
https://www.youtube.com/watch?v=WmG31WWPP_A
https://cepa.org/article/combat-medicin ... n-ukraine/Rohkem kui kolm aastat pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust on Ukraina olnud teerajajaks droonide kasutamisel arvuliselt ülekaaluka jõu tagasihoidmiseks. Kuid kuna mehitamata õhusõidukitest on saanud domineeriv kulutamisrelv, on need tekitanud tohutuid väljakutseid ka lahingumeedikutele.
Nagu paljude muude Ukraina-vastase sõja sündmuste puhul, on ka siin NATO armeede sõjaväelastel väärtuslikke õppetunde, sest uus keskkond erineb radikaalselt kõigest varem nähtust. Lääne arstid peaksid märkmeid tegema.
„Praegune meditsiiniline väljaõpe on sageli aegunud, eriti žguti kasutamise osas,“ ütleb Rima, Ukraina Kaitseluure Rahvusvahelise Leegioni (HUR) meedik. „See ei valmista teid ette sellisteks katastroofilisteks vigastusteks, mida me näeme droonidelt heidetud laskemoonast. Lähivõitlus on nüüd haruldane; peaaegu kõik traumad on šrapnelli- ja plahvatustraumad,“ ütles ta.
„Meedikud on siin sunnitud õppima lennult, sest meil pole muud valikut. Ja üheksa juhul kümnest pole tegemist ainult ühe või kahe haavatuga, vaid täieliku massilise inimohvritega.“
„Peaaegu kõik vigastused, mida me praegu näeme, on seotud droonidega,“ ütleb Ukraina meditsiinijõudude peakirurg kolonel Kostiantyn Humeniuk. „See pole suurtükivägi, see pole miinipilduja, vaid droonid.“ Humeniuk lisas, et „kuni 85% žguti sündroomi diagnoosiga inimestest vajas lõpuks amputeerimist.“
Douglas Davis, Wisconsini Meditsiinikolledži radioloogia dotsent ja sagedane meditsiinivabatahtlik Ukrainas, hoiatab, et enamik lääne arste pole Ukraina esirinnas oleva meditsiini reaalsuseks valmis. „Trauma ulatus ja iseloom, mida me näeme, eriti juhtudel, mis hõlmavad kahtlustatavalt Vene vägede poolt kasutatud keemilisi aineid, ületab kõik, millega enamik lääne haiglaid hakkama on varustatud,“ ütles ta.
Uue sõjapidamise üks element on see, et Venemaa eirab täielikult sõjaõigust ja suunab tule meditsiinipersonali pihta. Üks Ukraina parameedik ütles : „Meditsiinitöötajaks olemine ei taga sulle mingit ohutust. Märgistused lihtsalt identifitseerivad sind peamise sihtmärgina. Tapa rühma meedik ja rühm on abita.“
Venemaa täiemahulise sissetungi vältel on Ukraina meditsiiniliste evakuatsioonimeeskondade droonidega sihtimine muutunud tahtlikuks ja surmavaks taktikaks, sundides parameedikuid tegutsema äärmise riski all isegi 10–15 km kaugusel rindejoonest. Viimastel kuudel on tapmistsoon laienenud rindejoonest kuni 40 km kaugusele.
Üks Ukraina arst, kes juhib rindel asuvat haiglat, irvitas idee üle, et Venemaa järgib Genfi konventsioone. „Nad näevad meedikuid jõu kordistajatena,“ ütleb ta, väärtuslike sihtmärkidena, kes saadavad väed tagasi lahingusse. Seetõttu kästakse Ukraina meedikutel eemaldada identifitseerimismärgid, näiteks punased ristid. „Märgistage kiirabiauto ja see tabatakse 15 minuti jooksul.“
Samal ajal tähendavad droonide põhjustatud evakueerimisviivitused sageli elu ja surma küsimust, eriti kui žgutid jäetakse liiga kauaks peale ja põhjustavad püsivaid kahjustusi.
„Haavatud sõduri evakueerimine lahinguväljalt mis tahes soomusmasinaga on praktiliselt võimatu. Haavatud jäävad lahinguväljale sageli kuueks, kaheksaks või kaheteistkümneks tunniks – või isegi mitmeks päevaks,“ ütleb Humeniuk. „See ongi suurim probleem: haavatute väljatoomine.“
Kuid paljud on kaitsetud fiiberoptiliste droonide vastu , mida ei saa segada. Need droonid, mis ei sõltu raadiosignaalidest, on pikema aku tööeaga ja saavad olulistel logistilistel marsruutidel vaikselt ringi liikuda, tabades mööduvaid sõidukeid.
Kohanemiseks on Ukraina ehitanud rindejoone lähedale maa-aluseid Role-2 haiglaid – mis on tugevdatud puiduga šrapnelli neelamiseks –, kus tehakse keerulisi operatsioone pideva Venemaa rünnakuohu all.
Siiski, seistes silmitsi palju suurema sõjaväega, mis saab endale lubada palju suuremate inimressursside kulutamist, on Ukraina sunnitud lootma tehnoloogiale ja leidlikkusele kõikjal, kus võimalik.
Juhtudel, kui inimeste evakueerimine pole võimalik, on Ukraina üksused hakanud haavatute lahinguväljalt äratoomiseks kasutama väikeseid ja raskesti märgatavaid mehitamata maismaasõidukeid (UGV-sid). Kuid kuna signaali kadu ja sõdurite isoleerimine haavatavates piirkondades on suur oht, olid need robotite abil evakueerimised kuni viimase ajani viimane abinõu.
Kuna mehitamata veokite ühenduvus paraneb, saavad nad haavatud sõdureid rindelt kergemini evakueerida, vähendades ohtu Ukraina meedikutele. Eugene, 92. rünnakbrigaadi mehitamata veokite kompanii ülem, on täiustanud pardal olevaid sidesüsteeme, et minimeerida signaali kadu kaugoperaatorite jaoks, võimaldades haavatud sõdurite edukat evakueerimist isegi siis, kui inimrühmad ei pääse nende juurde.
Tehnoloogia arenedes eeldatakse maapealsete robotite laiemat kasutamist. Need on juba osutunud tõhusaks varude transportimisel üle rindejoone, vähendades vajadust sõdureid otsese tule alla seada. Vene kanalite väitel toimub 65% Ukraina kaotustest rindejoone taga, kus logistika on pingeline, umbes 20 km kaugusel kontaktjoonest.
Ljuba Šipovitš Dignitase projekti juht tegevjuht ja Victory Robotsi usub, et need robotid on alles lapsekingades ja hakkavad üha enam üle võtma esirinnas olevaid ülesandeid, sealhulgas enamiku meditsiinilistest evakuatsioonidest.
„Ukraina on üks esimesi riike, mis võttis kasutusele droone meditsiiniliseks evakueerimiseks nii maal, õhus kui ka vees. Need on halvasti nähtavad ja peaaegu hääletud,“ ütleb Humeniuk. „Nad suudavad haavatuid rindelt ühe kuni kolme kilomeetri kaugusele toimetada.“
Ukraina esimene eraldi meditsiinipataljon töötas hiljuti välja maapealse evakuatsioonidrooni nimega Maul , et ületada peamised mehitamata sõidukite piirangud. Bensiinimootoriga Maul suudab saavutada kiiruse kuni 65 km/h – palju kiiremini kui tavalised elektrilised mudelid. Kuid on ka kompromisse, kuna mootorid võivad toota soojust ja neid on lihtsam tuvastada.
Maapealsed robotid on juba osutunud elupäästvaks äärmuslikes olukordades, ühel juhul evakueerides vaenlase tule all 17 km kauguselt kolm haavatud sõdurit. Enamik neist on aga ümber ehitatud logistikaplatvormid, millel puuduvad sellised olulised funktsioonid nagu meditsiiniline stabiliseerimine, kaitsev vedrustus või pardal olev jälgimine. Kompenseerimiseks ühendavad operaatorid need sageli navigeerimiseks õhust droonidega.
„Maapealsed droonid on väga väikesed ja õhust lendavate droonidega üsna raskesti tuvastatavad,“ ütles Heiner Philipp, Technology Unitedi Ukraina insener . „Nad ei eralda palju soojust, seega on ka termiline tuvastamine väga keeruline. Ma eeldan, et nende roll aja jooksul aina suureneb.“
Tehnoloogia üha suurem kasutuselevõtt esirinnas toimuvates meditsiinilistes operatsioonides näitab, kui kiiresti lahinguväli areneb. „Euroopa riigid ja ka Ameerika Ühendriigid pole selliseks sõjaks lihtsalt valmis,“ väidab Humeniuk.
„Tsiviilkirurgid ei mõista tänapäevaste lahinguväljal saadud vigastuste olemust,“ ütleb Humeniuk. „Peame kõiki kirurge, nii sõjaväelasi kui ka tsiviilisikuid, ühtse strateegia alusel koolitama. See on ülioluline.“
Mida seal siis lugeda on? Kõik on justkui unustanud, et antud tegelane ei arvanud enne erasektorisse suundumist droonidest mitte midagi, alavääristas nende kasutamist ja on vastutav selle eest, et me õigel ajal midagi ei teinud ja nüüd meie mahajäämus nii suur on. Aga raha ei haise.Kriku kirjutas: ↑29 Juul, 2025 8:13 Akf Heremi intervjuu: https://www.postimees.ee/8294969/interv ... -unustanud .
Tasuline, kopeerima ei hakka, kuid soovitan kindlasti lugeda!
Kas nende väidete kinnituseks varasematest intervjuudest ka midagi leiab või on see niiöelda siseinfo?Kuperjanov kirjutas: ↑29 Juul, 2025 9:32Mida seal siis lugeda on? Kõik on justkui unustanud, et antud tegelane ei arvanud enne erasektorisse suundumist droonidest mitte midagi, alavääristas nende kasutamist ja on vastutav selle eest, et me õigel ajal midagi ei teinud ja nüüd meie mahajäämus nii suur on. Aga raha ei haise.Kriku kirjutas: ↑29 Juul, 2025 8:13 Akf Heremi intervjuu: https://www.postimees.ee/8294969/interv ... -unustanud .
Tasuline, kopeerima ei hakka, kuid soovitan kindlasti lugeda!
Kui oled lugenud intervjueeritava sõnavõtte siin foorumis Ukraina sõja teemal alates 2022. aastast, siis ei peaks selliseid küsimusi esitama. Kui huvi, leiad need postitused isegi üles, kus öeldakse, et droonidel on väike mõju, ukrainlased kasutavad neid ainult seepärast, kuna suurtüki moona pole jne. Kindlasti on siin peale minu veel inimesi, kes seda mäletavad. Miks me siis võimet ei arendanud, kui tal see võimalus oli? Nüüd on järsku valgustumine toimunud, kui droone tootvas ettevõttes töötab:) Natuke silmakirjalik.Kriku kirjutas: ↑29 Juul, 2025 10:52Kas nende väidete kinnituseks varasematest intervjuudest ka midagi leiab või on see niiöelda siseinfo?Kuperjanov kirjutas: ↑29 Juul, 2025 9:32Mida seal siis lugeda on? Kõik on justkui unustanud, et antud tegelane ei arvanud enne erasektorisse suundumist droonidest mitte midagi, alavääristas nende kasutamist ja on vastutav selle eest, et me õigel ajal midagi ei teinud ja nüüd meie mahajäämus nii suur on. Aga raha ei haise.Kriku kirjutas: ↑29 Juul, 2025 8:13 Akf Heremi intervjuu: https://www.postimees.ee/8294969/interv ... -unustanud .
Tasuline, kopeerima ei hakka, kuid soovitan kindlasti lugeda!
Ma olen näinud akf Heremilt väljaütlemisi/kirjutisi stiilis, et "droonide vastu aitab taeva jälgimine ja tuleb harjutada nende pihta laskmist". Mis võis jätta mulje, et see ongi tema piir droonindusega tegelemisel.Kriku kirjutas: ↑29 Juul, 2025 10:52Kas nende väidete kinnituseks varasematest intervjuudest ka midagi leiab või on see niiöelda siseinfo?Kuperjanov kirjutas: ↑29 Juul, 2025 9:32Mida seal siis lugeda on? Kõik on justkui unustanud, et antud tegelane ei arvanud enne erasektorisse suundumist droonidest mitte midagi, alavääristas nende kasutamist ja on vastutav selle eest, et me õigel ajal midagi ei teinud ja nüüd meie mahajäämus nii suur on. Aga raha ei haise.Kriku kirjutas: ↑29 Juul, 2025 8:13 Akf Heremi intervjuu: https://www.postimees.ee/8294969/interv ... -unustanud .
Tasuline, kopeerima ei hakka, kuid soovitan kindlasti lugeda!
Poolteist aastat tagasi kirjutas ta igatahes nii:Kuperjanov kirjutas: ↑29 Juul, 2025 11:10 Kui endine KVJ nendib, et oleme maha jäänud ja tuleks kiiremas korras midagi teha, siis on tõesti olukord tõsine ja paslik küsida, miks alles nüüd ärkame. KVJ on ju meil vastutav riigikaitse eest.
Milles tollased ettevalmistused seisnesid või kuidas neid hinnata, ei tea (ega peagi teadma).Martin Herem kirjutas: ↑04 Veebr, 2024 17:38On veel üks vahend, siis täidab kaudtule rolli - ründedroonid ehk sisuliselt ründavõhuründemoon. Ka selles osas toimub etevalmistustöö. Esmalt on siiski vaja selgitada MIDA nendega hävitatakse ja KUS (vastase rivistuses) neid hävitatakse. Nii saame selgema pildi drooni kui laengu kohta ning samuti arvulise vajaduse kohta. Nag ma ütlesin, töö käib ja käib mitmes valdkonnas.
Seda küll, kuid meie probleem mahajäämuses ei ole pelgalt tehniline (see on tõesti loomulik, kuivõrd Ukrainas käib arendus kiirtempol ja paljuski improviseeritult). Meie põhiprobleem on see, et me kipume olema doktrinaalselt staatilised. Ehk siis olemasolevatele headele lahendustele ei teki midagi juurde. Vbl. ma eksin ja kamina/ekv kabinetivaikuses on sündimas tõesti läbimurdelised strateegilised ja taktikalised kavad, mis hõlmavad endas droonide poolt toodud muutust, kuid praegu ma seda paraku ei näe.
Kasutajad foorumit lugemas: AndresK ja 3 külalist