Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Algallikaks on vene rahvusest Eestis sündinud TRÜs vene filoloogia lõpetanud perfektset eesti keelt rääkiv
- ei saa venemaal enam venelasena hakkama - ütlevad - oled baltiiskii
- ei saa venemaal enam venelasena hakkama - ütlevad - oled baltiiskii
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Olen kuulnud selgitust, et see on see õige, "po narvskii" joomine ja et igasugune peale hammustamine ja muu ekslikult mõistlikuks tegevuseks peetud teeb võtukast "po tallinskii", mille puhul venib pidu hommikuni ja keegi tööle ei jõua.vanahalb kirjutas: ↑12 Juun, 2025 20:57 Pärast vaatasin et see ongi niisugune stiil. Mõnel korral käisin ise ka kui oli midagi tööga seoses tähistada. Kohalikel lõppes töö kl 17, kella 18 oli tellitud laud nagu äke. Sashlõkid ja nii edasi. Ja kohe alustati selliste 100 g klaasidega mis pooltäis olid et noh- za nash, za vash, za Severnõi Kavkaz. (Meie terviseks! Teie terviseks! Põhja-Kaukaasia terviseks! ) Taldrikult õngitseti mõnda lihatükki või friikartulit peale ja esimesed mehed kukkusid kl 19. Sellega oligi arvestatud sest kella 20 telliti transport koju. Enamus toidust jäi ka söömata ja magustoiduni ei jõudnud keegi. Kuigi kõik oli tellitud ja juba ette kinni makstud. Suor pluss oli see et järgmisel hommikul olid kõik hästi valja maganud , kained ja valmis uuteks kangelastegudeks.
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Eduard Toman rääkis aastat 15 tagasi, et Piiteris saadakse tems päritolust lennult aru- aktsent ja sõnavalik pidada reetma
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
- Liige
- Postitusi: 1031
- Liitunud: 27 Dets, 2012 10:02
- Kontakt:
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Sama värk ka omavahel. Piiteris nad ei talu eriti moskvalasi. Ja samamoodi ka mujal Venemaal. Kui välismaal näed venelast ja tal on nina selgelt püsti, siis on ta Moskvast. Kui Venemaa venelase käest küsid palga kohta, siis vastab alati, et teenib sama palju või küsijast veidi rohkem.
-
- Liige
- Postitusi: 904
- Liitunud: 17 Nov, 2022 14:11
- Kontakt:
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Mul oli täpselt üks moskvalane ja üks piiterlane väeosas. Need said nii meiega (eesti poistega) kui omavahel igatahes paremini läbi kui kohalike siberi küttidega. Nõukogude korra loojangul sai Venemaal käidud omajagu ja tuli ka pulmi ette. Asi käis tõesti nagu panna meie pulm vähemalt viiekordse kiirusega jooksma.
-
- Liige
- Postitusi: 4623
- Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
- Kontakt:
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
"Pidu kiirelt käima" - sel on lihtne põhjus, suur osa mehi on alkohoolikud ja vaja värin maha saada.
Venelaste hulgas on täiskasvanud meeste alkoholismiprotsent masendav, vist üle 50%
Venelaste hulgas on täiskasvanud meeste alkoholismiprotsent masendav, vist üle 50%
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Pikem artikkel integratsioonist ja piiri taga käijatest
https://arvamus.postimees.ee/8274563/an ... esmarkidel
https://arvamus.postimees.ee/8274563/an ... esmarkidel
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
-
- Liige
- Postitusi: 1856
- Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
- Kontakt:
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
https://www.err.ee/1609738149/tervishoi ... riisi-ajal
Magistritöös leidis Kukk-Toomsalu, et nooremad vene rahvusest töötajad on rohkem eestimeelsed ning mõistavad võimaliku relvakonflikti mõju nende elule ja heaolule. Vastupidiselt nooremale põlvkonnale esineb vanemaealiste seas aga rohkem venemeelseid hoiakuid, mis on mõjutatud Venemaa meediast ja nõukogudeaegsest maailmavaatest.
Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Eraldi teemat ei hakanud tegema ja tundus, et siia sobib kõige enam.
Tervishoiutöötajad kahtlevad kolleegide lojaalsuses kriisi ajal
https://www.err.ee/1609738149/tervishoi ... riisi-ajal
Sisekaitseakadeemias kaitstud magistritöö kohaselt ei usalda osa Eesti tervishoiutöötajatest võimaliku relvakonflikti ajal oma vene rahvusest kolleege. Üheks murekohaks konflikti korral on ka tervishoiutöötajate töötamine korraga mitmes haiglas, mis võib kriisiolukorras ohustada süsteemi toimepidavust.
Relvakonflikti kontekstis kerkis keskse teemana esile küsimus rahvuslikust lojaalsusest ja usaldusest. "14 intervjueeritavat tõi välja Eestile omase eripära. Nimelt leiti, et kolleegide motiveeritus võib sõltuda ka asukohast ning rahvusest," kirjutab Kukk-Toomsalu. Üheksa intervjueeritavat märkisid, et neil on kõhklusi kolleegide ees, kes kuulavad Venemaa meediat ning kelle seisukohad tekitavad kahtlusi. Kahel intervjueeritaval oli olnud tööl konflikte venemeelse kolleegiga. "/…/nutnud lausa verbaalseid võitlusi maha pidanud, siis kui see Ukraina sõda algas. Ma olen nii šokeeritud olnud, kuidas inimene, keda ma tunnen nii hästi, mõtleb hoopis niimoodi," kirjeldas üks õena töötav intervjueeritav.
Samas rõhutas Kukk-Toomsalu, et rahvus ei tohi olla automaatne kriteerium lojaalsuse hindamiseks. "/…/nad on ju vabariigi poolt valmis panustama vaatamata sellele, et nad on venekeelsed ja suur eksimus, et meil see venekeelne võrdub venemeelne, see ei ole nii. Ma ütlen, meil on ju vastupidi, tegelikult," selgitas intervjueeritav õde. Magistritöös leidis Kukk-Toomsalu, et nooremad vene rahvusest töötajad on rohkem eestimeelsed ning mõistavad võimaliku relvakonflikti mõju nende elule ja heaolule. Vastupidiselt nooremale põlvkonnale esineb vanemaealiste seas aga rohkem venemeelseid hoiakuid, mis on mõjutatud Venemaa meediast ja nõukogudeaegsest maailmavaatest.
Üheks oluliseks demotiveerivaks teguriks peeti võimalikke füüsilisi ohte, mis kaasnevad tööga relvakonflikti ajal. Tervishoiutöötajate hinnangul sõltub riskitase haigla suurusest ja asukohast – näiteks peeti Põhja-Eesti Regionaalhaiglat ja Tartu Ülikooli Kliinikumi suurema tõenäosusega sihtmärkideks, kuna need on Eesti peamised traumakeskused. Väiksemates maakonnahaiglates töötamist nähti turvalisema alternatiivina.
Kukk-Toomsalu magistritöös kerkis erilise murekohana esile ka töötajate ristkasutus. Eesti tervishoiutöötajatel on sageli mitu töökohta, mis pakub lisasissetulekut ja -tööjõudu, kuid kriisiolukorras võib see ohustada süsteemi toimepidevust. Kui suur osa tervishoiutöötajatest peaks kriisiolukorras loobuma oma lisatöökohtadest, võib personalipuudus suuri raskusi tekitada. Haiglates on meditsiinitöötajatest puudus ka praegu. Juba ühe arsti eemalviibimine võib oluliselt mõjutada haigla tööd. "Ja kuna meil mõlemas haiglas on inimeste puudus, siis meil isegi ilma relvakonfliktita, kui üks arst läheb hooldus-haiguslehele, siis see väga mõjutab kahe EMO tööd. Kui ta siin töötab ühe koormusega ja seal ka ühe koormusega, siis see tõesti on oluline," nentis magistritöös intervjueeritud arst. Tervishoiutöötajate kriitiline puudus ja ristkasutamine toob kaasa ka töötajate kiirema läbipõlemise. See paneb kahtluse alla süsteemi suutlikkuse tulla toime võimaliku relvakonflikti korral. "Meil on kriis juba kuradi rahuajal on ju, " võttis olukorra kokku õena töötav intervjueeritav.
Lisaks:
Magistritöö on avaldatud ka Sisekaitseakadeemia digiriiulis:
Eesti tervishoiutöötajate motivatsiooni analüüs tervishoiuteenuse toimepidevuse tagamisel relvakonflikti tingimustes
Autor: Kukk-Toomsalu, Katri
https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/3716
Kellel huvi, soovitan vaadata.
Seal toodud intervjuude katkeid lugedes paneb ikka mõtlema, et mis meil toimub.
Tervishoiutöötajad kahtlevad kolleegide lojaalsuses kriisi ajal
https://www.err.ee/1609738149/tervishoi ... riisi-ajal
Sisekaitseakadeemias kaitstud magistritöö kohaselt ei usalda osa Eesti tervishoiutöötajatest võimaliku relvakonflikti ajal oma vene rahvusest kolleege. Üheks murekohaks konflikti korral on ka tervishoiutöötajate töötamine korraga mitmes haiglas, mis võib kriisiolukorras ohustada süsteemi toimepidavust.
Relvakonflikti kontekstis kerkis keskse teemana esile küsimus rahvuslikust lojaalsusest ja usaldusest. "14 intervjueeritavat tõi välja Eestile omase eripära. Nimelt leiti, et kolleegide motiveeritus võib sõltuda ka asukohast ning rahvusest," kirjutab Kukk-Toomsalu. Üheksa intervjueeritavat märkisid, et neil on kõhklusi kolleegide ees, kes kuulavad Venemaa meediat ning kelle seisukohad tekitavad kahtlusi. Kahel intervjueeritaval oli olnud tööl konflikte venemeelse kolleegiga. "/…/nutnud lausa verbaalseid võitlusi maha pidanud, siis kui see Ukraina sõda algas. Ma olen nii šokeeritud olnud, kuidas inimene, keda ma tunnen nii hästi, mõtleb hoopis niimoodi," kirjeldas üks õena töötav intervjueeritav.
Samas rõhutas Kukk-Toomsalu, et rahvus ei tohi olla automaatne kriteerium lojaalsuse hindamiseks. "/…/nad on ju vabariigi poolt valmis panustama vaatamata sellele, et nad on venekeelsed ja suur eksimus, et meil see venekeelne võrdub venemeelne, see ei ole nii. Ma ütlen, meil on ju vastupidi, tegelikult," selgitas intervjueeritav õde. Magistritöös leidis Kukk-Toomsalu, et nooremad vene rahvusest töötajad on rohkem eestimeelsed ning mõistavad võimaliku relvakonflikti mõju nende elule ja heaolule. Vastupidiselt nooremale põlvkonnale esineb vanemaealiste seas aga rohkem venemeelseid hoiakuid, mis on mõjutatud Venemaa meediast ja nõukogudeaegsest maailmavaatest.
Üheks oluliseks demotiveerivaks teguriks peeti võimalikke füüsilisi ohte, mis kaasnevad tööga relvakonflikti ajal. Tervishoiutöötajate hinnangul sõltub riskitase haigla suurusest ja asukohast – näiteks peeti Põhja-Eesti Regionaalhaiglat ja Tartu Ülikooli Kliinikumi suurema tõenäosusega sihtmärkideks, kuna need on Eesti peamised traumakeskused. Väiksemates maakonnahaiglates töötamist nähti turvalisema alternatiivina.
Kukk-Toomsalu magistritöös kerkis erilise murekohana esile ka töötajate ristkasutus. Eesti tervishoiutöötajatel on sageli mitu töökohta, mis pakub lisasissetulekut ja -tööjõudu, kuid kriisiolukorras võib see ohustada süsteemi toimepidevust. Kui suur osa tervishoiutöötajatest peaks kriisiolukorras loobuma oma lisatöökohtadest, võib personalipuudus suuri raskusi tekitada. Haiglates on meditsiinitöötajatest puudus ka praegu. Juba ühe arsti eemalviibimine võib oluliselt mõjutada haigla tööd. "Ja kuna meil mõlemas haiglas on inimeste puudus, siis meil isegi ilma relvakonfliktita, kui üks arst läheb hooldus-haiguslehele, siis see väga mõjutab kahe EMO tööd. Kui ta siin töötab ühe koormusega ja seal ka ühe koormusega, siis see tõesti on oluline," nentis magistritöös intervjueeritud arst. Tervishoiutöötajate kriitiline puudus ja ristkasutamine toob kaasa ka töötajate kiirema läbipõlemise. See paneb kahtluse alla süsteemi suutlikkuse tulla toime võimaliku relvakonflikti korral. "Meil on kriis juba kuradi rahuajal on ju, " võttis olukorra kokku õena töötav intervjueeritav.
Lisaks:
Magistritöö on avaldatud ka Sisekaitseakadeemia digiriiulis:
Eesti tervishoiutöötajate motivatsiooni analüüs tervishoiuteenuse toimepidevuse tagamisel relvakonflikti tingimustes
Autor: Kukk-Toomsalu, Katri
https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/3716
Kellel huvi, soovitan vaadata.
Seal toodud intervjuude katkeid lugedes paneb ikka mõtlema, et mis meil toimub.
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Sotsiaalmeediast:
"Täna Narvas toimuv Technofest on lihtsalt uskumatu. Mitte ühtki sõna eesti keeles. Laval kõlab ainult vene keel. Korraldajad ei tee isegi katset tervitada või anda mingit infot eesti keeles-riigikeeles. Eestis toimuval üritusel!!!! Ja mis teeb selle eriti küüniliseks? Üritust toetab Eesti Kultuurkapital, asutus, mille eesmärk on just nimelt Eesti kultuuri ja keele edendamine. Kuidas on võimalik, et avalikult rahastatud festivalis on eesti keel täielikult nähtamatu? Mitte mingit sünkroontõlget, mitte mingeid eestikeelseid sissejuhatusi. Täielik eiramine. See ei ole mingi "väike kultuuriüritus oma seltskonnale". See on avalik festival, mis toimub Eestis, Eesti maksumaksja raha eest. Ja meile ei jää muud kui vaadata kõrvalt, kuidas meie oma riigikeel välja lülitatakse, justkui see polekski oluline. Kuidas see üldse sai niimoodi minna? Eesti keelt ignoreeritakse, ja seda veel Eesti riigi toel."
"Täna Narvas toimuv Technofest on lihtsalt uskumatu. Mitte ühtki sõna eesti keeles. Laval kõlab ainult vene keel. Korraldajad ei tee isegi katset tervitada või anda mingit infot eesti keeles-riigikeeles. Eestis toimuval üritusel!!!! Ja mis teeb selle eriti küüniliseks? Üritust toetab Eesti Kultuurkapital, asutus, mille eesmärk on just nimelt Eesti kultuuri ja keele edendamine. Kuidas on võimalik, et avalikult rahastatud festivalis on eesti keel täielikult nähtamatu? Mitte mingit sünkroontõlget, mitte mingeid eestikeelseid sissejuhatusi. Täielik eiramine. See ei ole mingi "väike kultuuriüritus oma seltskonnale". See on avalik festival, mis toimub Eestis, Eesti maksumaksja raha eest. Ja meile ei jää muud kui vaadata kõrvalt, kuidas meie oma riigikeel välja lülitatakse, justkui see polekski oluline. Kuidas see üldse sai niimoodi minna? Eesti keelt ignoreeritakse, ja seda veel Eesti riigi toel."
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Eestis maksavad riigile makse isegi vene keelt kõnelevad isikud. Järelikult ei peetud vajalikuks raha raisata. Narvas elavad 5 eestlast...olid lihtsalt laulupeol.
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
FB-s olev ürituse lehekülg on küll kahes keeles
- ugandiklubi
- Liige
- Postitusi: 1156
- Liitunud: 10 Juun, 2004 15:02
- Asukoht: Tartu või Sinimäe
- Kontakt:
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Milleks sellist lolliust kirjutada .Eestis maksavad riigile makse isegi vene keelt kõnelevad isikud. Järelikult ei peetud vajalikuks raha raisata. Narvas elavad 5 eestlast...olid lihtsalt laulupeol.
-
- Liige
- Postitusi: 4623
- Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
- Kontakt:
Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
Meil on siin raskusi isegi eestikeelsete integreerimisega
https://www.facebook.com/soveldaja/post ... 483611249/
alla 18 pole tarvis ja pilet on hmmm.... Palju õnne tantsupeolised, tulge teine kordki kilulinna
https://www.facebook.com/soveldaja/post ... 483611249/
alla 18 pole tarvis ja pilet on hmmm.... Palju õnne tantsupeolised, tulge teine kordki kilulinna

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
See pole ju tantsupidu, vaid selle "afterparty". Lapsi ju tavaliselt ööklubisse ei tassita. Või mis probleemile sa siin viitad või kuidas see kõik sakslastega seotud on?Madis Reivik kirjutas: ↑05 Juul, 2025 23:35 Meil on siin raskusi isegi eestikeelsete integreerimisega
https://www.facebook.com/soveldaja/post ... 483611249/
alla 18 pole tarvis ja pilet on hmmm.... Palju õnne tantsupeolised, tulge teine kordki kilulinna![]()
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist