Venemaa majandus ja sanktsioonid II

[EnnR]

Sattusin juhuslikult ühele venemaa automüüja kodukale, kes toob venesse (premium-klassi) autosid Saksamaalt. Tellimine käib nagu Eestiski, Mobile.de keskkonna kaudu. Kodukas ja seal loetletud teenused on üles ehitatud väga professionaalselt ja veenvalt - Avtorevizorro.ru Seega - pole mingit probleemi tellida endale BMW, Audi, Mersu või mis iganes "ägedam" auto Euroopast. Ainuke nüanss, mida ka firma avalikult tunnistab, on autode üle venemaa piiri toomise keerukus - https://avtorevizorro.ru/order/ - keri pisut alla ja vt kogu tegevusahela viimane etapp - seal mainitakse, et autode toimetamine venemaale toimub paralleelimpordi kaudu, millise tarneahela lülisid nad "teiseste sanktsioonide" kartuses ei avalda. Seega - nendel, kellel venes raha on, on elu nagu lill ning mingit sõda polegi

[ruger]

orkid trükivad meeletult raha juurde

Russian Central Bank documents hacked by Ukraine show Nabiullina ordering the Finance Ministry to print ₽15,000,000,000,000 (15 trillion rubles) over the next 3 months. Equivalent to $192 billion at current exchange rate...
36.6% of Russia's 2025 government spending.

https://x.com/igorsushko/status/1946001702899143049

[kalvis]

Venemaa trükib 2025 aasta oktoobriks 15 triljonit uut rubla. Sularaha kogus riigis kahekordistub.
Selle ettevõtmise ulatus olevat enneolematu - arvajad pakuvad, et finantskrahh/majanduslik krahh on möödapääsmatu. "Üleüldine vaesus".
https://www.stolica.news/tsentrobank-rf ... rakhu.html

Kui viimased valuutareservid käiku on lastud polegi muud võimalust kui rahatrükk. Kus need 30000 uute mogilnikute värbamisrahad + palk rinnetel muidu tuleb kui mitte tuttuute rubladega trükipressist. Samamoodi laskemoona tootmine - toorme, tööliste palgad - absoluutselt kõik see tuleb otse trükipressist. Niikaua kui valuutareserve veel oli - tasakaalustasid need inflatsiooni. Lõpmatuseni see ei kesta, mingi aja pärast ujutavad katteta rublad turu üle ja tekib ägedam inflatsioon. Praegu on see 20% kandis. Momendil veel majanduskrahhi pole kuid algne roomamine selles suunas läheb mingi hetk kihutamiseks. Tõenäoliselt mitte veel sellel aastal (nii kehvad veel pole kaudsed näitajad nagu autode import).
Nattasanktsioonid kiirendaks seda märgatavalt (piisav oleks Läänemere tee sulgemine - Taani väinade territoriaalvetes (majandusvööndis ei või) võib kinni pidada, kui sanktsioonid on kehtestatud, mistahes Vene naftat vedava tankeri ja kohaldada aresti)

[Turist 47]

Nattasanktsioonid kiirendaks ..

EL langetas venemaa nafta hinnalage 60 dollarilt 47,6 dollarini.
https://www.bloomberg.com/news/articles ... ckout=true
Sanktsioonide alla läks ka kolmandates riikides rafineeritud vene nafta.

[EnnR]

Nattasanktsioonid kiirendaks seda märgatavalt (piisav oleks Läänemere tee sulgemine - Taani väinade territoriaalvetes (majandusvööndis ei või) võib kinni pidada, kui sanktsioonid on kehtestatud, mistahes Vene naftat vedava tankeri ja kohaldada aresti)

1857. aastal Euroopa riikide ja Taani vahel sõlmitud konventsioon reguleerib Taani väinade läbimisõigust kõikidele alustele - väinade "rahumeelne läbimine" (konventsiooni sõnastus) peab olema lubatud kõigi riikide laevadele. 2022. aastal kehtestati Venemaa vastaste sanktsioonide pakett, mis Taani väinade osas keelab Vene naftat vedavatele laevadele igasuguste merenduslike teenuste, sealhulgas lootsiteenuse osutamise. Piirang rakendub ka kolmandate riikide laevaele, mis aitavad Venemaal naftat eksportida. See aga tähendaks, et Taani väinade ohtliku laevatee peaksid ilma lootsita läbima ka laevad, mille kaptenitel pole selles piirkonnas sõitmise kogemust. Taani merendusadministratsioon on aga teatanud, et lähtuvalt rahvusvahelisest merendusõigusest ei saa Taani takistada tankerite liikumist Läänemerelt avamerele ning on ühtlasi kohustatud seda soovivatele laevadele lootsi võimaldama, kuna vastasel juhul on laevaõnnetuse ja keskkonnakatastroofi risk liiga suur.

JA SIIN ON EL-l KOHT VÄGA TÕSISELT RÄÄKIDA TAANIGA!!!
Vene nafta on strateegiline tooraine, mille transporti vene-Ukraina sõja kontekstis ei saa pidada "rahumeelseks väinade läbimiseks". Lisaks on tollele 1857.aasta konventsioonile hiljem lisatud rahvusvahelisi regulatsioone (UNCLO jt), mis reguleerivad mere- ja keskkonnaohutust. Need rahvusvahelised regulatsioonid sätestavad: "...kui on selge alus arvata, et laev on oma läbisõidu ajal rikkunud […] kohaldatavaid rahvusvahelisi eeskirju ja standardeid laevade põhjustatud reostuse ennetamiseks, vähendamiseks ja kontrollimiseks “. Sellisel juhul võib Taani rannikuriigina laeva füüsiliselt kontrollida ja kinni pidada, kui leitakse, et sellel ei ole 1992. aasta tsiviilvastutuse konventsiooniga seotud nõutavaid tunnistusi ja kindlustusi. See säte lubab isegi juhul, kui laeva rikkumine (nt kindlustuse puudumine või ohutusriskid) kujutab endast suurt ohtu rannikule või muudele Taani huvidele, algatada laeva vastu menetluse ja laev vastavalt vajadusele kinni pidada." Sellele toetudes on Taanil IGATI LEGAALSED ÕIGUSED piirata nende varilaevastiku keskkonnaohtlike ja (EL-s mitteaktsepteeritud) kindlustustega aluste läbimist. Rääkimata siis juba 2022. aasta sanktsioonides kirjeldatud mereteenuse osutamisest, mis on otseselt sanktsioonide rikkumine! Paraku pole Taani midagi selleks teinud - MIKS??? Juba Shakespeare konstanteeris: "...something is rotten in the State of Denmark"

[kalvis]

Sanktsioonid tähendavad sanktsioneeritud kaubaveo keelamist ja see kehtib vaid territoriaalvetes, mis on iga riigi suveräänne õigus.

[EnnR]

Sanktsioonid tähendavad sanktsioneeritud kaubaveo keelamist ja see kehtib vaid territoriaalvetes, mis on iga riigi suveräänne õigus.

Justnimelt - Taani väinade näitel, kus üks väinadest - Väike-Belt on 0,5 km lai ja teine - Suur-Belt on ca 4 km lai, siis need kohe kindlasti on Taani territoriaalveed ehk ühtlasi ka EL territoriaalveed, kus kehtivad ka needsamad sanktsioonid. Paraku Taani neid ei rakenda... Miskipärast ei pöörata sellele Taani vingerdamisele tähelepanu, suur möll käib peamiselt Orbani ja Fico kallal.

[Marvin]

Ma olen selle silla alt purjekaga läbi sõitnud. Täpselt ei mäleta, aga mulle tundusid need Rootsi veed olevat. Taani väinade mõistesse ei ole vaja kinni jääda - rootslased okupeerisid Skoone juba ammu ära

[kalvis]

Ma olen selle silla alt purjekaga läbi sõitnud. Täpselt ei mäleta, aga mulle tundusid need Rootsi veed olevat. Taani väinade mõistesse ei ole vaja kinni jääda - rootslased okupeerisid Skoone juba ammu ära

OT:
Taani ja Rootsi pidasid väga palju sõdu (sealhulgas Eestis) just nimelt väinade läbipääsu õiguse pärast. Varem olid Taani väinad 100% Taani väinad ja Rootsi ja kõik teised pidid maksma priskeid tollimakse. Kakluses jäid peale Rootsl ja lõpuks paar posti tagasi viidatud leppe sisu oligi, et Taani ei rakenda tolle ja teised riigid saaksid Taani territoriaalvett maksuvabalt läbida. Rootsi oli saanud ka omapoolse kaldaalad Taanilt. Nüüd on jah - seal väinas on ka Rootsi territoriaalveed.

[PaganHorde]

Sanktsioonid tähendavad sanktsioneeritud kaubaveo keelamist ja see kehtib vaid territoriaalvetes, mis on iga riigi suveräänne õigus.

Justnimelt - Taani väinade näitel, kus üks väinadest - Väike-Belt on 0,5 km lai ja teine - Suur-Belt on ca 4 km lai, siis need kohe kindlasti on Taani territoriaalveed ehk ühtlasi ka EL territoriaalveed, kus kehtivad ka needsamad sanktsioonid. Paraku Taani neid ei rakenda... Miskipärast ei pöörata sellele Taani vingerdamisele tähelepanu, suur möll käib peamiselt Orbani ja Fico kallal.

Lihtsam on Eestit lükata et me siin vene külje all püüaks sama teha.

[Seto haidamakk]

Orkistani raudteedel on kollaps-rongid seisavad, elektri infrastruktuuri probleemid ja probleeme on ka medikamentidega.
https://www.youtube.com/watch?v=IXEJ900Ojmg

[Turist 47]

Orkistani raudteedel on kollaps-rongid seisavad, elektri infrastruktuuri probleemid ja probleeme on ka medikamentidega.
https://www.youtube.com/watch?v=IXEJ900Ojmg

Samal teemal. On vist oluline probleem - isegi venelane kajastab?
Vene raudtee loba oli, et tundmatute plahvatavate droonide jäänused lõhkusid/kahjustustasid Rostovi oblasti Lihhaja-Zamtšalovo raudteeliini "õhuliini süsteemi".
Operaator Federal Passenger Company õhtul väitis, et 75 pikamaa reisirongi on hilinenud, k.a oluline Lõuna-venemaa suund - Moskvasse, Peterburi, ..
Loba oli, et tehnilised-kaubakoosseisud on suunatud ootekohtadesse, midagi ootama"(?)
Hommikune https://t.me/telerzd/6770 Õhtune, miski väidetav koosseisude nimekiri - https://t.me/luchshepoezdom/3369
https://www.pravda.com.ua/news/2025/07/19/7522553/(?)

SEPKA Loba oli, et see ei ole hilinemine, vaid kõik seisab. Hetkel, suht tähtajatult. Olevat päris pahasti.
Mingid vajalikud/olulised seadmed lühistusid või põlesid ja/või sulasid. Sündmus mõjutab ka teisi konkreetse kohaga seotud liine.

[Kriku]

Tänaseni polnud selge, kas survele annab järele nafta hinnalae langetamisele vastu seisnud Euroopa Liidu lõunapoolsete riikide blokk või selle ära jätmise korral vetoga ähvardanud Eesti. Lõpuks lahenes kõik Putini kahjuks.

8. juulil kirjutas Delfi, et Eesti on valmis panema Euroopa Liidus (EL) Venemaa suhtes kehtestatavale 18. sanktsioonipaketile veto. See on küll ennekuulmatu, et Venemaaga piirnev Eesti võiks Kremli võimu kärpimist pidurdada, aga selle lähenemise kasuks otsustati sellepärast, et Venemaa müüdava nafta hinnalagi nui neljaks 60 dollarist barreli kohta allapoole tuua.

18. sanktsioonipaketis on palju sellist, millest on Putini tiibade kärpimiseks kõvasti abi, näiteks üle saja Venemaa varilaevastiku aluse sanktsioneerimine ning impordikeeld Vene rafineeritud naftatoodetele ja tehingukeeld Nord Streami gaasitorudele. Hinnalae alandamine 45 dollarini, nagu oli Euroopa Komisjoni ettepanekus algul kirjas, oli paketi kroonijuveel. See oli punkt, mis Venemaa majandusele kõige rohkem kahju teeks.

Rahvusvaheline meedia kirjutas rohkelt Slovakkia vastuseisust 18. paketile, ent see polnud paketis sisalduvaga seotudki. Slovakid hoidsid paketti kinni hoopis sellepärast, et neid häiris EL-i plaan lõpetada Venemaa gaasi kasutamine – see on slovakkide jaoks väga odav. Mitu Delfi allikat arvas, et Slovakkia peaministri Robert Fico eesmärk oli eeskätt oma kodumaisele publikule teatrit teha. Samamoodi nagu Ungari peaminister Viktor Orbán seda teeb. Oli teada, et kui slovakkide vastuseis saab murtud, vaadatakse järgmisena otsa otseselt nafta hinnalae langetamisele vastu seisvatele Vahemere riikidele Kreekale, Küprosele, aga eriti Maltale, kus merendussektoril on riigi majanduses väga suur osakaal. Lõunariigid tegid tööd, et nafta hinnalage ei tuleks. Mitte et nad selle eesmärgi otsesõnu välja oleks öelnud, ent oli selge, et nad tahtsid kahju enda majandusele vältida.

Eesti otsustas, et vastukaaluks lõunariikide tõrksusele pannakse lauda vetoähvardus ehk võimalus, et nafta hinnalaeta sanktsioonipakett jääb Eesti vastuseisu tõttu tervikuna vastu võtmata.[...] Muidugi polnud Eesti oma toetuses nafta hinnalae langetamisele üksi, sest muidu oleks vetoähvardus väga õõnsalt mõjunud ning küllap oleks suudetud Eesti maha suruda. Hinnalae langetamist toetas lõviosa liikmesriike, sealhulgas EL-i suurimad riigid Saksamaa ja Prantsusmaa. Kindlalt oli Eesti seljataga ka Leedu. Üheskoos leedukate ja taanlastega peeti igal hommikul nõu ja arutati, kuidas edasi. Küll aga oli Eesti ainus riik, kes ähvardas hinnalae langetamata jätmise korral vetoga.

[...]

Algne plaan langetada hinnalagi 45 dollarini ei läinudki läbi, kuid selle asemel kehtestati mehhanism, mis määrab hinnalae tasemeks 15% väiksema summa, kui on nafta hind maailmaturul. Praeguste hindade juures tähendab see hinnalage 47 dollari kandis. Sellelegi püüdsid lõunariigid kaikaid kodaraisse loopida – nii selles osas, kui palju madalam peaks hind võrreldes maailmaturu hinnaga olema, kui ka seoses sellega, kui tihti peaks hinnalae taset üle vaatama. Ettenähtavas tulevikus on venelaste naftatulu igal juhul märkimisväärselt väiksem, kui Moskvas loodeti.

Lõunariigid said Euroopa Komisjonilt kinnituse, et kui hinnalae langetamine hakkab nendele riikidele suuremahulisemat kahjulikku mõju avaldama, tuleb Euroopa Komisjon appi. See lubadus üheskoos survega tähendas, et kui Saksamaa liidukantsleri Friedrich Merzi eestvedamisel Slovakkia maha murti, olid ka Malta, Kreeka ja Küpros 18. sanktsioonipaketiga päri, sealhulgas nafta hinnalaega.

Delfi allikad rõhutavad, et oluline osa saavutusest on väljamõeldud mehhanismi automaatsus ehk see, et iga kuue kuu tagant vaatab Euroopa Komisjon nafta maailmaturu hinna üle ja korrigeerib selle järgi ka hinnalage. Ehk ei mingit vetostamist võimaldavat hääletust. Tõsi, nafta hinna hüppelise tõusu korral on võimalik, et hinnalagi kerkib hoopis üle 60 dollari piiri. Kusjuures, Eesti tahtnukski, et 60 dollarit jääks absoluutseks ülempiiriks, ent osa kompromissist oli see, et sellist „turvavööd“ ei ole. Prognoosid ütlevad, et järgmisel aastal ei tohiks nafta hind nii palju tõusta. Seega, ettenähtavas tulevikus on venelaste naftatulu igal juhul märkimisväärselt väiksem, kui Moskvas loodeti.

Välisministeeriumis arvatakse, et justnimelt Eesti avalik kommunikatsioon vetoähvardusest on see, milleta poleks asjad liikuma saanud.

https://www.delfi.ee/artikkel/120391528 ... -naftatulu

New York Times kirjutab aga, et enim sõja käiku mõjutavad sündmused ei toimu enam aga juba mõnda aega rindel. Ühelt poolt on selge, et Venemaa majandus on aina lähemal murdumisele ning see on selge kõigile, mis sest et Kremli pressišeff Dmitri Peskov Euroopa Liidu hiljutist, 18ndat sanktsioonide paketti kommenteerides Venemaad sanktsioonide osas immuunseks nimetas.

Rahvusvaheline Sõjauuringute Instituut kirjutab aga Moscow Timesile viidates, et energiaminister Sergei Tsiviljev olla teatanud Föderatsiooninõukogule, et naftafirmadel on raskusi rafineerimistehastele varuosade leidmisega. Hädas on ka kivisöe tööstus, mille toetamiseks määrati hiljuti 802 miljoni dollari suurune toetuspakett.

Keskpanga juht Elvira Nabiullina ütles aga Peterburis toimunud majandusfoorumil, et Venemaa on raisanud paljud enda „vabadest ressurssidest“ ja peab nüüd uut kasvumudelit otsima. Majandusarengu minister Maksim Rešetnikov tunnistas samal üritusel koguni, et Venemaa on majanduskriisi äärel.

Kuigi Vene majanduse peatset kokku kukkumist on kuulutatud juba sõja algusest saadik, on praeguseks kujunenud konsensus, et 2026. aastaks hakkab venelaste võime sõda jätkata juba päriselt ka kannatama. Euroopa uued sanktsioonid on ISW hinnangul samm õiges suunas, kui neid aga ka päriselt jõustataks.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... nii-ei-saa

[marqs]

Putin andis välja ukaasi, mille järgi välisriikide sadamatest saabuvad laevad saavad Venemaa sadamatesse siseneda ainult FSB loal.

Määruse tekst :

Kooskõlas 30. jaanuari 2002. aasta föderaalse põhiseaduse nr 1-FKZ „Sõjaseisukorra kohta” artikliga 8 määran:

1. Kehtestada, et välisriikide sadamatest saabuvate laevade sisenemine Venemaa Föderatsiooni meresadamatesse toimub meresadama kapteni loal, mis on kooskõlastatud föderaalse julgeolekuteenistuse asutuse ametnikuga.

2. Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus määrab kindlaks ametnikud, kes on volitatud teostama koordineerimist vastavalt käesoleva määruse lõikele 1.

3. Käesoleva määruse rakendamise tagab Venemaa Föderatsiooni valitsus.

4. Käesolev määrus jõustub selle ametliku avaldamise päeval.

http://kremlin.ru/acts/news/77478

[Turist 47]

.. energiaminister Sergei Tsiviljev olla teatanud Föderatsiooninõukogule, et naftafirmadel on raskusi rafineerimistehastele varuosade leidmisega..

Varsti, ehk, ei olegi enam midagi rafineerida?

UK kehtestas täna uued sanktsioonid 135 orki varilaevastiku aluse ja kahe operaatorettevõtte vastu.
https://www.gov.uk/government/news/uk-h ... -sanctions