli kümneid tuhandeid eurosid, mitte tasuta.
tuli võtta laenu, leidus ka ettevõte, kes tingimuslikult toetas ja vist kolmandast aastast andis kool ka mingi stipendiumi
väljapaistvate õpitulemuste eest.
võib-olla tõesti mõni on tasuta ja ilma kaasnevate tingimusteta, no sel juhul palju õnne ja tuult tiibadesse.
oma veidi kaugemas pereringis käis noor ja tubli inimene välismaal õppimas.
aasta maks oli kümneid tuhandeid eurosid, mitte tasuta.
tuli võtta laenu, leidus ka ettevõte, kes tingimuslikult toetas ja vist kolmandast aastast andis kool ka mingi stipendiumi
väljapaistvate õpitulemuste eest.
Re: Nutt ja hala
No näiteks Eindhoveni Tehnikaülikoolis, mis on üks Euroopa tipptehnikakõrgkoole, on õppemaks EU kodanikule ca 2600 EUR akadeemilise aasta eest, mis ei ole ulme. Ja on võimalus saada ka stipendiumi.diesel kirjutas: ↑04 Juul, 2025 8:18 vabandust, ma nüüd üleüldse ei tea, kes maksab väljamaistes ülikoolides õppe kinni.
võib-olla tõesti mõni on tasuta ja ilma kaasnevate tingimusteta, no sel juhul palju õnne ja tuult tiibadesse.
oma veidi kaugemas pereringis käis noor ja tubli inimene välismaal õppimas.
aasta maks oli kümneid tuhandeid eurosid, mitte tasuta.
tuli võtta laenu, leidus ka ettevõte, kes tingimuslikult toetas ja vist kolmandast aastast andis kool ka mingi stipendiumi
väljapaistvate õpitulemuste eest.
Re: Ülikooliga või ülikoolita
Ja lisa siia kõik muud kaasnevad kulud, mis on vaja elamiseks ning õppimiseks (alates söögist), ning tuleb välja, et 2600 aastas ei ole pädev number.
Ameerikamaal on nn. sportlas-stipendiumid, kuid ka need on seotud paljude lisatingimustega ning mitte kõik ei vea seda välja ...
Isiklik arvamus -
- kõrgharidus tasuliseks. Riik määratleb ära ühiskonnale olulised erialad ning maksab kinni, kohustades lõpetajat mingi aja (kokkuleppeline) töötama selles ametis.
- iga 2-3 aasta tagant vaadatakse erialad üle ning antakse ette teada kui nimekiri muutub (näit. 2 aastat?). See annab noorel lõpetajal aega valikud teha.
- tasuta õppe saanu, kui ei soovi lepingut täita, maksab selle kinni - kas ise või oma uue tööanda abiga.
NB! Tasuta kõrghariduse andmine ei ole inimõigus ega riiklik kohustus!
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Ülikooliga või ülikoolita
Re: Ülikooliga või ülikoolita
Sellega me kaotame üldse igasuguse konkurentsivõime muude EL riikidega võrreldes ära. Võime rahulikult puulusikate voolimisele keskenduda.Isiklik arvamus -
- kõrgharidus tasuliseks. Riik määratleb ära ühiskonnale olulised erialad ning maksab kinni, kohustades lõpetajat mingi aja (kokkuleppeline) töötama selles ametis.
- iga 2-3 aasta tagant vaadatakse erialad üle ning antakse ette teada kui nimekiri muutub (näit. 2 aastat?). See annab noorel lõpetajal aega valikud teha.
- tasuta õppe saanu, kui ei soovi lepingut täita, maksab selle kinni - kas ise või oma uue tööanda abiga.
NB! Tasuta kõrghariduse andmine ei ole inimõigus ega riiklik kohustus!
Re: Ülikooliga või ülikoolita
Kusjuures on riiklik kohustus. Kuidas me muidu isegi väga kõrgeltharitud ohvitsere saame?NB! Tasuta kõrghariduse andmine ei ole inimõigus ega riiklik kohustus!
-
- Liige
- Postitusi: 1904
- Liitunud: 02 Dets, 2012 12:44
- Kontakt:
Re: Ülikooliga või ülikoolita
Vanasti oli täiesti normaalne süsteem kus riikliku tellimusega tuli teatav hulk tasuta kohti, rohkem siis erialadele kus spetsialistidest puudus ja lisaks siis tasulised kohad. Ei näe mingit põhjust miks analoogne süsteem ei võiks tänagi toimida.
Re: Ülikooliga või ülikoolita
Riiklike ametikohtade haridusnõuete kohta oleks pigem vaja teha mingi revisjon. Minule tundub, et täna pääseb ilma kõrghariduseta ainult koristama.
Re: Ülikooliga või ülikoolita
Riigil on väga raske, kui mitte võimatu, hinnata, millistest spetsialistidest võiks eraettevõtluses 5 aasta pärast puudus olla.Poti soldat kirjutas: ↑04 Juul, 2025 11:00 Vanasti oli täiesti normaalne süsteem kus riikliku tellimusega tuli teatav hulk tasuta kohti, rohkem siis erialadele kus spetsialistidest puudus ja lisaks siis tasulised kohad. Ei näe mingit põhjust miks analoogne süsteem ei võiks tänagi toimida.
Re: Ülikooliga või ülikoolita
Üks variant on ka suunamine - sedapidine et meil on tehases inseneri vaja, keegi tundub olema helgem pea ja tema saadame kooli. Nõukaajal väga levinud ja vist on ka tänapäeval läänes nii. Mõnikord nimetatakse seda stipendiumiks kui mõni ettevõte kellegi koolituse kinni maksab. Vastutasuks siis on töökoht olemas ja sponsorile mingi raha võlgu.
100% riigi kulul koolituse puhul tuleb Euroliidus endiselt arvestada tööjõu vaba liikumisega. See on üks EL aluslepingu tingimus. Sellistel juttudel et Eesti riigi kulul välja õpetatud arst ei tohi Soome tööle minna on ainult moraalne väärtus.
Et ei tohiks tuleb kõigepealt Eesti Põhiseadust muuta ja EL välja astuda. See on teostatav , vastavad mehhanismid on ka olemas ning seadusesse kirjutatud. Niikaua kui Eesti veel kuulub EL tuleb nagunii endale teadvustada et mingit sunnismaisust ei ole.
100% riigi kulul koolituse puhul tuleb Euroliidus endiselt arvestada tööjõu vaba liikumisega. See on üks EL aluslepingu tingimus. Sellistel juttudel et Eesti riigi kulul välja õpetatud arst ei tohi Soome tööle minna on ainult moraalne väärtus.
Et ei tohiks tuleb kõigepealt Eesti Põhiseadust muuta ja EL välja astuda. See on teostatav , vastavad mehhanismid on ka olemas ning seadusesse kirjutatud. Niikaua kui Eesti veel kuulub EL tuleb nagunii endale teadvustada et mingit sunnismaisust ei ole.
Re: Ülikooliga või ülikoolita
Paneks siis üldse riigi nimeks Eesti NSV ja nimetaks Suur-Ameerika maja ümber Plaanikomiteeks?vanahalb kirjutas: ↑04 Juul, 2025 12:22 Üks variant on ka suunamine - sedapidine et meil on tehases inseneri vaja, keegi tundub olema helgem pea ja tema saadame kooli. Nõukaajal väga levinud ja vist on ka tänapäeval läänes nii. Mõnikord nimetatakse seda stipendiumiks kui mõni ettevõte kellegi koolituse kinni maksab. Vastutasuks siis on töökoht olemas ja sponsorile mingi raha võlgu.
100% riigi kulul koolituse puhul tuleb Euroliidus endiselt arvestada tööjõu vaba liikumisega. See on üks EL aluslepingu tingimus. Sellistel juttudel et Eesti riigi kulul välja õpetatud arst ei tohi Soome tööle minna on ainult moraalne väärtus.
Et ei tohiks tuleb kõigepealt Eesti Põhiseadust muuta ja EL välja astuda. See on teostatav , vastavad mehhanismid on ka olemas ning seadusesse kirjutatud. Niikaua kui Eesti veel kuulub EL tuleb nagunii endale teadvustada et mingit sunnismaisust ei ole.
Läänes küll sellist asja ei ole, nagu sa kirjeldad.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bretschneider ja 3 külalist