Mutid!

[Enkus]

Aleksei Turovski muttidest.
Maksuvaba...
https://teadus.postimees.ee/8236541/tur ... kud-elukad

[Rebane11]

Mutid kadunud! Tea kas peab kohe kaitsealla võtma, aga meie harjunud kasvuhoonesse taimi istutades mutimullahunnikuid kasutama. Sel aastal neid lihtsalt pole. Mitte ühtegi.
Võisid kolida ka nende võngete peale, mida tuugenite pooldajad ja vastased tekitasid. Et kolida tuleb nii või naa ja tegidki vehkat?

[moscito]

Minul see aasta suvekodus katastroof, esimene muruniitmine oli tegelikult mullasahkamine niidukorpusega. Kolm aastas oli vaikus, ainult mõned hunnikud. Ainus tähelepanek on see, et on kadunud kass kes pidevalt ümbes maja luusis ja kaamerad häiresse ajas.

[Manurhin]

Igast ilusast hiirest saab kord lõpuks mutike. Kas pole bioloogiline ime? Aga pideva muruniitmisega kaovad nad ära küll. Vähemalt kord nädalas plats murutraktoriga üle käia ja kaunis ruttu on nad läinud. Väiksema niiduki osas mul paraku kogemus puudub.

[Fucs]

Aleksei Turovski muttidest.
Maksuvaba...
https://teadus.postimees.ee/8236541/tur ... kud-elukad

Zooloog Aleksei Turovski kõneles muttidest pikalt ning osutas asjaolule, et tema jaoks jäävad mõistmatuks inimeste soovid mutte tappa ja teha seda kirglikult. Teda ajendas seda tegema 22. aprillil Kanal 2 eetris olnud saade «Tipptund», kus endine kaitseväe juhataja Martin Herem demonstreeris mutitapmise erinevaid võtteid....

...Aga taimejuuri ei puutu mutt mitte iialgi – see on täielik väljamõeldis! Süüdistada mutte selles, et mõne kalli pikalt poputatud ilupuu juured on muti pärast untsus, on alusetu.

Vastuväited omadest kogemustest:

1. Oleneb ilmselt ka pinnasest ja selle kihtidest ning nende sügavusest, aga mutt ajab osad käigud otse murukamara/sambla alla, selle kihi ülespressimisel/lahtipressimisel saavad muru/rohu/sambla jne juured kahjustada nii, et muru/rohi jne kuivab käikude kohal ära kuna ei saa enam pinnasest vett vms. Tulemuseks on kollased kuivanud muru/rohu/sambla triibud käikude kohal.

2. Mutt ajab väga järjekindlalt ja pidevalt lillepeenardes mulla seest maapinnale välja sinna istutatud lillesibulaid, misjärel lilled hukkuvad. Lillepeenrad on üks nende lemmikkoht, sest seal üldiselt pidevalt kastetakse lilli ja muld on märg ning vihmausse palju.

Mullahunnik ei ole mutikäikude uks ega rõdu, kus ta maailma imetlemas käib – see on tema jaoks ehituspraht. Aga teie – ärge seda kuhjakest siis kiruge. Korjake kokku ja saate hea lisanduse oma kompostile. Igati hea ja mineraaliderohke kraam. Või rehitsege see lihtsalt laiali. Teist korda ta samasse kohta oma hunnikut ei aja.

Vastuväide: Ajab nii teist, kolmandat kui ka kuuendat korda samasse kohta oma hunniku. Osad (või kõik) maapinnale tulevad käigud tagavad ka maa all ventilatsiooni ja need lihtsalt laiali riisudes või kinni tampides tuleb mutt õigepea seda käiku uuesti puhastama ja lahti ajama. Enne talve ajavad nad mullahunnikud oma pinnale ulatuvate käikude lõpus eriti suureks ja kõrgeks, ilmselt selleks, et vältida ventavade vms jäätumist. Sa võid neid hunnikuid teatud "muti jaoks strateegilistest kohtadest" jäädagi minema vedama, ta ajab sinna ikka uuesti megahunniku ja ei jäta enne, kui see on piisavalt suur, et käigu lõpu läbikülmumist võimalikult hästi vältida. Tulemuseks on murukamara all megasuur tühimik (st omakorda, et mulda ei aja ta välja ainult maasügavustest), mis vajub (peale astudes, suure kuivaga alla pudenedes, vihmaga alla vajudes jne) lõpuks suureks lohuks. Et seda lohku uuesti tasaseks saada, tuleb sinna panna täitemulda (või kive või killustikku jne). Kui kasutada mulda, ajab mutt sinna uuesti hunniku ja jälle on alt tühi. Kui kasutada kive, kruusa või kildu, siis sellest ta läbi enam ei tule ja teeb selle täiteala kõrvalt uue väljapääsu ning kõik kordub ja hakkab käima ringiratast.

Mõtiskleme siis selle üle, et kust tuleb see arusaamatu mutiviha. Pigem aetaksegi muttide kaela rändrottide, kodurottide ja teiste hiirlaste teod, kes hästi kaevata oskavad ning kindlasti juuri söövad. Päris kindlasti on muude rahvaste mutiviha sama päritoluga. Mul on õnnestunud viimase viiekümne aasta jooksul umbes kümnel korral näidata murelikule pererahvale, et nende taimejuurte sööjaks ja augu uuristajaks on olnud rott.

hr. Turovski ei saa kuidagi lahti lastud sellest "juurte närimise teemast", mis ei ole üldse mingi teema... Muti käigud (nii aktiivkasutuses olevad kui maha jäetud) on tänuväärseks logistikamaršruudiks ja enese sisse seadmiseks igasugustele muudele kahjuritele, nagu vesirott, tavaline rott ja hiired. Nad võtavad need valmis kaevatud käigud suurima heameelega kasutusse ja ma ei tea kas või kui tihti mutt neid seal käigus kohates ära sööb, aga ilmselgelt mittepiisavalt. Madalvundamendi alt (või postvundamendiga jne) hoonesse kaevatatud käikude kaudu tulevad hoonesse ka hiired ja rotid. Mul näiteks vanasse elumajja, mille vundament on nõuka ajal valatud ainult paarikümne cm sügavusele, kaevavad aegajalt mutid käigud vundamendi alt põranda alla, mis lõppevad põranda all pinnapealse avaga. Nende kaudu tulevad hiired majja sisse. Korduvalt fikseeritud ja kindlaks tehtud. Muti käigud tulevad mul ka kuuri ja kõrvalhoonesse ja nende kaudu käib igasugu näriliste vilgas traavimine sisse-välja. Korra tuli mutikäigu kaudu talvel majja ka nirk ja vana koerakuudi all oli üks aasta kärp ennast mutilogistikasse sisse seadnud.

Miks siis tappa mutti? Tema liha ei ole selline, mis inimeses mingit isu tekitaks....

...Mutid pole inimesega seltsivad, nagu seda on oravad või paljud muudki metsloomad. Nii nagu nad ei ole seltsivad suuresti ühegi teise loomaliigiga. Ja see võib olla veel üks põhjus, miks inimestel on selline veider vaen muttide vastu.

Tõsiselt või?

No ma võin loetleda ülaltoodud vastuväidetele lisaks, miks minul tuleb tappa/püüda mutte ja see ei ole mingite juurte närimine ega muttide mitteseltsivus minuga.

1. Tappa või kinni püüda ja VÄGA kaugele-kaugele minematoimetada tuleb paratamatult peamiselt selle pärast, et mutt ei allu tulemuslikult peletusmeetoditele. Püsivalt mitte ühelegi. Kui alluks, siis keegi neid ei tapaks-püüaks.

2. Inimesel on paratamatult hõivatud looduses mingi oma või kasutatav territoorium. Sellel territooriumil või alal inimene viibib mingi aja oma eksistentsist. Nimetame seda siis õueks või aiamaaks või haljasalaks või spordiplatsiks... midaiganes. Linnas muttidega probleeme üldjuhul ei ole, sest sealt on nad kõik hävinenud, aga maal läheb elu koos muttidega alati sellest tulenevalt lõbusaks. Sest sellel inimese poolt kasutuses oleval territooriumil peab valitsema mingi kord. Kui seal on anarhia, korraldamatus ja korrapäratus, siis see pole enam õu, aiamaa, kasvuhoone, haljasala ega spordiplats. Siis see on heinamaa, karjamaa, mudamülgas, kuumaastik, võsaalune, soo või mets. Looduses on inimene võtnud muuhulgas kasutusele mõiste ja tekitanud sellise nähtuse nagu MURU. Muru eristab heinamaast jms looduslikust metsikust kooslusest teatud soositud taimede kasvamine/külvamine, teatud taimede mitte kasvamine/tõrjumine, selle ala niitmine ja hooldamine. Vikatiga võib küll paar korda aastas heina teha, aga muru ei niida, lambad vms loomad võiksid ökoinimesele olla heinamaa pügamisel "muruks" mingi ekstreemvariant, aga loomakasvatust ainult selleks otstarbeks ei ole enam ammu mõistlik praktiseerida. Seega üle jääb põhimõtteliselt kas niiduk või äärmisel juhul trimmer. Kui see hooldatav ala on täis maapinnalähedaseid mutikäike (otse murukamara või sambla all) ja mullahunnikuid, siis ei ole enam võimalik seal niidukiga niita. Samblasel maastikul, kus mutt on samblakihi aluse alt tühjaks uuristanud oma käikudega, jääb niiduk "rippu" rattad õhus, sest need ei küündi enam kandva pinnaseni. Sinna astudes vajub jalg sügavale pehmesse, alt tühja samblapinnasesse. Samblata murus olevatesse hunnikutesse (eriti, kui sealt august on koos mullaga välja aetud veel ka kive) ja aukudesse jääb niiduk kinni, mis lõhub üsna kiiresti ka niiduki. Kuidas mängida muruväljakul võrkpalli, jalgpalli, tennist jne kui see on käike, auke ja mullahunnikuid täis ning nagu "kuu maastik"? Kuidas liigelda sellisel mullahunnikutega maastikul pärast vihma, kui kõik muutub libedaks porimülkaks? Niitmata muru ja heina sees omakorda tunnevad ennast ülihästi näiteks puugid ja neid on sealt külge haakida imelihtne. No vot hr. Turovski, seepärast tuleb mutid sealt organiseeritud territooriumilt eemale peletada, aga kuna nad ei allu peletamisele (ja tal puudub ka tõhus looduslik vaenlane, kes teda hävitaks), siis tuleb nad lihtsalt kinni püüda, mille käigus nad üldjuhul paraku ka surevad.

3. Sellisel õuealal, kus on ootamatutes kohtades suured augud sees, saab väga edukalt välja väänata või isegi murda oma hüppeliigeseid (olen ise korduvalt väänanud, üks kord väga tõsiselt), eriti väikesed lapsed, kes seal näiteks paljajalu ringi jooksevad ja mängivad. Need pinnapealsed murukamara alused mutikäigud ja augud võivad olla lausa ohtlikud.

4. Mutikäigud on väga sobilikud mustade mullamurelaste levimiseks ja pesakondadele kodu rajamiseks. Kui mullamurelased on mõne mutikäigu lõpu, mis maapinnale tuleb hõivanud (ja nad hõivavad neid meelsasti), siis mutt sinna enam oma nina ei pista ja sipelgatel on rahulik seal toimetada. Ja üks väike pesakond paljuneb ning jaguneb uuteks pesakondadeks nagu viirus, tõrjumisel liiguvad mööda mutikäike uude asukohta, ning varsti avastad ootamatult, et nad on sul igal pool, majas, saunas, trepi all, peenras.... Mul tekkisid esimesed mullamurelaste pesakonnad pärast muttide saabumist just mutikäikudesse ja nende tõrje seal käikuderägastikus on üsna keeruline (keerulisem kui pesakond mis asub kivi all või lihtsalt kusagil maapinnas).

Väga levinud on mustad mullamurelased, kes tegutsevad peenardes ja kasvuhoones, teevad pesi mätastesse, kändudesse, väikeste tihedate okaspuude sisse, teeplaatide ja kivide alla, vundamendipragudesse, voodrilaudade ja seinapalkide vahele, tungivad majja ja mesitarudesse.
https://horticom.ee/blogi/sipelganuhtlu ... t-vabaneda

Kuna mustad sipelgad inimestele otsest ohtu ei kujuta, jäetakse nad tihti tähele panemata, aga kõige suuremat ohtu kujutavad nad hoonetele. Suurim kahju, mida mullamurelased võivad teha, on see, et nad õõnestavad ära vundamendi aluse ja maja võib selle tagajärjel vajuma hakata (praod seintes), samuti võivad nad üsna kergesti seintelt krohvi lahti murendada.
https://kahjuritorje.ee/mustad-sipelgad/

5. Mutikäigud on sobilikuks koduks ja pesakonna loomiseks ka mingit sorti herilastele. Mul on neid muru sees muti käikudes mõned olnud. Ühe sellise "jalgpalli suuruse" jama maa sees kaevas ühel öösel või varahommikul mul lahti ja hävitas üks mäger, teine tuli endal likvideerida. Kui herilased on ennast mutikäiku sisse seadnud, siis mutt, nagu ka sipelgate puhul, sinna käiku enam tulla ei taha ja oma tegevusega neid ka ei häiri.

See on üsna tavaline, et herilased (Hymenoptera) teevad pesa maa alla, teab ka Tartu Rahvaülikooli koolitaja ja aednik Taisi Oss. Tihti hõivavad nad just hiireurud.
https://www.ohtuleht.ee/tarbija/1067970 ... lles-jatta

Ma ei väida, et kõik see fauna tuli/tuleb alati ainult sellepärast kaasvarana kaasa, et mul mutid on, vaid tahan juhtida tähelepanu sellele, et mutt oma tegevusega on olnud soodustavaks teguriks muude probleemide tekkele.

Lisaks on mutid mul üsna pekki keeranud sauna imbväljaku, plaaditud kõnniteed, kaevumaja peenkillustikuga täidetud põranda (enne seda, kui seal oli nõuka ajast puitpõrand postidel, ajas mutt kaevu manteltoru ülemise otsa juurde põranda alla sellise hunniku, et muld vajus kaevu), ajanud osaliselt mulda täis väli/kuivkäimla augu ja tühjendanud pinnasest peldiku postvundamendi aluse, misjärel see nurk alla vajus, õues olevate puuriitade alumised haluread ajanud mulla sisse-mulla alla mädanema, sama on teinud ühes väikseses 4x3m puukuuris, kus vanadest metallrestidest "hingav" põrand on tõstetud 25-30cm pinnasest, mille aluse mutid on kuni alumiste küttepuudeni UMBE mulda täis ajanud (see 25-30cm on kukenokk tema jaoks hunnikuid ühte ja samasse kohta teineteise kõrvale ajada.... aastas korra, kui puud sealt otsa saavad, saab põranda alune mullast tühjaks roogitud ja kõik kordub).

Kui talv on paksema lumega ja enne seda maapind pealt ei jäätu, siis ajavad mutid talvel selle lume alla täiendavaid MEGAhunnikuid ja teevad ka maapinna lähedasi ja isegi osaliselt maapealseid/lumealuseid käike, mis lume sulades nagu viirastuslik kuumaastik välja kerkib. Siis on vaja juba traktorit või rehade-labidameeste brigaadi, et seda kõike seal kuidagi likvideerida ja ära siluda, misjärel on kogu see ala kevadel pikalt üks suur porimülgas.

Seega minu jaoks mutt on samasugune kahjur nagu rott või hiir.

*

OT
Tuli praegu meelde.
Üks tuttav käis seenel ja tõi metsast suuremate seente seas ka omajagu väiksemaid seenekesi.
Tegi pilti seenesaagist ja jagas kusagil mingis grupis, sotsmeedias vms (ma ei tea kus või mis, ma ei jaga sellest moodsast värgist eriti ja ei tahagi teada).

Mingid kaasaegsed nunnud ökoinimesed kuskil "seal" siis läksid sellest (väikestest mahalõigatud seentest) paanikasse ja ökoärevusse: Südametu MÕRVAR! Tapab seenebeebisid!

Kui rääkis mulle, pidin kreepsu saama. Ma küll teadsin, et asi võib moodsal ajal paljudel peaehitusega kohati olla üsna hull, aga et ollakse nii haige....

[Rebane11]

Kui sul seal just diversandid ei tegutse
Mul oli ka varem muttidega probleem, sai vanast nõuka aegsest aiavõrgust ja paarist prussijupist murutraktorile äkegi tehtud, millega kevadel platsi üle sõitsin. Ajas laiali küll. Nüüd mutte netu, sel aastal täielik vaikus. Arvan, et saksa lambakoer kiusas neid nii, et otsustasid ära kolida. Varasematel aastatel see sõda käis ja mitte sugugi ei rõõmustanud see, kui pidi jälle mõnda koera kaevatud suurt kraatrit täitma või muti laipu prügikasti viima. Aga nüüd on rahu, pole mutte ja koer ka ei kaevanda enam.
Ma sain nende maa sees pesitsevatelt herilastelt kunagi korraga 5 vopsu, pilt kadus minuti jooksul, ärkasin kiirabi autos.
Huvitav, kuidas need beebiseente kaitsjad veganitesse suhtuvad, need toituvad paljuski idanditest?

[mongol]

Aga see pole pähe torganud, et kõik asjad, mida mutt "teeb meelega", tunduvad "meelega tehtuna" ainult sellepärast, et ta on loom ja elab oma elu? Teda ei huvita kellegi lillepeenar ega muu jama, tal on oma asjaajamised.

Ma olen rõve hipi ses osas, et kui loomal on vaja majandada minu maal, siis las ta majandab. Samas saan aru ka neist, kel sile murulapp on ülim ekstaas ja mutt on vaja ära tappa, kuigi see on minu meelest siiski haiglane mõtteviis. Nagu täitsa päriselt ikka väga haiglane.

Koli oma kuradi peenar siis mujale või ära ehita oma talvevaru oma peenrasaagile üles. Aga krt, jäta loomad, sh mutid, rahule, las poisid-tüdrukud elavad ja ajavad omasid asju. Kusjuures, kui koer teeb oma "elukutset" ja korjab ise mutte, siis see on tegelikult normaalne, nii need asjad käivadki. Mul teevad sama ja see on okei.

[Fucs]

Ma olen rõve hipi ses osas, et kui loomal on vaja majandada minu maal, siis las ta majandab.

Aga erinevad armsad loomakesed (peale muttide on neid ju veel terve armee) nt majas, kõrvalhoones või saunas majandamas ja oma vajalikke asju ajamas?
Las möllavad ja ajavad omi asju?

Mul kolhoosis aastaid tagasi tekkisid-siginesid vaaraosipelgad.
Tellisin tõrje. Aga see on tulemuslik ainult siis, kui pääseb tõrjuma igale poole ja igasse korterisse pidi paigaldama ka vastavad söödamajakesed, ning neid tühjenemise järel järjekindlalt välja vahetama, et soovitud tulemus saada.

Mul siis üks pensionärist "hipi" ei lasknud oma korteris tõrjet teha, sest "need on nii armsad pisikesed loomakesed, keda tema suhkruga toidab".
Sama tädi umbes kümme aastat enne sipelgaid oli häälekalt vastu ka kolhoosis tarakanide tõrjumisele. Viimastest saime lahti ka ilma tädikese korteris majandamata ja tema sügav faunaarmastus ei saanud takistuseks.

Noh, siis on mul veel kogemus nt ekstreemsete kassiarmastajatega. Olid kunagi ajad, kus hulkuvaid kasse oli linnas lademetes. Osad neist seadsid ennast alguses sisse kusagile meie kolhoosi lähedusse, sest oli paar indiviidi, kes hakkasid neid õues toitma. Siis aga saabus talv ja kiisukestel hakkas õues külm....

Ühel talvehommikul, kui väljas paukus mingi -25 kraadine või isegi üle selle pakane, läks mul telo sisse lülitades punaseks. Majas vett ei tule ja kolmes esimese korruse korteris põrandad välisseina servas härmas. Kiisulemburid olid ööseks keldri akna "natukene paokile" jätnud, et kiisud saaksid keldrisse sooja. Keldris seinad paksult härmas, tarbevee torustikud jääs sealhulgas majja sisenev peatrass. Kui isolatsiooni igalt poolt maha kiskusime ja torud üles soojendasime, hakkasid tekkima purskkaevud üksteise järel, sest torud olid lõhki külmunud. Ja mitte keegi ei tunnistanud üles, kes selle jama korraldas. Aga asi sellega ei lõppenud.

Kassid olid ennast maja keldritesse mugavalt sisse seadnud, paaris trepikojas oli näha, et keldri põrandale on organiseeritud nende jaoks ka humanitaarabi - vorstitükikesed, piimatassikesed jms staff. Paar päeva hiljem jälle telo punane. Kassid käisid kusel mitmes lastekärus, mis talveks olid keldritesse kevadet ootama pandud. Need haisesid rõvedalt ja seda kusehaisu käruomanikud enam sealt välja ei saanudki. Kutsusime varjupaigast proffi kassipüüdja kes majandas mingi nädal aega meil seal ja püüdis kolm kassi lõpuks suure vaevaga kinni. Kiisulemberid tõstsid kisa kohe esimesel päeval, kui nägid mingite kahtalste puuridega tegelast majja tulemas ja paljastasid seega oma isikud. Edasi läksid torustiku vahetuse ja kassipüüdmise arved jagamisele nende kodanike vahel. Asi läks peaaegu kohtuni välja, aga sellega lõppes paari isiku vastav tegevus edaspidi... mis ei tähenda, et seal neid veel polnud, keda me tuvastatud ei saanud ja kes veel omajagu aegu hiljem vahel ikka kasse majja sisse lasid...

Muideks, spetside väitel, nii vaaraosipelgad kui isased kassid pidavat tundma just väikeste rinnalastega seotult erilist tõmmet rinnapiima lõhna vastu. Mul paar noort ema toona muuhulgas kurtsid, et vaaraosipelgad ronisid rinnahoidjate, laste riiete jms sisse parvedena. Ja seepärast pidavat ka isased kassid tundma erilist tõmmet just osade titekärude vastu.

disclaimer: Ma ei ole mingi loomavihkaja. Sipelgaid ja tarakane kasvatanud pole, aga mul endal olnud kokku kaheksa kassi ja viis koera. Kuid kusagil on sellisel anarhial piirid.

Samas saan aru ka neist, kel sile murulapp on ülim ekstaas

Siin mina ei ega räägi muruped... eeee... fanaatikutest, kes omale mingi inglise vms muruseemne hangivad, selle viiele või kümnele hektarile külvavad, pädeva drenaaži ehitavad, õue iga nurga piinliku täpsusega ära loodivad, muru kõrgust supleriga üle päeva mõõtmas käivad ja sinna siis nt mõne GPS või üle neti juhitava üüberrobotniiduki hellalt toimetama panevad. Ma räägin täiesti tavalisest looduslikust minimaalse suurusega murulapist õuel, mis võimaldab seal vähemalt kümme sammu liikuda ilma, et hein kaenlaaluseid kõditaks. Viimasel juhul ei ole keegi oma murust ekstaasis, aga keegi pole ka ekstaasis seal majandavatest loomakestest (lugege mäluvärskenduseks teemat algusest peale uuesti). Eks igaüks vaatab jah ise, kes või mis talle ekstaasi pakub. Kellele sipelgad, kellele tarakanid, või hiirekesed ja mutikesed.

Koli oma kuradi peenar siis mujale

No vat just jah. Alguses peenar, siis kogu elamine ja lõpuks ka ise.

[Kriku]

Mina pole mutte seni püüda ega tõrjuda viitsinud. On niiöelda muru kevaditi hunnikuid täis, mis siis ikka. Lükkab need siledaks, et robot niitma pääseks, ja elu läheb edasi.

Mügrid on hullemad.

[davidsoniharald]

Ehitasin maja. Palju tööd ja vaeva, raha kulus ka hullusti. Siis otsustas loodus, et saadab mulle nugised pööningule. Möllasid öösiti ja rikkusid mu raske tööga paigaldatud soojustust. Üldse ei tahtnud neid. Siis avastasin, et sipelgad, need head loomad, on teinud pesa vundamendi soojustuse peno sisse. Kohe täitsa ära oli söödud ca 20x20cm. Jälle läks looduse armastus üle.

Ega koera omanikele ka ei meeldi, kui koer neil elutoas diivanit närib. Või kass riiulilt asju maha lükkab.

[Kapten Trumm]

Nugised tulevad majja siis, kui seal on miskit söödavat, näiteks hiiri-rotte või linnupesi.

[Fucs]

Mul käis aastaid tagasi keegi tegelane talv läbi kõrvalhoone pööningul lauavirna otsas sital. Ühte ja samasse kohta. Pidevalt. Ilusasti virna otsa. Kevadel kadus peldik lauavirna otsast sama järsku ära, nagu oli tekkinud.
Jahimehed teadsid pakkuda, et küllap see nugis oli.

[Fucs]

Mina pole mutte seni püüda ega tõrjuda viitsinud. On niiöelda muru kevaditi hunnikuid täis, mis siis ikka. Lükkab need siledaks, et robot niitma pääseks, ja elu läheb edasi.

Mügrid on hullemad.

No mul teatud piirini ka sigivad ja elutsevad nö segamatult, aga siis teatud aja tagant läheb asi jälle väga hulluks ja peab midagi ette võtma, sest maapind on nendest küllastunud (vaatamata väidetele, et üks mutt teist oma tegevusväljale paaritumisaja välisel ajal toimetama ei lase). Vbl ei lasegi, aga sellisel juhul nad seisavad kusagil ilusasti ootejärjekorras....

Oktoober 2017 (väike õuelapp, ca 750-800m2 + ca 150m2 õue kõrval lõkkeplats/palliplats + ca 250m2 puuviljaaed, püügiala kokku ca 1150-1200m2)

Nii. Nüüd peaks olema "plats" hetkeks puhas. "Platsi" ida- ja lääneküljes tegutsevad vähemalt kaks isendit aga ei ole tükkinud "platsile".
Hoiavad ca 5m kaugusele metsa alla (käikude lõpud on ca 5m kaugusel).

Väike selle aasta vahekokkuvõte ka.

MAI. 3TK
JUN. 0TK
JUL. 9TK (5TK raudadega + 4TK ilmselt kass)
AUG. 4TK
SEP. 3TK
OKT. 1TK (siiani)
‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾‾
SUM. 20 TK !

Jaht jätkub

[wolfgang]

Mul toimetavad muttidega ja ülejaanutega, kellest jõud üle käib, kassid. Koera üritan minema peksta, kui hakkab mullahunnikutes tuhnima, kuna siis on ilge kraater maas varsti. A kassid ei kujunda maastikku. Nagu Hiina õpetuse järgi toimetavad - passivad kannatlikult, kuni välja tuleb ja tšikibriki. Vahel toovad koerale retsimiseks. Mida ma eriti toimuda ei lase, kui peale satun.
Kassid on ikka julmad tegelased. Selle aasta näha toodud liikidest - nahkhiir, mitmesugused värvulised, karihiir, hiir, kodurott, nirk, mutt, mügri.
Ütleks, et maal ilma nendeta on raske. Keeravad muidugi ise ka sitta, aga ma neid suvel tuppa ei lase ja ikka peab kiitma kokkuvõtteks.
Hallid triibulised mõlemad.

[krossipart]

Kassid on ikka julmad tegelased. Selle aasta näha toodud liikidest - nahkhiir, mitmesugused värvulised, karihiir, hiir, kodurott, nirk, mutt, mügri.
Ütleks, et maal ilma nendeta on raske. Keeravad muidugi ise ka sitta, aga ma neid suvel tuppa ei lase ja ikka peab kiitma kokkuvõtteks.
Hallid triibulised mõlemad.
[/quote]

Kasside osas nõus ja kuidagi hiirerohke aasta tänavu.. Mu kiisu tassib ca 3-5 hiirt tuppa päevas ja kiidan. "Õhutõrjest" ma ei hakka rääkima, mis linnud ja mis kõrguselt alla tuuakse..Kuna elan paepäälsel alal (mullakiht vaevu 40cm) siis muttide osas kaasa rääkida ei saa..Kuid eelpool loetu taustal sipelgad paras nuhtlus.. Millega ja kuidas ei tea.. Olen proovinud hea ja halvaga. Kõige hullem et salvkaevu kõrval möllavad ja lahti ei saa.. Kaevu kõrvale mingit mürki ka ei soovi sättida..