Demograafia

[Sho]

Jääme ootama siis meetmeid, kuidas naiste haridust allapoole saada.

Selleks pole mingit tarvidust. Kui naised tänu palgalôhele haridusest kasu ei lôika, siis vôivad nad rahulikult ôppida nii palju kui mehed on nôus kinni maksma. Nad vôivad mehe nôusolekul isegi selle 1/10 palgaga tööle minna. Kui väga tahavad.

[Kriku]

(I)gal soovijal on juba oma paar aastat olnud lihtne teada saada, milline on kodanikupalga hind, väljendatuna rahas või maksudes kas täisuniversaalsena või (üleminekulahendusena) üksnes lastele suunatuna. Vitsuri-Neivelti algatuses esitatud perepalga kontseptsioon erineb küll detailides, kuideeldatav kulukus on täpselt samaväärne stsenaariumiga, kus lapsestandardi suurust kodanikupalka makstaks üksnes lastele.

Seetõttu pole lahenduse hinnast huvitujal vaja teha muud kui külastada asjakohast kalkulaatorit, valida huvipakkuv aasta (praegu soovitan 2023), saajateks jätta üksnes lapsed ning seejärel allpool valida, kas peaks arvestama ka vanemahüvitise kaotamisega või mitte. Mõistagi võib «mängida» (lapse) kodanikupalga võimaliku suurusega. Vaikimisi on selleks vastaval aastal kehtiv või kehtinud ametlik lapsestandard, kuid selle asemel võite lahtrisse kirjutada näiteks 500.

Saame teada, et 2023. aastal oleks sellises suuruses perepalga või lapse kodanikupalga netomaksumus (ehk maksumus pärast ebavajalikuks muutuvatest kuludest loobumist ja muid teadaolevaid kärpemeetmeid) olnud vanemahüvitise säilides 1,23 miljardit eurot, selle kaotamisel aga ca 881 miljonit eurot, mille katteks läinuks vaja täiendavat solidaarsusmaksu vastavalt kas 7,6 protsenti või 5,44 protsenti. Kahjuks me ei tea, kui suurt lisakokkuhoidu halduskuludes see lahendus võimaldaks. Vähemalt teame, et iga lisatav ca 162 miljonit eurot (kulukärpeid) vähendanuks maksumäära ühe protsendipunkti võrra.

https://arvamus.postimees.ee/8296822/ja ... allis-lobu

https://kodanikupalk.ee/kalkulaator

Selle üle võib loomulikult arutada, kas 5,5 või 7,6 või ükskõik mis % solidaarsusmaks on vastuvõetav. Aga lõpuks läheb autor küll loosungitega rappa:

Kui küsida, kas eesti rahvuse püsimisel, sealhulgas seda toetavatel sotsiaalpoliitikameetmetel saab olla liiga kallist hinda (Arvamusfestivalil küsimegi!), siis minu vastus on selge «ei».

Eesti rahvusel on siiski, nagu igal isikul või sootsiumil, piiratud võimalused. Raha ei tule seina seest.

[Erureamees]

Seda enam, et meil pole mingit karantiid, et see üldse omaks olulist mõju.

[Kriku]

See on muidugi jah kõige teravam küsimus.

[olavsu1]

unustatagu kodaniku palk ära. seda ei ole võimalik siin finantseerida.

selleks peaks olema pea lakkamatu toode või teenus, millest kogu maailm sõltuvuses. gaas, nafta, tuumakütus jne

kui ka olekski midagi sellist olemas siis ei saaks sellega ikka kodanikupalka finantseerida, sest see sahskerdataks omade kõige jopemate jopede taskutesse.

[Kapten Trumm]

https://epl.delfi.ee/artikkel/120396484 ... HVldWYwJye

Lükake aga vananemisele hoogu takka!

[mäger]

Lea Danilson-Järg arvutas laste alternatiivkulu kokku:

[Kriku]

Naistearstid Made Laanpere ja Kai Part on Eesti naiste lastesaamise soovi uurinud kaks aastakümmet. Joonistanud graafikud, vaadanud põhjuseid, võrrelnud teiste riikidega. Aga kui nad nägid möödunud aastal läbi viidud Eesti naiste tervise uuringu tulemusi, olid isegi nemad üllatunud. Pea iga viies lastetu naine – olenemata vanusest – ütles, et ei soovigi kunagi last saada. Ja iga kolmas sünnituseas naine, kes oma esimest või järgmist last saada ei soovi või selles kahtleb, nentis, et vähemalt üks põhjus on sõjahirm.

Sündimus oli Eestis sel sajandil võrdlemisi stabiilne kuni 2021. aastani. Pärast seda, ühes Ukraina täiemahulise sõja puhkemisega, on tulnud järsk langus. „See pole olnud pikaajaline trend,“ kinnitab Made Laanpere, „langus on olnud väga drastiline.“

Eriti suur oli ärevus esimesel sõja-aastal. Dr Laanpere kinnitab, et seda hirmu märkas temagi. „Mul oli mitmeid patsiente, kes ütlesid, et kuigi nad juba planeerisid last, mõtlesid ümber.“ Et esimene ehmatus on möödunud, ei tulda sõjahirmu enam naistearstile põhjusena välja ütlema, aga ärevus pole kindlasti kadunud.

Marju Lauristini kriitika sõjahirmu tekkimise osas on tuline. Ajakirjanikud, kommunikatsioonieksperdid, kaitseväelased, poliitikud – kõigil on olnud oma roll selles, miks Eesti ühiskond ei usu võitu, vaid kardab ohtu. Tasakaal on paigast ära. „Kuidas raputada itaallast, et ta saaks aru, et Vene oht on tõsine, aga samas tuua eestlaseni rahulikku kindlust, et meil on liitlased ja piisav ettevalmistus,“ arutleb Lauristin. „Ja samal ajal näidata venelastele, et me oleme nii kindlad ja tugevad, nii et nad siia tulla ei tahagi.“ Eks see ongi väljakutse.

Ka Uusberg on nõus, et sõjast rääkides on tasakaalu leida väga keeruline, ent tema arust ei ole muud alternatiivi kui näidata olukorda sellisena, nagu see parima teadmise kohaselt on. „Oleks raske soovitada, et kõneisik võiks püüda teadlikult pilti ebaadekvaatselt turvaliseks maalida, sest riigile oleks kasulikum, kui inimesed kardavad sõda vähem.“ On muidugi võimalik, et avalikkuse peas kujunenud pilt on ebaadekvaatselt ebaturvaline. „Sel juhul võiks asjatundjad näidata, miks see tunnetus ei ole adekvaatne,“ selgitab Uusberg.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... kas-tagasi

Väide:

Eesti inimesed tunnevad, et Ukraina sõda on lõhkunud turvalise maailma, milles seni elasime.

Üle 70% on nõus.

Ma ajaloolasena väidan, et ebaadekvaatne ei ole mitte turvatunde puudumine, vaid sellele eelnenud 20+ aasta jooksul valitsenud turvatunne. Arusaama muutumise tagajärjed muidugi jäävad samaks.

[Smith]

https://www.err.ee/1609778880/rahvastik ... id-peresid

Lastesaamise otsuse tegemisel on üsna olulised majanduslikud tegurid, möönis Puur. Ta viitas suve alguses välja tulnud ÜRO rahvastiku fondi uuringule 14 riigi kohta, kus arenenud riikide puhul toodi esimese põhjusena soovitud laste arvuni mittejõudmisel välja majanduslikke piiranguid. Ka Eesti naiste terviseuuring tõi takistustena üsna kõrgel kohal välja majanduslikud põhjused. Värske sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valminud analüüs tõi Eestis nii meeste kui ka naiste puhul välja, et kui sissetulek on suurem, siis ka laste arvu soov muutub suuremaks ja suureneb ka reaalne laste saamise tõenäosus.

MOTT

[2korda2]

Jääb ainult imestada kuidas oluliselt kehvemates majanduslikes tingimustes (10, 20, 30 aastat tagasi) sündis meil rohkem lapsi. MOTT?

Põhjus ei ole mitte tegelikus majanduslikus kitsikuses, vaid ette kujutatavas kitsikuses (vigased väärtushinnangud). Vähemalt osaliselt on süüdi suunamudijate/meedia "toodetav" sisu: "sul peab olema selline elamine, selline auto, sellised riided, sellised puhkusereisid jne". Tegelikult vajab laps üpris vähest, et temast kasvaks inimene. Kõikse olulisem sellest on vanemate tähelepanu. Ma ei viitsi praegu otsima hakata aga TED-i peal on ettekandeid kus räägitakse üliodavatest programmidest Aafrikas - tühise eelarvega tehakse lastele huviringe, koole jms.
Nälga meil ei ole, (laste)riideid saab üliodavalt (kui ei põlga teise ringi asju). Kodu tähendus on aga eelkõige selles, mida pere sinna loob, mitte mis seal ehitajate poolt tehtuna on.

See LDJ arvutus ülal* on täpselt see, mis meil valesti on - lapsi mõõdetakse rahas. Kui väärtushinnangud nii katki on, siis ei saagi kunagi demograafiat korda. Või noh, saab küll - selleks tuleb sisse tuua inimesi, kes lapse saamist ei mõõda eelkõige rahas. Neid on küll. Nende kultuuriline ja usuline taust aga ei pruugi meile sobida.

* - lisaks on arvutus täiesti ilmselgelt vigane kui võrdsustab esimese lapse kulu kõigi järgnevatega. Ma ei viitsi siin seda taas hakata ümber lükkama.

[Kriku]

Kalev ja Puur demograafilistest suundumustest:

Maailmajagudest on rahvastikukao ajajärku astunud Euroopa (1,4 last), kus rahvaarv kahaneb 21. sajandi lõpuks ÜRO rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi eeldatavalt viiendiku ehk 150 miljoni inimese võrra.

Ilma sisserände ülekaaluta ulatuks vähenemine ligi 300 miljonini. Seega võib Euroopas juba toimimas näha Taagepera kirjeldatud nähtust, kus põlvkonna järjepidev vähenemine rahvaarvu vähenemist ja ühiskonna vananemist hoogustab.

Aasias ja Ladina-Ameerikas on sündimus taastetasemest samuti allpool (vastavalt 1,9 ja 1,8 last). Neis maailmajagudes hoiab noorem vanuskoostis kuni 2050. aastateni kiiret vähenemist tagasi.

Ülejäänud maailmajagudest väiksematel – Põhja-Ameerikal ja Okeaanial – on võimalus kahanemist veelgi kaugemasse tulevikku edasi lükata, kui ollakse valmis sisserändajaid senisel hulgal vastu võtma.

Seevastu Aafrikale ennustatakse rahvaarvu suurenemist ligi 2,5 korda, praegusest 1,5 miljardist 3,8 miljardini ning inimeste arv maailmas seetõttu veel suureneb. Maailma rahvaarv peaks ÜRO arvutuste kohaselt tipnema 2080. aastatel 10,3 miljardi juures. Teiste prognooside järgi (Wittgensteini keskus, Institute for Health Metrics and Evaluation) võib kasv lõppeda varem ja tipparv jääda 10 miljardist väiksemaks.

Autorid kirjutavad siin läbisegi mandritest ja maailmajagudest. Põhja- ja Lõuna-Ameerika moodustavad siiski ühe maailmajao, Ameerika.

21. sajandit iseloomustab sündimuse erinevustest tingitud rahvaarvu muutuste kahenemine (kaheks jaotumine) ehk bifurkatsioon. Reljeefsemalt avaldub see riigiti. Näiteks ennustatakse Hiina rahvaarvu kahanemist praeguselt 1,4 miljardilt 640 miljonini. Seevastu India rahvaarv peaks sajandi lõpus olema 1,5 miljardit ning Nigeeriale prognoositakse rahvaarvu suurenemist ligi poole miljardini. [...] Hiinat võib ÜRO rahvastikuprognoosi kohaselt sel sajandil ees oodata tööealiste arvu kolmekordne kahanemine, 2100. aastaks veidi üle 900 miljonist 270 miljonini. Tööealiste osakaal rahvastikus võib väheneda 63%-st 43%-ni ja eakate osakaal tõusta 15%-lt 45%-ni, ületades tööealiste osa. Selline rahvastikukoostis võib esmapilgul tunduda ulmeline, kuid selle aluseks on suhteliselt optimistlik eeldus, et Hiina sündimuskordaja suureneb praegusega võrreldes tervelt kolmandiku võrra.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120400741 ... d-muutused

[klemm]

Jääb ainult imestada kuidas oluliselt kehvemates majanduslikes tingimustes (10, 20, 30 aastat tagasi) sündis meil rohkem lapsi. MOTT?

Kui raha ei ole on sex ainus meelelahutus, isegi tühja kõhuga on lõbus
Ja vaestel pole ka kaitsevahenditeks võimalusi.
Niiet kui iivet vaja tõsta tuleb raha ära võtta ja tasuta alkoholi jagada.

[Erureamees]

Ma ei ole kindel, et sellise kvaliteediga iive just väga vajalik on. Ja nii vaeseid pole ma Eestis isegi 90- ndatel näinud, kellel kaitsevahenditeks raha ei jätku.

[Kilo Tango]

Jääb ainult imestada kuidas oluliselt kehvemates majanduslikes tingimustes (10, 20, 30 aastat tagasi) sündis meil rohkem lapsi. MOTT?

Kui raha ei ole on sex ainus meelelahutus, isegi tühja kõhuga on lõbus
Ja vaestel pole ka kaitsevahenditeks võimalusi.
Niiet kui iivet vaja tõsta tuleb raha ära võtta ja tasuta alkoholi jagada.

Ei tööta. Odavaimad kondoomid maksavad 13 senti tükist. Eeldusel, et külamehel "Kange Kargaja" kulub 3tk päevas läheb tal ikkagi kuu aja peale ca. 12€. Normaalse liibidoga inimesel on muidugi summad kordades väiksemad. Arvestades, et alkohol on ka mängus, siis jääb igakuine kogukulu ilmselt ca. 2€ tuuri. Nii rikas on Eesti küll, et selle raha leiab kasvõi pudeleid ära viies.

[Kriku]

Rasestumisvastased vahendid on odav ja suhteliselt lihtne tehnoloogia, mida kontrollida ei saa. Ära keelamine tuleks kõne alla vaid maailmajao kaupa, vastasel juhul toimuks kas massiline salakaubavedu või emigratsioon. Isegi ulatusliku kollapsi järel leiduks ikka kuskil ülikoolis keegi, kes need hormoonid kokku keedaks.

Üldiselt, tehnoloogia arengust tingitud probleemidel on ka tehnoloogilised lahendused: https://algernon.ee/jutt/hea_uue_ilma_poole .