Kusti Salmi ja Veiko-Vello Palmi juhitav kaitsetehnoloogiaettevõtte Frankenburg Technologies värske majandusaasta aruanne näitab üle miljoni euro suurust kahjumit.
Frankenburg Technologies varade kogumaht ulatus 2024. aasta lõpuks ligi 3,7 miljoni euroni, millest üle 3,3 miljoni moodustas raha ja lühiajalised hoiused. Samas lõpetas mullu asutatud firma oma esimese majandusaasta 1,1 miljoni euro suuruse kahjumiga.
Olles natukene erinevate süsteemide arendamist näinud, tööpingist kuni robotini, ning ka ise arendanud toodet, elatudes samal ajal muudest otsadest - algul tekkiv koletu miinus on täiesti ootuspärane selle tegevuse juures. Palgal olevad insenerid ja progejad ei ela õhust ja armastusest, heal juhul on mõni neist osanik, tõenäoliselt aga tuleb täit raha maksta.
Edasine küsimus on, kas investoritel närvid vastu peavad. Antud juhul loodaks, et vast peavad siiski, tegemist ei ole rahapuuduses vaevlevate inimestega.
Ettevõtte suurim osanik on Skeleton Technologies tegevjuht Taavi Madiberk, kellele kuulub 62 protsenti Frankenburg Technologiesi osalusest. Teiseks suureks osanikuks on MM Grupp OÜ, mille kaudu on ettevõttega seotud ärimees Margus Linnamäe. Kaks osanikku on registreeritud ka Kaimanisaartel ja Guernsey saarel.
Päris tühjast kohast ÕT raketti luua on tegelt päris karm väljakutse - neid loovad üldiselt suurfirmad, kus on sadu töötajaid.
Ma oleks ise omas rumaluses alustanud S-300 raketi 5V55 reverse engineeringust, Ukraina ostaks kõik ära mida sa toota suudad. Täna ukrainlaste S-300d töötavad tühikäigul, sest pole rakette ja kuna see külma sõja ajal eriti levida ei jõudnud, pole ka kusagilt neid ära osta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
lennumudelist kirjutas: ↑23 Juul, 2025 14:43
...
Olles natukene erinevate süsteemide arendamist näinud, tööpingist kuni robotini, ning ka ise arendanud toodet, elatudes samal ajal muudest otsadest - algul tekkiv koletu miinus on täiesti ootuspärane selle tegevuse juures. Palgal olevad insenerid ja progejad ei ela õhust ja armastusest, heal juhul on mõni neist osanik, tõenäoliselt aga tuleb täit raha maksta.
Edasine küsimus on, kas investoritel närvid vastu peavad. Antud juhul loodaks, et vast peavad siiski, tegemist ei ole rahapuuduses vaevlevate inimestega.
...
Eks meist paljud on siin erinevates tootearenduse etappides käsipidi sees olnud. Minu hirm Frankenburgiga seoses on, et nad ei saa sihtimist käima. Tundub, et neil on olnud eesmärk teha COTS tükkidest lahendus, kuid sellega on see häda, et vajaliku frameratega kaamerad nõuavad spetsiifilisi teadmisi, et neid kogu süsteemi integreerida. Lisaks tuleb panna kogu ahel sensor-protsessor-aktuaatorid sujuvalt ja veatult tööle ning see võtab aega.
Kapten Trumm kirjutas: ↑23 Juul, 2025 14:54
...
Ma oleks ise omas rumaluses alustanud S-300 raketi 5V55 reverse engineeringust, Ukraina ostaks kõik ära mida sa toota suudad. Täna ukrainlaste S-300d töötavad tühikäigul, sest pole rakette ja kuna see külma sõja ajal eriti levida ei jõudnud, pole ka kusagilt neid ära osta.
Droonitõrje rakett on minut suurusjärku lihtsam, kui keskmaa rakett. Strateegiline lähenemine on neil kindlasti õige - lahenda kõige lihtsam probleem, mille sa turult leiad. On vaks vahet, kas sa üritad COTS komponentidest loodud raketiga tabada aeglaselt lendavat drooni või siis teha pöördarendus S300-le, mis on mõeldud tabama ülehelikiirusel lendavaid rakette/lennukeid. Vahe arenduskeerukuses on lihtsalt pöörane.
Ma mõtlen omas piiratuses, et mida ühes 70ndatel loodud SARH raketis siis nii sõnulseletamatut on, et ei UKR-s ega mujal pole suudetud neid tootmisse panna, värisevad intellektuaalomandi rikkumise tõttu ve?
Drooni tabamine pole ka nii lihtne, kui alguses tundub, häda on selles, et enamasti on tegemist üsna vähekontrastse sihtmärgiga, ükskõik mis skaalas vaatad, on selleks siis termo, radaripeegeldus või isegi visuaalne märgatavus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas: ↑23 Juul, 2025 15:11
Ma mõtlen omas piiratuses, et mida ühes 70ndatel loodud SARH raketis siis nii sõnulseletamatut on, et ei UKR-s ega mujal pole suudetud neid tootmisse panna, värisevad intellektuaalomandi rikkumise tõttu ve?
Drooni tabamine pole ka nii lihtne, kui alguses tundub, häda on selles, et enamasti on tegemist üsna vähekontrastse sihtmärgiga, ükskõik mis skaalas vaatad, on selleks siis termo, radaripeegeldus või isegi visuaalne märgatavus.
Täiesti erinevad probleemid. 70-datel loodud SARH rakett (tegelikult TVM - track-via-missile rakett), mille tööpõhimõtet on akf peeter põhjalikult seletanud, põhines oma ülesehituselt valdavalt analoogtehnikalt. Kogu digitaalarvutus oli viidud raketist välja maa peale.
Sa ignoreerid täielikult kogu radarjuhitavate rakettide keerukust. Selleks, et see masin sul töötaks peavad selle aktuaatorid (need, mis tüürpindu liigutavad), muu riistvara ja tarkvara (nii raketis, kui maapealses juhtimiskompleksis) töötama laitmatult koos. Kui kusagil on mingid parameetrid oluliselt raamistikust väljas, siis ei lähe see rakett sinna, kuhu vaja. Suure hulga analoogtehnika tõttu on selle ehitamine keeruline ja kallis, kuna tuleb luua komponentide tarneahelad. Neid ei saa niisama lihtsalt asendada. Lihtsam on luua olemasolevatest komponentidest digitaaljuhtimisel uus rakett. Mingi intellektuaalomandi pärast küll keegi kätt ei värista.
Drooni tabamiseks ei ole sul vaja, et raketi kaamera seda algusest peale näeks. Piisab, kui talle maa pealt öeldakse, et "mine sinna, seal kuskil on droon, küll sa ta üles leiad" ja siis maa pealt antakse lisajuhiseid.
Mis puudutab väga kiireid kaameraid (ja servosid, ja masinnägemist)...
...kiired kaamerad on tänapäeval juba COTS, harrastajad on filminud Raspberry Pi 4 abil "hiirelõksude ahelreaktsiooni" ja õhupüssi kuuli lendamist. Seda siis üliräige valgustusega, mida looduses ei ole. Et lugeda kaamerat väga ruttu, on vaja:
- võtta tundlikum andur (mure "mida ma teen päeval" -> "vähendan säriaega"), või
- võtta suurem objektiiv (vastus kindlasti "nii suur kui mahub"), või
- valida lühem säriaeg (niipalju kui valgus seda võimaldab) [parandatud]
...ja eraldi jama on termokaameratega, millel pikslid "maha ei jahtu". Siis tuleb pikslitele sundjahutus korraldada näiteks vedelgaasi aurustamisega. Säästuässad jahutavad oma anduri -50 C juurde välgumihkli gaasiga, profid veidi kallimate vedelikega. Oletame aga, et kaamera on korras, näeb piisavalt ruttu ja kui on termo, siis pikslid jahtuvad ruttu.
Edasi tuleb tajuda oma lennusuunda. Minimaalne on güroskoop. Olen näinud videot mudelraketist, millel oli güroskoop asju juhtimas, seega võin üsna kindlalt öelda, et COTS turul on MEMS (mikroelektromehhaanilisi) gürosid, mis stardi üle elavad ja raketi lennujuhtimiseks võimelised on. Mudelit ega marki ei tea, ilmselgelt on need veidi paremad, kui paari eurone MPU6050. :)
Edasi tuleb juhtida oma lennusuunda. Kiired servod on olemas, aga odavad servod ei ole kiired. Raketil erinevalt droonist on üks paha asi kah: muutuv kiirus ja muutuv veojõud (algul tõuseb, siis kahaneb, lõpuks ainult inerts) ning keelatud on raisata kiirust otsingu manöövritega, isegi kui need on masinnägemise juhitud. Lennuk ja droon tohivad vongerdada, et vastane üles leida, rakett ei tohi, sest veojõudu juurde ei saa.
No ja siis on kõikvõimalikud töökindluse ja tuleohutuse küsimused. Seejärel maapealse tööjaama andurite, kasutajaliidese, sisendi (õhuseirest tulevat infot peab ilmselt kasutama) ja ergonoomia küsimused. Kokkuvõttes mõnus hulk tööd ja rakett vigasid ei andesta väga.
Eks just seetõttu, et raketiga ei ole eksimise ruumi, paljud üritavadki minna seda rada, et "teeme kõigepealt drooni, mis lendab" -> "teeme talle aeglase masinnägemise, mis siiski midagi näeb" -> "lendame õige mitu korda nii, et piloot hoiab langevarju nupul sõrme peal, saame teada kui hädised oleme" -> "kui oleme naljanumber, siis ostame AI kiirendi ja treenime seda videotega, mis õhust saadud" -> "kui pole naljanumber, siis progejad optimeerivad koodi ja saame tegijaks" -> "samal ajal paneb maapealne operaator kirja lehekülgede kaupa ebamugavusi ja bugisid, mis ei lubanud isegi õhupallile pihta lennata" -> "lahendame neid, kui nimekiri on väikseks läinud, küsime ukrainlastelt, kas proovida tahavad" -> "alles nüüd hakkame droonile kiirust lisama".
See on 100% kindlalt paras kannatuste rada. Näiteks Robotexi võistluse jaoks (mis on droonitõrjest kergem, kuna võib kohtunikule öelda "sorry, meil miski tõrgub") hakkasid mõned tudengid kevadel valmistuma. Mõned olid ka motiveeritud. Sügisel oli aga täielik tsirkus, kus võistkond võistkonna järel põrus koledasti. Muidugi, põrumisest õpiti kah. :)
Viimati muutis lennumudelist, 24 Juul, 2025 10:39, muudetud 2 korda kokku.
Droonide valdkonnas on ainuüksi viimase 10a jooksul toimunud tohutu miniaturiseerimine. 2015a oli termoga multirootor, mis käis 2 km kaugusel ära, selline, et see tõsteti kaubikust kahe mehe vahel välja. Täna mahub sama asi pisemasse seljakotti. Koos miniaturiseerimise ja odavnemisega toimub ühtlasi ka massi teke.
Sestap arvan, et juhitavate rakettidega droonide küttimine jääb niiehknaa rikaste riikide pärusmaaks (kes võivad endale lubada 300 tuhande eurose raketi kulutada 10 tuhandese drooni laskmiseks. Lihtsald droonid muutuvad veel väiksemaks, jalajälg väheneb ja neid hakkab taevas veel rohkem olema.
Vaesemad peavad ootama midagi elulähedasemat, näiteks sellise distantsil lõhkeva kildmoona+seadmed kahurile järelpaigalduseks loomine Sergeile (või 40 mm Boforsile või muule laialt levinud automaatkahurile) nagu on meil näiteks CV9035-l.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Hävitusdroonid tulevad, mis sissetulevatele pommitajatele järele rallivad. Selleks, et pommitajat alla tuua, on alati vaja väiksemat laengut (ja seega väiksemat massi, mis lubab suuremat kiirust) kui kannab pommitaja.
Ma ootan ikka pikisilmi mingit elu ja ka lahingu edu pööravaid uudiseid Frakenburgi ja teistelt kaitsetööstus ettevõtetelt. Enamuse kohta ei ole kipu ega kõpu kuulda. Firmad toimetavad ja ajavad oma asju. Suurt midagi välja ei reklaamita.
Samas Frankenburg on avalikus meedias välja öelnud, et kohe(mõne kuu pärast) annab töötava raketi ukrainlastele katsetada ja sõlmib lepingu nende tootmiseks Ukrainas. Minu loogika ütleb, et rakett pakitakse kohvrisse ja sõidetakse Ukrainasse migil polügonile ja pannakse purakas lendama. Nüüd võiks nagu mingi järgmine teadeanne välja tulla:
Rakett anti katsetda, lendab ja tabas ja UKraina Kaitseministeerium sõlmib lepingu tootmise alustamiseks Ukrainas
Trumpi arvates peaks 40 päeva pärast sõda läbi olema. TikTok, TikTok tiksub ka frankeburgi jaoks, et saaks ikka päris sõjas ennast tõestada ja nime suureks teha..
Üks selline lennukivastane pisirakett leiutati NSVL perioodil, tähisega R-60. Rõhk tehti erakordselt heale manööverdusvõimele, rakett sai väike ja kerge, kuid paraku oli lennuki allatoomiseks laeng nõrgavõitu (3 kg). Sellised raketid olid ka Soomel relvastuses ja viimati, veel 2000ndate hakul lendasid sealsed Hawk treeninglennukid sellistega, kuna peale MiG-ide mahakandmist jäi neid virnas järgi.
Hiljem pole lennukivastase raketiga sellist asja üritatud ja venelased ise asendasid selle kiiresti R-73ga. Ukrainal peaks neid veel relvastuses olema.
Selle hinnaks pakub AI 38 000 dollarit paljas rakett.
Neid kasutati rohkesti 1982 Bekaa õhusõjas ja oli paar juhtumit, kus süürlased suutsid selle juutidele sappa saata, kuid liiga väike pauk lubas juutidel kergete vigastustega koju lennata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kriku kirjutas: ↑24 Juul, 2025 8:25
Hävitusdroonid tulevad, mis sissetulevatele pommitajatele järele rallivad. Selleks, et pommitajat alla tuua, on alati vaja väiksemat laengut (ja seega väiksemat massi, mis lubab suuremat kiirust) kui kannab pommitaja.
Lihtsalt elu katsed - et sakslaste annetatud Gepard 35 mm õhutõrjemasinad on leidnud kasutamist mitte rindel (need on mehhaniseeritud üksuse lähikaitseks loodud), vaid just suurte keskuste õhutõrjes, kus nad peale Shahedide suudavad edukalt tabada ka sisselendavaid tiibrakette.
Kas neil sama fancy 35 mm moon ka on mis CV-del, ma kahjuks ei tea. Siit ka minu mõttekäik, et 23 mm on väga massilise kasutusega (neid terve maailm täis), palju levinum kui 35 mm, et kui selline tark moon suudeti 35 mm Bushmasterile külge panna, vahest saab selliseid asju ka 23 mm külge panna, kõik need Sergeide ja Shilkade hordid saaks uue elu.
Arvan, et nende Gepardite arv on kaduvväike võrreldes 23 ja 57 mm ÕT kahuritega, nende patareidele saab samuti radari juurde panna (vähemalt 57 suudab tulistada ka radari järgi), 23 kohta pole kindel.
Viimati muutis Kapten Trumm, 24 Juul, 2025 15:19, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Nagu juba mitu korda sedastatud, võib oodata, et droonide areng järgib suurte lennukite arengut. Nii nagu suurte lennukite puhul on oma koht nii maapealsel ÕT-l kui hävitajatel, saab see olema ka droonide puhul.
isonts kirjutas: ↑24 Juul, 2025 12:35
Ma ootan ikka pikisilmi mingit elu ja ka lahingu edu pööravaid uudiseid Frakenburgi ja teistelt kaitsetööstus ettevõtetelt. Enamuse kohta ei ole kipu ega kõpu kuulda. Firmad toimetavad ja ajavad oma asju. Suurt midagi välja ei reklaamita.
Samas Frankenburg on avalikus meedias välja öelnud, et kohe(mõne kuu pärast) annab töötava raketi ukrainlastele katsetada ja sõlmib lepingu nende tootmiseks Ukrainas. Minu loogika ütleb, et rakett pakitakse kohvrisse ja sõidetakse Ukrainasse migil polügonile ja pannakse purakas lendama. Nüüd võiks nagu mingi järgmine teadeanne välja tulla:
Rakett anti katsetda, lendab ja tabas ja UKraina Kaitseministeerium sõlmib lepingu tootmise alustamiseks Ukrainas
Trumpi arvates peaks 40 päeva pärast sõda läbi olema. TikTok, TikTok tiksub ka frankeburgi jaoks, et saaks ikka päris sõjas ennast tõestada ja nime suureks teha..
Reaalselt peaks polügoon olema laborist maks tunni aja kaugusel, veel parem kui labor oleks sealsamas punkris.
Mingit asja Eestis aretada ja Ukrainas katsetada kõlab nagu inseneeria asendamine pseudoaktiivse logistilise tõmblemisega, noh et kui auto sõidab siis järelikult töö käib.
Pilti vaadates tundub aga, et teooria on vahele jäänud, ühelgi õhutõrjevahendil pole sellist kindlat mõjuulatust, vaid see sõltub tugevalt nii sihtmärgi kõrgusest, relva kõrgusest ümbritseva maastiku suhtes ning sihtmärgi lennusuunast (sisselendava vastu on kaugus alati suurem kui eemalduva vastu).
Kui võtta täna meie olemasolevate kaugmaaradarite suurim avastuskaugus 450 km ja tõmmata kolmest radaripostist kaardile sellele vastav ringjoon, siis jääbki mõistatuseks, miks mingid droonid meil kesk Eestit märkamatult plahvatavad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
