Privaatsus on kallis

[AMvA]

Kellegi kainestusmajja viimiseks on kindlad reeglid. See ikka päris niisama kah ei käi.

Kindel või? Mul on isiklik kunagine kogemus Eesti Politseiga- olin autos reisijana ja aknast sisse vaatav politseinik ütles: "Kõik lähevad kainestusmajja."
Küsisin: "Mille eest? Ma olen kerges alkoholijoobes küll, aga istun autos reisijana ja ei ole isegi mitte avalikus kohas. Ma ei riku mitte ühtegi reeglit"
Politseinik: "Sest mulle ei meeldi teie näod."

Nii palju siis reeglitest.

Sellisel juhul oli tal küll õigus

[isonts]

Kellegi kainestusmajja viimiseks on kindlad reeglid. See ikka päris niisama kah ei käi.

Kindel või? Mul on isiklik kunagine kogemus Eesti Politseiga- olin autos reisijana ja aknast sisse vaatav politseinik ütles: "Kõik lähevad kainestusmajja."
Küsisin: "Mille eest? Ma olen kerges alkoholijoobes küll, aga istun autos reisijana ja ei ole isegi mitte avalikus kohas. Ma ei riku mitte ühtegi reeglit"
Politseinik: "Sest mulle ei meeldi teie näod."

Nii palju siis reeglitest.

Loll jutt. Ilma joovet kontrollimata ei panda kedagi kainerisse. Kuidas paberitesse kirja pandi? Pigem kahtlustan, et keegi tegi sigadust ja kogu seltskond peeti kinni..

[ambur123]

Rahapesu andmebüroo juhi intervjuu postimehes https://majandus.postimees.ee/8283125/i ... lt-niisama
/-/

Sain seda täna paberlehes lugeda, minu arvates väga hästi ära seletatud, mida, milleks ja kuidas tehakse - ning miks see vajalik on.
Kellel võimalik lugeda, siis soovitan seda teha.
Annab ehk mõne vastuse ka "mendiloogikast" kirjutajatele...

[ambur123]

Vahepealsed arengud. Ilusti selgitatud, kuidas tekivad tuhanded kanded ja et ei toimu lausjälgimist, nagu siingi vahepeal kirjutati.

Lauri täitmisregistrist: pilt on kõvasti selgem

"Nagu nüüd selgus, et iga kirje, erinevat laadi... Ühe isiku kohta võib tulla üle 60 rea piltlikult öeldes päringu kohta. Kui ei teata, kuskohas on konto, millises pangas, siis küsitakse kaheksast või üheksast pangast – kohe kaheksa või üheksa päringut. Küsitakse ka konto olemasolu, numbrit või summat – juba eraldi päring. Neid päringuid tuleb, nad kumuleerivad ka suhteliselt kiiresti," lausus Lauri.

Lauri sõnul said riigikogu liikmed lisainfot ka tehnilise poole pealt. "Ja ka proportsioonidest erinevate uurimismenetluste raames, et kui ulatuslikud need on. Meil oli diskussioon ka selle üle, et kui palju pangasaladust vaadatakse, mis põhjustel vaadatakse. Ja nii nagu õiguskantsler ka oli osutanud, siis kriminaalmenetluse puhul ei ole erilisi küsitavusi," ütles Lauri.

"Me saime teada, kuidas sisekontrollid töötavad, järelevalvesüsteemid töötavad, ja loodame, et nüüd tuleb see vaidlus justnimelt kontoväljavõtete üle. Neid tegelikult tehakse vähe. Aga küsimus on põhjendatuses ja protsessis, kuidas seda tehakse. See tuleb kindlasti selgeks vaielda ja vajaduslikult ka täpsustada seadusandlust või teha muudatused, aga see on diskussioon järgmisteks kordadeks," sõnas Lauri.

Lauri sõnul rõhutati ka seda, et peab olema väga selge andmejälgija. "Näiteks maksu- ja tolliamet. Nemad üldjuhul küsivad maksuprotsessis ikka inimeselt või ettevõttelt ise väljavõtteid ja pöörduvad oma päringutega pankade poole ikka kõige viimasena," sõnas ta.

Pangasaladuste kohta teeb enim päringuid politsei

Õiguskantsleri sõnul on riigiasutused teinud veidi enam kui aasta jooksul päringuid pankadesse kümneid tuhandeid kordi. Üks suuremaid päringute tegijaid on politsei, kelle hinnangul on nende huvi igati põhjendatud.

"Need päringud, mida õiguskantsleri ülevaates välja toodi, see number on tehtud ca 2200 kriminaalmenetluse vaates. See tähendab, et neid päringuid tehakse erinevatesse finantsasutustesse, mis tähendab, et ühe inimese kohta tulebki kriminaalmenetluses päris suur hulk päringuid, selleks et tuvastada, millises krediidiasutuses tal konto on ja millised need kontoandmed on," sõnas politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev.

Lauri sõnul on avalikkusele jäänud mulje, nagu sobraksid ametnikud massiliselt inimeste andmetes, kuid tegelikult tehakse pangakonto päringuid vähe, aga usalduse tõstmiseks on siiski vaja paika panna järelevalvemeetmed.

Varem kirjutades jäi mul endal kahe silma vahele üks detail. Kisatakse, et nuhkimishimulised ametnikud võivad muuhulgas teada, kes ja mida kuskilt ostab. Vabandust, mingi toidupoe 22,33 eurose kande pealt nüüd küll kokku ei pane, mis oli ostukorvi sisu.

Mitte, et see ei tähendaks selle info puudumist üldse - see on kenasti kauplejal olemas. Ning siit jõuame tagasi sellele, milllest enne kirjutasin: andmekaitse erafirmades.

Kõik kisavad selle üle, et politsei / rahapesubüroo / maks-toll (vajaduse korral!) pangaandmeid näevad aga samal ajal täiesti suva, et see või analoogne info on vabalt kättesaadav firmadele. Kauplejate (tavalised poed ja veebikauplused) ja apteekrite kõrval ärge unustage muide pankasid, kes jälgivad hoolega kontodel toimuvat. Naiivne arvata, et seda ei analüüsita ega kasutata (nt personaalsete pakkumiste tegemiseks vms).

Huvitaval kombel aga ei mingit kisa "jälitamisühiskonnast"

[mongol]

Inimene annab ise oma kliendikaarti kasutades nõusoleku "jälitamiseks", kõik vabatahtlik. Kui tahan olla eriti salapärane, kasutan sularaha. Riigipoolne nuhkimine on aga pigem jah su vabandatav "jälgimisühiskond", eriti kui see on alusetu ning suvalise ametniku omavoli olnud.
Usaldus riigi vastu langeb igastahes kolinal, tehke mis tahate.

[Marvin]

Mitte, et see ei tähendaks selle info puudumist üldse - see on kenasti kauplejal olemas. Ning siit jõuame tagasi sellele, milllest enne kirjutasin: andmekaitse erafirmades.

Kõik kisavad selle üle, et politsei / rahapesubüroo / maks-toll (vajaduse korral!) pangaandmeid näevad aga samal ajal täiesti suva, et see või analoogne info on vabalt kättesaadav firmadele. Kauplejate (tavalised poed ja veebikauplused) ja apteekrite kõrval ärge unustage muide pankasid, kes jälgivad hoolega kontodel toimuvat. Naiivne arvata, et seda ei analüüsita ega kasutata (nt personaalsete pakkumiste tegemiseks vms).

Pangad ja kaubandusketid kindlasti kasutavad oma andmeid personaalsete pakkumiste tegemiseks - aga nad ei müü neid andmeid. Pank, mis seda teeks, oleks kohe käpuli.
Aga kui inimene ei saa aru, et riigil on vägivallamonopoli omanikuna kohustus olla eriliselt eetiline ning et riigi võrdlemine äriettevõttega on kohatu - no siis on nii. Ega sunniga arusaamist tekitada ei saa. Loll olla ei ole keelatud.

[nukkel]

Kui kõik tundub et on korras, siis miks õiguskantsler tõstis teema üles? Kas tema on siis a. mitte teadlik kuidas seadused toimivad b. halvasti informeeritud c. tegi kära tühja koha pealt ?

[isonts]

Kui kõik tundub et on korras, siis miks õiguskantsler tõstis teema üles? Kas tema on siis a. mitte teadlik kuidas seadused toimivad b. halvasti informeeritud c. tegi kära tühja koha pealt ?

Kunagi 90ndate teisel poolel oli teoria(paranoia), et kui poliitikutel(reformil) oli jama maja siis tõmmati mingi skandaal ülesse kaitseväes, et poliitikute jamadelt tähelepanu kõrvale juhtida.
Viimased aastad on väga erakorralisi juhtumeid nii kaitseväe kui ka politsei kõrgemal juhtkonnal. Nüüd on mingi jamad püstitõmmatud ebaseadusliku jälgimise kohapealt.

[isonts]

Kusjuures suures privaatsuse tagaajamise tuhinas tegin kiire ülevaate ka oma eesti.ee andmejälgijasse. Avastasin, et üks kohtutäitur on rahvastikuregistris teinud minu tagasihoidliku isiku kohta päringu seoses algatatud täitemenetlusega.
Järelpärimine selle kohta, miks on minu andmeid küsitud ja milline täitementlus on minu kohta algatatud tõi vastuse, et minu kohta polegi ühtegi täitemenetlust algatatud ja andmeid minu kohta on saadud seoses sellega, et täitemenetlus on ilmselt algatatud mõne minu sugulase kohta. Millise sugulase kohta täitemenetlus on algatatud ja millisel põhjusel seda nad ga paraku avaldada ei saa. Vastust ei ole saanud veel küsimusele, miks siis minu andmeid on küsitud ja milliseid andmeid on üldse vaadatud.
Kui kriminaalmenetluse käigus saadakse ka kõrvaliste isikute kohta andmeid ja see tundub nagu ka kuidagi looogiline siis minu jaoks tuli üllatusena, et ka kohtutäituritel on voli täitemenetluse käigus pärida andmeid täiesti kõrvaliste isikute kohta.
Üks veider päring oli veel, aga selle kohta pole veel päringu tegijalt vastust saanud. Asutuse poolne kõneisik teatas, et päringu teostanud isik on hetkel puhkusel.

[Some]

Pöördu Andmekaitseinspektsiooni.

[isonts]

Ilmselt on kõik õige ja seaduslik:

Kohtutäiturid ja pankrotihaldurid teevad andmepäringuid täitemenetluslikel/pankrotimenetluslikel eesmärkidel täitemenetluse seadustiku § 26 lõike 4 alusel. Teenus, millega on rahvastikuregistrist andmeid päritud, väljastab ka võlgnikuga suhtes olevate inimeste (vanemad, lapsed, abikaasa jt) andmed. Võlgnikuga suhtes olev inimene ei ole täitemenetluse/pankrotimenetluse osaline ning tema kohta kohtutäitur/pankrotihaldur otseselt andmeid ei ole küsinud, kuid et ta on võlgnikuga nii kehtivas kui ka lõppenud suhtes, siis on kohtutäituri/pankrotihalduri tehtud andmepäring nähtav ka suhtes oleva inimese vaates.

[Kriku]

Muidugi ei ole see päringut tegeva ametniku süü, et teenus on niimoodi disainitud, aga küsimus jääb üles, et mis põhjusel on teenus niimoodi disainitud. Kui head põhjust pole, siis ei tohiks olla.

[ambur123]

Kogu teema jaguneb algusest saati kaheks (vähemalt minu jaoks), mis on skandaali ja pealiskaudse teemaarenduse käigus aga teineteisega sassi läinud...

Esiteks - konkreetne juhtum täitmisregistriga. Siin ei ole palju arutada, sest Õiguskantsleri välja toodud probleemid räägivad juba ise enda eest (tõtt öelda üllatav, et selline jama üldse kaasajal juhtuda on saanud).

Teiseks - selle juhtumi najal tekkinud emotsionaalsed arvamised, et andmebaasid üleüldse ning veel enam nende kasutamine järelevalveks on kõiki õiguseid jalge alla trampiv jälitusriik, milles kõik ametnikud on nuhkimismaaniaga... Vaat see on jaburus, millest ma aru ei saa. Ei hakka varem kirjutatut uuesti üle kordama aga täiendan, et osasid kuritegusid saabki välja selgitada kas ainult või peamiselt läbi pangaandmete. Kuidas muidu näiteks rahapesu, sanktsioonide rikkumisi või terrorismi rahastamist menetleda?

Ja mis pangaandmeid veel puudutab, siis rahapesubüroo antud intervjuust tuli välja, et selle info saamiseks on neil õiguslik alus täiesti olemas. Valesti oli tehtud vaid kanal selle info saamiseks, et uurija ei peaks neid andmeid kirjalikult küsima vaid saaks läbi andmebaasi.

[manjabes]

ERRis on ilmunud intervjuu, kus ministeeriumi ametnikud üritavad samaaegselt teha mainekujunduslikku tööd ning ka vastutuse vältimise rasket tööd. Mõned huvitavad väljavõtted sealt:

Esmalt, aksioom mida tõestada püütakse:

Nende väitel on valearusaam, et süsteemi kaudu on võimalik kontrollimatult käia vaatamas kõikide inimeste pangakontosid.

Siis skoobist:

Ta märkis, et täitmisregistri kõrval on e-arest, mille kaudu oli varem võimalik vahetada informatsiooni uurimisasutuste, kohtutäiturite, maksu- ja tolliameti ning krediidiasutuste vahel.

Alates 2024. aastast kannab täitmisregistri nime nii täitmisregister ise kui ka e-aresti osa.

Justiitshalduspoliitika vabakutsete talituse juhataja Kairit Kirsipuu märkis, et e-aresti osa kaudu käib suhtlus pangaga ja täitemenetluse andmeid puudutab täitmisregister.

(rõhuasetus minu)

Mikli möönis, et registri nimi võib olla mõneti eksitav. "Täitmisregister – automaatne eeldus on, et see on seotud ainult täitemenetlusega. See infokanaliks olemine on lihtsalt üks lisaeesmärkidest.

Ehk siis:
a) arusaam, et päritavad olid vaid täitemenetluse (võimalikud) subjektid ei pea suure tõenäosusega paika.
b) üha süveneb mulje, et loodud infovahetuskanal oligi mõeldud olema avalikkuse eest justkui varjatud, poolsalajane ja väga spetsiifilise ametkonna tööprotseduuri sisse ära peidetud, samas kui tegelikult loodigi see, milles neid süüdistatakse - vahend valimatult ja auditeerimatult inimeste pangakontodel surfata.

Nüüd veel natuke avalikkuse rahustamist:

"On valearusaam, et on võimalik käia vaatamas kõikide inimeste pangakontode andmeid. Tehniliselt päris nii ei ole, et on võimalik minna surfata kõikide pangakonto andmete peal," rõhutas Mikli.

Aga siis kohe eneselt vastutuse eemale lükkamine mis selle anulleerib:

Ta selgitas et infovahetuskanal võimaldab edastada päringu krediidiasutusele ja see, kas või kuidas krediidiasutus sellele vastab, kas ta vastab automatiseeritult või n-ö käsitsi, see on krediidiasutuse enda otsus.

Mikli tõi ka välja, et krediidiasutus küsib kord 24 tunni jooksul e-aresti süsteemist kõiki päringuid, mis on viimase 24 tunni jooksul saabunud, siis antakse krediidiasutusele n-ö pakk, kus on <nimekiri>

"Seal sees on ka uurimisasutuste poolt tehtud infopäringud, mida vahendatakse ühe pakina. Nendele vastab krediidiasutus, mida ta nendega ette võttis. Vastus võib tagasi minna samuti 24 tunni jooksul. Aga see ei ole kohustus. Osadele päringutele võib vastus laekuda ka mitme päeva jooksul. Vastamist ennast reguleerib pank ise, et millal ta saab selle vastuse tagasi anda," lausus ta.

(minu rõhuasetus ja ✂)

Olavi Lepa intervjuust me juba mäletame, et pank lähtub sellest, et kõik päringud on asja eest ja täidab need automaatselt.
Lisaks jääb mulje, et siin üritatakse sujuvalt vastust moonutada keerates salamisi fookust päringute õigustatuse pealt nende täitmise tähtaegade peale.

Ja veel üks ametkondadevahelise vastutuse vältimise mängu servpall:

Mikli ütles, et e-arestil endal ei ole mingit kasutajaliidest või kohta, kuhu kasutaja saab sisse logida. Ta pakub ainult X-tee teenuseid. "Nii pankadega kui ka uurimisasutustega me suhtleme ainult üle X-tee teenuste. See, milliseks näiteks PPA või kapo on kujundanud enda kasutajaliidese, milles toimuvate tegevuste tulemusena käivitatakse selle X-tee teenuse poole pöördumine, seda meie oma teenusega ei juhi," tõdes Mikli.

[Kapten Trumm]

Teiseks - selle juhtumi najal tekkinud emotsionaalsed arvamised, et andmebaasid üleüldse ning veel enam nende kasutamine järelevalveks on kõiki õiguseid jalge alla trampiv jälitusriik, milles kõik ametnikud on nuhkimismaaniaga... Vaat see on jaburus, millest ma aru ei saa. Ei hakka varem kirjutatut uuesti üle kordama aga täiendan, et osasid kuritegusid saabki välja selgitada kas ainult või peamiselt läbi pangaandmete. Kuidas muidu näiteks rahapesu, sanktsioonide rikkumisi või terrorismi rahastamist menetleda?

Miks emotsionaalsed?
Kui on välja tulnud, et teatud asutuste poolt on põhiseadusele kaarega laskmine süsteemsuse tunnustega?
Kõigepealt toimub mingi autode liikumise "andmebaasi" loomine ilma seadusliku aluseta ja kohe nagu tellitult, tuleb välja, kuidas läbi "tagaukse" nuhiti pangakontodel?

Põhjust muretsemiseks paistab olevat. Mina muretsen muidugi seepärast, palju taoliste asjade väljatulekut on vee inimestel alles usaldust oma riigi vastu. Sellist usaldust kindlasti ei suurenda tänaste siseministrite kaasalalin ja asjade kinni mätsimine, ilma, et keegi reaalselt vastutaks.

Miskipärast arvan, et need 2 case'i ei saa olema viimased.