Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

EDIT: ja enne isehakanud politseinikke - ka LEDide valgusvihud on korras, kontrollitud, küll ise vastu seina nagu see vanasti ikka käis, kopikast jäänud harjumus. Tuleklaasid ning reflektorid ka. Pole mingid Temu LEDid, täitsa õigetes H4 mõõtudes ja lihtsalt korralikumat valgusvihku andvad.

LED (või ksenoon) pirnid eeldavad teistsugust optikat kui halogeenid, kuna valgustugevus on suurem ja halogeeni kitsa valgusvihuga laternas hakkavad need lihtsalt pimestama. Selline (õige) optika näitab laiemale alale ja latern on tegelikult sihitud ka madalamale.

Vastu seina kontroll halogeenide järgi siin ei päde. Ja loomulikult eeldavad need ka laterna automaatset kõrguse reguleerimist (tulenevalt tee lainetest). Mul on suht uus tehase LED tuledega auto, valgusvihk, valguse eredus jne on sootuks erinev, isegi kui illegaalsete 100W halogeenidega võrreldes.

[OLAVI]

LED'ide kasutamist on siin korduvalt juba arutatud aga lisaksin mõned pildid erinevate lampide konstruktsiooniliste erinevuste selgitamiseks mida pealiskaudsel reklaampildi vaatamisel ei märgata ja seepärast aetakse segadust tekitavalt, üldistavat suvalist plära.

"Tänavalegaalse" Philips H7, mille LED elemendi laius on 1,3mm, pikkus 4,5mm, mis vastab halogeeni hõõgniidi suurusele ja mida seetõttu saab paigutada korralikus reflektoris ettenähtud fookusesse ning kui reflektori kuju on säilinud, siis on ka valguslaik sellise LED'iga normidele vastav.
Kuna füüsikaliselt on piiratud LED töötemperatuur (eralduva soojuse hulk pooljuhi siirde pindalalt), siis sellise lambi reaalne pikaajaline koguvõimsus saab olla ainult kuni ca 16W (kaks poolt kokku, 8+8W).


Tüüpiline "Supervõimas" (50-200W?) odav "Rullnoka LED", mille kahekordse pindalaga LED elemendi laius on 3,6mm, pikkus 7mm, mille poolt kiiratavast valgusest üle poole ei saa mitte kunagi asuda reflektori fookuses ja seepärast ei saa ka valguslaik vastata nõutavale kujule.

Muidugi, kui reflektor on juba varem sulanud kõveraks, siis tõenäoliselt osa valgust langeb ka sellele alale, kuhu see on ettenähtud langema aga ülejäänud "vägev valgus" lahkub suvalises suunas.

Ei maksa lasta end petta reklaamitavast suurtest Wattide numbritest, sest füüsika kehtib kõigile pooljuhtidele samamoodi ning kui töötamisel minutitega soojeneva LED elemendi temperatuur tõuseb ca +120C juurde, siis hakatakse elektrooniliselt seda läbivat voolu (võimsust) piirama, et säiliks töörežiim.
Seetõttu peaks enne lambi võimsuse, valguslaigu kuju, värvuse ja valguse intensiivsuse hindamist see põlema vähemalt 5 minutit, pooljuhi töötemperatuuri stabiliseerumiseks.

Ehk kui lisatulesid korraks vilgutada, siis võib küll hetkeks valgust palju olla ja kui mõõta valgust hiljem, siis on vähenemine märgatav aga kuna inimsilm kohaneb erineva valgustugevusega, siis inimene ise oma silmaga valgusvoo vähenemist ei märka.

Sellise "supervõimsa lambi" eluiga ei määra tavaliselt mitte pooljuhi töötunnid, vaid lambi soklis asuva, rasketes tingimustes töötava (temp. -20 - +130C ja niiskus kuni 100%) mikroventilaatori mikrolaagrite töötunnid ja seetõttu nende majanduslik kasutegur kasutamisel päevasõidutuledena on küsitav.

[OLAVI]

Nende paigaldus pole nii lihtne, 1:1 paigaldades peab pirni taga olema see ventilaatoriga "ballast" ja seal tuleb pirni kinnitusklambriga leiutada.
Selline jäme jupstükk.

See eemaldatav must võru korpuse keskel ongi see "jäme jupstükk", millest tõmmatakse pirn välja, kinnitatakse see võru originaalklambriga reflektorisse ja pistetakse pirn võru avasse tegasi.

[isakene]

Sellise "supervõimsa lambi" eluiga ei määra tavaliselt mitte pooljuhi töötunnid, vaid lambi soklis asuva, rasketes tingimustes töötava (temp. -20 - +130C ja niiskus kuni 100%) mikroventilaatori mikrolaagrite töötunnid ja seetõttu nende majanduslik kasutegur kasutamisel päevasõidutuledena on küsitav.

Üle viie aasta tagasi see avaldus veel kehtis, LED-pirnid olid suht kallid. Praegusel ajal on hiina LED-pirni hind sama mis poes halogeenil ja vastupidavus täiesti aktsepteeritav. See tähendab isiklikust kogemusest, et viimase nelja aasta jooksul olen vahetanud 2 pirni, läbisõit aastas ümmarguselt 30 000. Seda päevatuledega auto puhul, ilma päevatuledeta siis tõenäoliselt kuluks pirne poole rohkem ehk 1 pirn aastas. Minu meelest OK.

[mongol]

Jätab külmaks, kas halogeenlaternas mu LED on legaalne või mitte. Piisab (ja mulle oluline on), et valgustab sitaks paremini ja ei pimesta teisi, mõlemat on piisavalt lihtne testida ka ise (lisaks seinatestile võid ju oma masina korraks 100m eemale parkida töötavate tuledega ja väheke jalutada..). Ma olen nii ülbe küll, et olen seda isegi teinud oma bussil ja vot, ei vilguta mulle keegi, et pimestab või värki. Teised raibertid mul võivad originaallampidega edasi sõita, sunnibki vast aeglasemalt sõitma, kui nähtavus ähmasem.
Muide, selle ballastiga LED-i paigaldamine on väga lihtne, kui natuke nuppu on ja sellest lukustustraadi loogikast aru saad, vähemalt T5-l. Ja kui nupp otsa saab, siis on youtube ka olemas, ei pea end grafomaaniks mõtlema.

[Some]

Mul juhtus esimene õnnetus 30a jooksul. Rapla linnas ringteel otsustas metskits kapotilt üle käia. Ise ühtki kahju ei näinud aga kolleeg näitas, et mõlk on. Tegin teate j a kapott läheb vahetusse. Swedkindlustus maksab 2200 selle eest, ilma omavastutuseta

[maksipoiss]

. Ise ühtki kahju ei näinud aga kolleeg näitas, et mõlk on. Tegin teate j a kapott läheb vahetusse. Swedkindlustus maksab 2200 selle eest, ilma omavastutuseta

Pidi siis kapoti raami ka läbi vajutama, et vahetusse läheb? Eelmisel talvel kukkus jää ja lumi katuselt kapotile ja tekitas ka hulga vaevumärgatavaid mõlke, need "imeti" kõik sealt perfektselt välja.

[Some]

Minu arust mitte. Kodus pereliikmed ei suutnudki mõlki leida, pidin näitama. Imestangi, miks vahetusse läheb.

[OLAVI]

.... See tähendab isiklikust kogemusest, et viimase nelja aasta jooksul olen vahetanud 2 pirni, läbisõit aastas ümmarguselt 30 000.
Seda päevatuledega auto puhul, ilma päevatuledeta siis tõenäoliselt kuluks pirne poole rohkem ehk 1 pirn aastas.
Minu meelest OK.

Kui Saksas oli päevatulede kohustuslikuse arutelu, siis sealne ADAC selgitas, et "kuna autotootjad arvestavad auto sõidutuledega sõiduaega kuni 20% auto elueast, siis lähitulede kasutamine päevatuledena suurendaks laternate, lülitite, lampide amortisatsioonikulu 5 korda ja seega ei tohiks päevatulede kasutamise nõue olla ilma tootja poolt paigaldatud päevatuledega autodele kohustuslik".

Kui arvestada 20% (4x30 000km'st), saab 24000km sõidutuledega sõitu.
Kui võtta keskmiseks kiiruseks pimedal ajal 60km/h, siis see teeb LED lambivahetuse välbaks antud juhul ainult 400 sõidutundi.
Kui selle 400 sõidutunni jooksul vahetati 2 lampi, siis sellest tulenevalt tuli vist lambivahetust teostada 200 töötunnise välbaga? (Suurema keskmise kiirusega veel vähemaga.)

Paljudel tänapäevastel autodel on lambivahetus nii keeruline, et kui omanik ise sellega korrektselt hakkama ei saa ja peab töö teenusena ostma, siis LED lambi enda maksumus moodustab pirnivahetuse operatsioonist väiksema osa.
(Kui arvestada ainult lambivahetuse tööraha töökojas, võib LED lambiga sõitmine maksta vist isegi 0,5eur/tunnis?)

Kui võrrelda H7 PHILIPS LongLife Eco Vision halogeenlambi lubatud kuni 1500h tööajaga, siis suvalise odavLED lambi eluiga on vist ikka väike, sest normaalse LEDvalgusti enda eluiga peaks olema pikem kui hõõglambil?

https://www.google.com/search?newwindow ... 99&dpr=1.5

[AMvA]

. Ise ühtki kahju ei näinud aga kolleeg näitas, et mõlk on. Tegin teate j a kapott läheb vahetusse. Swedkindlustus maksab 2200 selle eest, ilma omavastutuseta

Pidi siis kapoti raami ka läbi vajutama, et vahetusse läheb? Eelmisel talvel kukkus jää ja lumi katuselt kapotile ja tekitas ka hulga vaevumärgatavaid mõlke, need "imeti" kõik sealt perfektselt välja.

Oleneb kapoti materjalist. Paljudel autodel on see alumiiniumist ja sealt enam mõlke kätte ei saa

[isakene]

Kui Saksas oli päevatulede kohustuslikuse arutelu, siis sealne ADAC selgitas, et "kuna autotootjad arvestavad auto sõidutuledega sõiduaega kuni 20% auto elueast...

Selle 20% pärast ma tõesti eksperimenteerima ei hakkaks, saaks niisama hakkama. Aga ma juba kusagil mainisin, eluviis ja töö on sellised et palju sõitu on pimedas hilisel ajal, talvel kindlasti üle poole sõiduajast tuledega. Okei, keskmiseks ehk ei ole 50 prossa, on vähem. Aga põhiasi on selles, et halogeen ei näita mitte kottigi. Minupoolest võin neid poole rohkem ka aastas vahetada, peaasi et tee ees valge oleks kui vaja on. Sõltumata sellest, kas kulu aastas on 10 või 20 või kasvõi 30 euri:D
Ning pirnivahetuseks kulub 10 minutit.

[Some]

. Ise ühtki kahju ei näinud aga kolleeg näitas, et mõlk on. Tegin teate j a kapott läheb vahetusse. Swedkindlustus maksab 2200 selle eest, ilma omavastutuseta

Pidi siis kapoti raami ka läbi vajutama, et vahetusse läheb? Eelmisel talvel kukkus jää ja lumi katuselt kapotile ja tekitas ka hulga vaevumärgatavaid mõlke, need "imeti" kõik sealt perfektselt välja.

Oleneb kapoti materjalist. Paljudel autodel on see alumiiniumist ja sealt enam mõlke kätte ei saa

Minu autol ongi alumiiniumist. Siis on seletatud.

[Kapten Trumm]

Oleneb kapoti materjalist. Paljudel autodel on see alumiiniumist ja sealt enam mõlke kätte ei saa

Sohhh....?
Ma just veeretan mõtteid lasta P2 kapott korda teha (alumiiniumi pealt värv lahkub), aga keset kapotti on üks mõlk, millest Reval Auto hakkas vingerdama. Mis seal siis teha, pahteldada sirgeks lihtsalt?

Kapotti (metallik) ma ise päris värvima ei riski hakata, liiga silmapaistev jupp ja iga viga paistab seal nagu paistes pöial.

[AMvA]

Oleneb kapoti materjalist. Paljudel autodel on see alumiiniumist ja sealt enam mõlke kätte ei saa

Sohhh....?
Ma just veeretan mõtteid lasta P2 kapott korda teha (alumiiniumi pealt värv lahkub), aga keset kapotti on üks mõlk, millest Reval Auto hakkas vingerdama. Mis seal siis teha, pahteldada sirgeks lihtsalt?

Kapotti (metallik) ma ise päris värvima ei riski hakata, liiga silmapaistev jupp ja iga viga paistab seal nagu paistes pöial.

Alumiiniumil ei jää sellist jääkelastsust nagu terasel. Terast aitad veidi takka võtab esialgse kuju. Alumiiniumi hakkad õgvendama, siis venib veel rohkem välja.

[davidsoniharald]

Mul juhtus esimene õnnetus 30a jooksul. Rapla linnas ringteel otsustas metskits kapotilt üle käia. Ise ühtki kahju ei näinud aga kolleeg näitas, et mõlk on. Tegin teate j a kapott läheb vahetusse. Swedkindlustus maksab 2200 selle eest, ilma omavastutuseta

Võõra raha eest vahetatakse piiramatult juppe.

Meenub üks lugu, kus suht uue linnamaasturiga sõideti üle kivi. Mingit katastroofi ei olnud ja põhjaalused vigastused olid kosmeetilised aga sellegi poolest vahetati esinduses iga väike mõlgi või täkkega jupp välja. Kindlustuse arve oli 4k pluss.