Eesti ohvitserikoolitusest

[Trips]

Viru malevas on maakaitsekompanii ülem veebel, Põhja - Tartumaa üksiskompanii pealik on veebel jne jne

[krossipart]

Viru malevas on maakaitsekompanii ülem veebel, Põhja - Tartumaa üksiskompanii pealik on veebel jne jne

Tänud kaasa mõtlemast. Minu poolt viide, mida KT laimas ja vähendas..
https://et.wikipedia.org/wiki/Veebel

[muhgel]

Võõrleegionis on adjutandid a adjutant-chefid rühmaülemad, aga no mis nemad sõdimisest teavad.

[Kapten Trumm]

Mnjah.. Loen iki KT juttu mõnusa huumoriga ja eelnevad postitajad juba tõid välja loogikavead.. Mis juhtub kui oletuslik äge ja kõiki teaduseid "teadev" ohvitserist rühmaülem popsti kuulikese saab "kogemata". Sest kõikide sõjasaladusi ja varjumisi tundva taktikalise juhiga seda tegelikult ei juhtu.. Kes tegevust sõjategevust jätkab?
Loen ja muigan.. Vahel on TK "tark" loba nii rumal, et keegi ei saa pihta, mis värk on..

Tavaliselt jätkab 1. jao ülem, kuna ta asub RÜ-le kõige ligemal (RÜ asub tavaliselt esimese allüksuse juures).
RV asub tavaliselt kuskil tagapool, sest tema peamine ülesanne on lahingutegevuse võimaldamine sh tagalamajandus, mitte RÜ konkurentsi pakkumine.
Aga ülejäänud tekst on sul hea küll, et "ikka muigan" ja "tark" loba, ise sittagi asjad ei teagi? Ühesõnaga, tavapärane trollimine.

Tasub ehk uurida enne, kes on RÜ paariline ja kes RV oma.

[Kapten Trumm]

Ma isiklikult võtan sellise KT kirjutise solvanguna Eesti allohvitseride ja alavääristamisena Eks KT mõtleb ise välja, keda oma meeskonda antud kirjutiste taustal oma kõrval toetamas näeks..)..

Noh, Eesti Chuck Norris ei vaja meeskonda, see on ju ilmne.
Pigem on küsimus, milline meeskond sellist suhtumist normaalseks peab..

Kui ma kellessegi allohvitseridest kehvasti suhtuks (ja kelle kohta mu post drillide ja käeliste tegevuste kohta käis), oled vist ikka sina. Ikka tänu oma ülbavale traktoristi taseme suhtlusstiilile, mille tagant paistab tegelikult üks kõva praktiku kõva tahe asjade kohta, millest sa eriti aru ei saa.

Lugupidamine on ikka vastastikune, meil teenivate veeblitega on see täiesti olemas. Ei ole veeblil küsimust tulla midagi küsima või minul minna küsima, kui ma asjast aru ei saa. Keegi ei näita näpuga ja keegi ei pea end maailma keskpunktiks.

[Kapten Trumm]

Viru malevas on maakaitsekompanii ülem veebel, Põhja - Tartumaa üksiskompanii pealik on veebel jne jne

Ju siis sobivat ohvitseri ei ole jätkunud. Vastupidi, räägitakse teemal, et kompaniiülem (kaadrist) peaks tänapäeval peaks olema lõpetanud keskastmekursuse ja majori auastmes.

Eriti kompaniide puhul, kus tuleb palju iseseisvalt tegutseda ja kus peab suutma hablada ka operatsioonide kunsti.

[Kapten Trumm]

See, mis sa eespool kirjutasin, oli üsnagi rumal jutt - et mis sa siis ootasid, lugupidamisest pakatavat vastust?
Loomulikult on elu mitmepalgelisem ja inimesed väga erinevate annete ja võimetega, aga mulle isiklikult seda juttu iga kell ohvitsere asendavatest veeblitest hästi müüa ei õnnestu. Lihtsalt ei usu. Ja mõistlik allohvitser ise sellisesse rolli ei tiku kah.

Sul on rühmas ainult üks veebel. Kes sinu äraolekul sind asendab? Enamus SA rühmaülemaid on üldse aspirandid.

SA rühmas, mida juhib aspirant pole sul mingit kaadri veeblit. Igasugu rahuaja väljaõppestruktuure pole mõtet siin näitena tuua, rahuaja rühma ülem on enamasti ka sõjakooli lõpetanud nooremleitnant (või vähemalt peaks teoorias olema).

[Kapten Trumm]

Viru malevas on maakaitsekompanii ülem veebel, Põhja - Tartumaa üksiskompanii pealik on veebel jne jne

Tänud kaasa mõtlemast. Minu poolt viide, mida KT laimas ja vähendas..
https://et.wikipedia.org/wiki/Veebel

Mis jama sa siia jälle toodad, kuidas sõjakooli lõpetanud kapten või baltdedcoli lõpetanud major pole "elukestva õppega"? Või pole personaliga töötanud? Tänapäeval lihtsalt eeldab iga vähegi tõsisem juhtimine ikkagi kõrgharidust, tee mis tahad. Sõjakoolis õpitakse 3 aastat, VABK kestab 1 aasta.
Järelikult sõjakoolis õpitakse rohkem. Staapides on veeblitel kindlad ülesanded ja need ei ole taktikalised otsused.

Või on hirmus egotripp võrrelda kaadri veebleid reservohvitseridega, kel napib kogemusi ja tunda end seeläbi veits kõvema mehena?? Tõepoolest, tänases süsteemis, kus reservohvitser saab aastas vähem kui kuu aega treeningut (ja seda siis, kui ise aktiivne oled) seda kogemustepagasit ka ei teki. Veeblid võidavad pika puuga.

[Trtmppa]

Viru malevas on maakaitsekompanii ülem veebel, Põhja - Tartumaa üksiskompanii pealik on veebel jne jne

OT: Põhja-Tartumaa on juba mõned aastad malevkond ja veeblist sai vahepeal lipnik

KT võiks küll tuure maha tõmmata... Selline jutt ei aita kuidagi ohvitseri maine parandamisele kaasa. Hetkel pole ka vahet, mida te konkreetselt öelda tahtsite allohvitseride kohta aga välja kukkus see pehmelt öeldes halvasti.

RÜ on alati esimese allüksuse ehk esimese jao juures? Vanasti oli RÜ ikkagi raskuspunktis, olenemata sellest, mis jaoga tegemist on.

[strateegiline sõdur]

Viru malevas on maakaitsekompanii ülem veebel, Põhja - Tartumaa üksiskompanii pealik on veebel jne jne

See on tagajärg, mitte eesmärk.
Kui ohvitsere piisavalt ei koolita, on tagajärjeks see mida kirjeldad. Selle üle arutelu siin ju käibki, et miks ohvitseriks saada soovijate arv on all vajaliku taseme ning paar viimast aastat on sisseastumine Kaitseväe Akadeemiasse olnud kehvapoolne.

Kas saan õigesti aru, et soovitus on olukorraga leppida ning hoopis rohkem veebleid kompanii ülemateks määrata? Suurendades veeblite kursuste mahtu?

[isonts]

Lugedes neid KT väljaütlemisi siin erinevates teemades siis ma suudaks teda rühmaülemana ette kujutada küll, aga seda väga naljakas võtmes. Arvestades sealjuures asjaolu, et ilmselt pole ta oma rühmas ainukene, kes magistri kraadi omab...

Rühmaülema ametikoht on sõjakooli lõpetanud ohvitserile esimeseks astmeks tema karjääri trepil. See peab ikka eriline frukt olema, kes kõrgemale ei küündi.
Allohvitsere on erinevaid. Mitte kõik ei ole määratud rühmaülema rolli üle võtma. Aga iga joaülem peab arvestama selle võimalusega. Aga ainult SA. Rahuaja rühmaülema ametisse jaoülemat väljaõpetatud ei ole ja seega ta seda rolli täitma ei sobi. Aga kunagi ei tea.
KT väidab, et veeblid rühmaülemaks ei kõlba. Kas selle pärast, et KT on juba rühmaülem?

[Kapten Trumm]

Kas saan õigesti aru, et soovitus on olukorraga leppida ning hoopis rohkem veebleid kompanii ülemateks määrata? Suurendades veeblite kursuste mahtu?

Lisaks niipalju, et kaadrikaitseväelasteks soovijate arv on piiratud, ilmselt mingi lõplik number.
1. mida rohkem me kulutame seda piiratud ressurssi stiilis "bensiinivooliku hoidja", seda vähemaks jääb seda mujale. Ei ole mõttekas lahendada kaadriväelastega asju, mida saab lahendada ajateenija või reservväelane. Minu arvates on selle taga ka liigne mugavus.
2. mida vähem või kehvemini rakendame me reservväelasi, seda rohkem on vaja kaadrit samade asjade tegemiseks.

Taustasüsteemist, ajateenistuse kestus ja kordusõppe maht tulevikus saab ainult tõusta, vaevalt see langema üldse hakkabki. Seega eeldus edasiminekuks on olemas. Kui Iisraelis saavad reservohvitserid hakkama pataljonide juhtimisega, siis küllap saaksid ka meil - küsimus on lihtsalt treeningu mahus.

[Kapten Trumm]

Lugedes neid KT väljaütlemisi siin erinevates teemades siis ma suudaks teda rühmaülemana ette kujutada küll, aga seda väga naljakas võtmes. Arvestades sealjuures asjaolu, et ilmselt pole ta oma rühmas ainukene, kes magistri kraadi omab...

Mul oli umbes pool rühmast kõrgharidusega ja allohvitserid olid kõik kõrgharidusega. Väga hea oli töötada nendega, polnud vaja mämmutada. Ja kordagi ei seadnud ükski allohvitser minu teadmisi või pädevust kahtluse alla. 9a olin, ka suurõppusi päris mitu. Sõjas pole õnneks käinud, aga arvan, et oleks ka seal hakkama saanud.

KT väidab, et veeblid rühmaülemaks ei kõlba. Kas selle pärast, et KT on juba rühmaülem?

Ma ei ole seda väitnud. Olen väitnud, et teatud tingimustel RÜ asenduseks sobib, kuid teooriat, justkui sobiks veeblid ohvitseride asemele (kõikjal) ma ei osta. Õigemini - noorema ja lollimana ma seda isegi uskusin, aga täna enam mitte. Kuna mu praktikat saab kevadel 20 aastat täis, siis olen selle ajaga ka omajagu näinud, mis arusaamu muudab. Ei soovi nüüd end mingiks liivimaa parimaks ratsutajaks pidada, aga ka mina olen asju näinud ja mingi arusaam elust on selle ajaga tekkinud. Ja olen näinud ka seda, kui allohvitser peab asuma operatsiooni juhtima ja mis seal juhtub. Ja näinud, mis saab siis, kui ScP veeblikandidaat rühma juhib ja mis sellest saada võib.

[Kriku]

Tänapäeval lihtsalt eeldab iga vähegi tõsisem juhtimine ikkagi kõrgharidust, tee mis tahad. Sõjakoolis õpitakse 3 aastat, VABK kestab 1 aasta.
Järelikult sõjakoolis õpitakse rohkem. Staapides on veeblitel kindlad ülesanded ja need ei ole taktikalised otsused.

Sõjas pole õnneks käinud, aga arvan, et oleks ka seal hakkama saanud.

Ma nüüd päris hästi ei saa aru.

Igasugune juhtimine eeldab kõrgharidust - kas siis ükskõik millist kõrgharidust? Kunstiajalugu, arheoloogia või teoreetiline füüsika ka sobiks? Sõjalist kõrgharidust pole sul endal ju ka, kuigi väidetavalt saad väga hästi hakkama.

[Kapten Trumm]

Vaata meie tänase keskharidusega välisministri etteasteid vahelduseks.
Üldiselt küünivad kõrgharidusdiplomini need
1. kes on gümnas või veel varem kooliteelt lahkuvatest paremad õppijad
2. kellel on loomulikku intelligentsi rohkem.
See kõik tuleb ka juhtimisel kasuks, kuid igasugune kõrgharidus ei taga sobivust juhtimiseks.
Kui palju sa leiad nt suuremate ettevõtete/asutuste eeotsast keskharidusega juhe? Põhiharidusega?

Ega haridus matsi riku ja 3a on ikka veidi rohkem kui 1 a.
Edit: kui vastane on tuntud oma jäikade operatsiooniplaanide ja madalatele tasanditele otsustusõiguse mitteandmisega (paned käsu järgi kasvõi läbi seina-põhimõttel), siis sellise süsteemi üle kaalumiseks väiksemate ressurssidega on minuarust vaja ülimat nupukust, paindlikkust ja suutlikkust teha iga kord üllatuslikke käike. Sellise vastus on vastasele kõige hullem, selline täiuslik Auftragstaktik.

Kui VA pataljoniülem harrastab ainult drille ja meie kompaniiülem haldab juba operatiivkunsti, siis on see mäekõrgune vaimne üleolek.