Kristianiseerimissõda või muistne vabadusvõitlus?

[Kriku]

Lisaks Jaanuse poolt öeldule, kui me räägime 11. sajandist, siis pidagem meeles, et Vladimir Püha läks ristiusku alles 10. sajandi lõpul. Mingist 988. vms. aastast (täpseid daatumeid ei tasu nii väga tõsiselt võtta) niisiis algas Kiievi-Vene ristiusustamine suurvürstist alates, ja kiriklikult muidugi Konstantinoopoli alluvuses. Tähtsamates linnalistes keskustes toimus see vähemalt formaalsel tasemel ruttu ja vajadusel vägivaldselt (Novgorodis näiteks). See polnud misjon, vaid riiklik poliitika, riigiusu kehtestamine valitseja poolt tema omal maal, mida tehti omal ajal ka Roomas. Sisuliselt kestis maa ristiusustamine terve 11. sajandi, kui mitte kauem. Niisiis, kui 11. sajandi või mõnel pool ka hilisemas kontekstis on juttu vene vürstide kontrollitavatel äärealadel ristimistest või pühakodade ehitamisest, siis see on suure tõenäosusega sama protsess, mis toimus samal ajal Venemaal endal.

Katoliiklik misjon oli läbi aegade midagi muud - mindi võõrale maale paganate hulka usku kuulutama, sageli ilma erilise kaitseta. Liivimaal tegutses niimoodi teatavasti Meinhard, Eestimaal võis käia Fulco.

[maksipoiss]

Varemetes oli väike liialdus, aga üsna lagunenud ja kasutuseta oli küll. Aga see oli tükk aega tagasi, kui sinna sattusin, vahepeal on ehk kõpitsetud seda. Kui küsimus oli asukoha kohta, siis iga asjalikuma kaardi peale peaks see kirik olema märgitud, jäi üsna ranna äärde

Ilma katuseta ta kohe kindlasti pole olnud, mingi 10 aastat tagasi sai isiklikult seal katust renoveeritud.

[Some]

Kas sellest kirikust jutt?
https://et.wikipedia.org/wiki/Tahkurann ... mise_kirik
Muidu Tahkuranna koguduse ajalugu saab siit lugeda:
https://e-kirik.eelk.ee/2021/koguduse-l ... a-kogudus/

[maksipoiss]

Kuna jutt oli õigeusust siis jah. Seda ma natuke kahtlustasin , et varemetes kirikust rääkides Võiste kirikut silmas peeti .

[Kriku]

Soomes kaevati välja vanim teadaolev kristlik kirik, dateeriti 1150-1170: https://yle.fi/a/74-20130946 .

[Cyberbear]

https://lounapostimees.postimees.ee/828 ... o-uue-tahu

«Enamik neid leide, mida välja kaevame, on vallutusjärgsest ajast, 13. sajandist ja 14. sajandi algusest tõenäoliselt. See linnus oli seega korralikult kasutusel vähemalt selle ajani, kui ordulinnus jalad alla sai. Ilmselt nad olid siin isegi mõnda aega paralleelselt.»

Tugevamale tuli enda hüvanguks alluda

Tegemist on ootamatu asjaoluga. «Täiesti uus aspekt Eesti ajaloos tuleb välja. Hüpotees oli, et tuleme kaevame eestlaste muinaslinnust, mis on hävinud 13. sajandi alguses ristisõdades. Aga kohapeal tekkinud muinasaegset kultuurkihti me siit ei leidnud. Muinaskiht oli mäelae tasandamisel lükatud mäeplatoo serva selle laiendamiseks,» selgitas Valk.


«Siin on võim jäänud eestlaste kätte. On mindud seda teed, nagu läks [liivlaste vanem] Kaupo. Saadakse aru, et teine on tugevam, seega on mõistlik uus alluvussuhe vastu võtta, saada sakslastelt võibolla isegi tuge latgalite vastu. Sest siin on piiriala. Henrik kirjeldab, kuidas liivlased ja latgalid käivad Sakalat ja sakalased latgalite valdusi rüüstamas,» ütles Valk.

Arheoloog rääkis, et näiteks aastal 1223 olid sakalased oma ülestõusuga ristisõdalaste silmis kurja juureks, kui Viljandis tapeti relvituid sakslasi kirikust välja tulemise ajal. Härgmäe elanikud paistavad aga olevat sakslastele truuks jäänud.

«See seletab ära, miks selle linnuse lugu on hoopis teistsugune kui mujal Lõuna-Eestis,» ütles ta. «Meil ei ole ühtegi Lõuna-Eesti linnust, mis pärast vallutust kohaliku rahva käes veel edasi oleks kestnud.»

Mägi ise on loodusliku tekkega, kuigi legend räägib, et sõdurid kuhjasid selle kokku oma kübaratega mulda vedades. Seetõttu on mäe otsas ka suur puidust kaabu. «Äärmiselt ilus linnus, nagu kompu,» iseloomustas Heiki Valk. «Ilus tähendab, et on selgepiiriline mägi järskude nõlvadega. Ja selle peal on kultuurkiht. Lõuna-Eestis on palju nime järgi linnamägesid, kust pealt midagi ei leia.»

[Kriku]

Läänemaal Leedikülas, Paliveres ja Kullamaal toimuvad arheoloogilised kaevamised uurivad Läänemaa muinaslinnade kasutust. Muinasaegsete linnuste kohta Leedikülas, Paliveres ja Kullamaal on välja tulnud ka uut infot ning omaaegseid esemeid. Arheoloogiaprofessor Heiki Valk rääkis, et Tartu Ülikool teeb arheoloogilisi kaevamisi kolmes kohas – Leedikülas Hallimäel, Paliveres Pikajalamäel ja Kullamaal Rohumäel. Eesmärk on uurida, millised muutused toimusid Eestis seoses ristisõdijate vallutustega 13. sajandil. "Kuidas kohalik ühiskond, traditsioonid ja kultuur muutusid ning kuidas ja kuivõrd olid muinaslinnused kasutusel veel pärast vallutust. Läänemaa muinaslinnuste kohta oli teada väga vähe ja nüüd on siis kolm linnust korraga ühel aastal kaevamisel," rääkis Valk.

https://www.err.ee/1609757634/laanemaal ... kaevamised

[Jaanus2]

Iisraeli ajaloo teemas läks laialt heietamiseks, ei tahaks seda enam koormata. Aga üks asi Eestiga seoses ei anna rahu - Henriku kroonikas on kõik praeguse Eesti ala elanikud eestlased, kuigi Lõuna- ja Põhja-Eesti murded olid siis pigem erinevad keeled ja vaevalt neil endil ühine identiteet oli. Või ikkagi oli ühine identiteet ja tundsid end ka ise ühe rahvana? Natuke imelik, kui võõras annab ühise nimetuse rahvale, kes end ise ühtseks ei pea. Siis olid veel lisaks tugevad maakondlikud identiteedid, isegi kui keel oli sarnane, maakonnad ka sõdisid vahel omavahel. Põhja- ja lõunaeestlasi pidi siis ühendama lisaks veel mingi tugev ühine tegur. Ühesugune usk see ka ei olnud, see ka erines detailides... Ühine vaenlane? Aga keel oli ikkagi liiga erinev ja kuidas Henrik selle ühise nimetuse sai? Venemaa aladel oleks nii erineva keelega rahvad kindlasti erinevate hõimudena kirja pandud.

[Kriku]

Ei olnud, HCL räägib igal pool sakalastest, ugalastest, harjulastest, virulastest, saarlastest jne.

[Jaanus2]

Räägib küll, aga tal on ka ühisnimetus eestlased nende kõikide kohta. Lennart Meri juhtis juba sellele tähelepanu. Tema väitel sakslaste kohta sellist üldnimetust sel ajal ei olnud, mis oleks tähistanud kõiki sakslasi. Eestlased ei olnud siis ainult hilisema Eestimaa kubermangu elanikud, Henrik tutvuski nendega lõuna poolt alates.

[Kriku]

On küll, aga seda kasutatakse vähe ja on raske öelda, mida see tähendab. Võib olla ka lihtsalt geograafiline. Sellest mingit eestlaste identiteeti välja imeda vaevalt et annab.

[Walter2]

http://muinasaeg.ee/aestid-ja-eestlased/

[Jaanus2]

Samamoodi võis geograafiat tähendada ka maakondade kaupa nimetamine, äkki ka maakonna eri otste rahvas end ühtsena ei tundnud, pealik hoidis lihtsalt korda, muidu oleks kakelnud omavahel...

[Kriku]

Jah, võib olla küll. Saarlased vast ikka olid saarlased, aga teiste puhul kindlalt ei tea. Linnusepiirkond on ka üks kandidaate identiteedile. Samas maakondade asustatud alad olid väiksemad kui praegu.

https://et.wikipedia.org/wiki/Muinasmaa ... _kaart.png

Mis kaklemisse puutub, siis kaklevad ka tänapäeva eestlased nii et vähe pole...

[Jaanus2]

Vaatasin seda kaarti. Muidu tore, aga seal võiks olla ka selleaegne rannajoon. Meri ulatus siis kaugemale sisemaale ja paljud praegu juba sisemaa linnused olid merele lähemal ja sellega ühenduses. Saaremaa ja Muhu olid väiksemad. Muhu oma suure linnusega paneb imestama - ei ole tänapäevalgi eriti suur, siis oli veel väiksem ja harimiskõlblikku maad veel vähem, otse rannas olev madal maa sobis ainult karjatamiseks. Aga rahvast jätkus suure linnuse ehitamiseks. Või ehitasid koos Orissaare rahvaga?