Droonid pea kohal

[Rabapistrik]

Päris pea kohal see droon pole, aga efekti on ikkagi kõvasti.
Kiudoptikaga droon sihib ilmselt VF vägede taga-alal sisuliselt 2. astmes oleva silla laenguid ja sild seejärel edukalt 3. astmes.

https://www.reddit.com/r/CombatFootage/s/WRa1A49Yp8

[lennumudelist]

mis ajast see 20% nitrokütus ära keelati?

Eraisiku jaoks tundub et keelati 2021. aasta paiku, aga võin eksida, kuna tarvitasin toona üksnes elektrit. Kontsentreeritum nitro loeti lõhkeaine lähteaineks. Kui vajadus tekiks, peaks taotlema eriluba. Taotlemise kord pole teada. Vabalt müüakse minuteada kuni 16%. Sellega saab lennata küll, aga võistlustel, kus otsitakse suuremat jõudlust, pruugitakse kangemat. Võistlustel käib minuteada nii, et klubi ostab kangema segu ja peab siis arvet, kellele paaki kallati. Ametiasutuse jaoks ei keelatud.

https://www.keemia.ee/et/artiklid/kemik ... lahteained

[marqs]

Ukraina droonitootja Tenebris avalikustas uue kiire droonitõrjeks mõeldud püüdur(interceptor)-drooni nimega „Bagnet”, mis on spetsiaalselt loodud vaenlase mehitamata õhusõidukite, näiteks Vene droonide Shahed ja Gerbera, kahjutuks tegemiseks.

Spetsifikatsioonid: maksimaalne lennukõrgus 5 km, ulatus 40 km. Seda on täiustatud, et see vastaks Shahedi kiirusele, mis on 220–250 km/h.

Omadused: automaatne õhkutõus/tagasipöördumine võimaldab drooni uuesti kasutada, kui sihtmärki ei leita; tarkvara lukustub visuaalsele kontaktile ja joonistab optimaalse kursi.

Arenduses: lõplik suunamissüsteem täielikuks automatiseerimiseks.

https://united24media.com/latest-news/u ... dair-10526
https://x.com/PolednikTomas/status/1953492581301526728

[Walter2]

Pealtkuulamisdroon?

[Rabapistrik]

Kiudoptikaga FPVga saab liikuvat sihtmärki vabalt ka metsas rünnata:https://www.reddit.com/r/CombatFootage/s/b6eARgN7Ip

[mongol]

Khm, parkmetsas ja kui "klient" suvatseb seisma jääda.
Meil on mõni mets siiski veel pärismets õnneks, aga seda lõbu vist kauaks pole. Soodes ja rabades on puudega nõksa kehvem..

[Kriku]

Selles rupsikus, mis paari aastaga lageraielangi peale kasvab, lendab veel vähem. Ülalt pähe on küll vist lihtsam, sest pole kõrgeid võrasid, mis võiks midagi kinni pidada.

[Kapten Trumm]

Kiudoptikaga FPVga saab liikuvat sihtmärki vabalt ka metsas rünnata:https://www.reddit.com/r/CombatFootage/s/b6eARgN7Ip

Kuuldavasti on tänaseks kiudoptika nii palju edasi arenenud, et seda kaablit kandev "niidirull" on võimalik panna drooni peale - sellist drooni ei sega enam puuoksad, kõrgepingeliinid jne, mis näiteks vanakooli tankitõrjerakette segasid. Tagant välja jooksev "niit" võib langeda ükskõik kuhu peale, arvan, et erandiks oleks ilmselt märja ilmaga elektriliinidele langemine.

[Kilo Tango]

... erandiks oleks ilmselt märja ilmaga elektriliinidele langemine.

Tavaliste 0,4kV liinide puhul ilmselt mitte, kuna sellise ülipeenikese niidi puhul võivad veepiisad jääda tilkadena ja mitte moodustada piisavat silda kahe kaabli vahel. Kõik sõltub pinnakattest, kuid kuna kaabel peab poolilt kergelt maha tulema, siis see on ilmselt kevlar+PTFE (tüüpiline sellisel puhul), mis ei ole just abiks kaabli märjaks saamisel juhtimise tekitamiseks.

[Rabapistrik]

See droon oleks sellele käulale vabalt järele jõudnud. Masinast kuuldi/märgati drooni ja vaid sõiduki peatumise tõttu osa pääsesidki.

Nõustun sellega, et igas rupsikus sellega veel* ei lenda, aga see võib olla aja küsimus, kui sellised droonid suudavad liikuda sisuliselt igal pool, kus jalavägigi. Ärge saage valesti aru, sellised droonid ei asenda suurtükiväge ega miinipildujaid, kuid nad annavad tulega ründamiseks täiesti uued võimalused ja sellise logistilise jalajäljega, mis ei vaja nt 24 neljateljelist MANi.

[Kriku]

aga see võib olla aja küsimus, kui sellised droonid suudavad liikuda sisuliselt igal pool, kus jalavägigi.

Jah, liikuda, aga mitte lennata. Jalavägi pressib ennast lihtsalt rupsikust läbi, droonil pole selleks esiteks jõudu ja teiseks jääb midagi propelleritele ette. Aga miks peakski droon rupsiku vahel lendama, kui saab pea kohal ringi lasta?

[salusoft]

Kuuldavasti on tänaseks kiudoptika nii palju edasi arenenud, et seda kaablit kandev "niidirull" on võimalik panna drooni peale...

Nii palju kui mina olen videotest vaadanud, siis need kaablirullid on ju ammu juba drooni enda küljes.

[lennumudelist]

Tavaliste 0,4kV liinide puhul ilmselt mitte, kuna sellise ülipeenikese niidi puhul võivad veepiisad jääda tilkadena ja mitte moodustada piisavat silda kahe kaabli vahel. Kõik sõltub pinnakattest, kuid kuna kaabel peab poolilt kergelt maha tulema, siis see on ilmselt kevlar+PTFE (tüüpiline sellisel puhul), mis ei ole just abiks kaabli märjaks saamisel juhtimise tekitamiseks.

See pealmine lakk on akrüülist, sisu on enamvähem klaasi koostisega.

Üldiselt peetakse optilist kiudu elektrit väga mittejuhtivaks materjaliks. Kõrgepinge liini isolaator on klaasist. See on isolaator pikkusega näiteks 10 kilomeetrit ja maanduse punktiga kaugel enne pilooti. Piloodil on optilise ja kõrgepinge ristumisest üsna savi. Kui särts tuleb, ei tule temani välja. Ja rinde piirkonnas eeldaks, et kõrgepinge liinid on juba ära lastud kah.

No ja 0.4 pole isegi kõrgepinge, selle puhul on piloodil mitte savi, vaid terve karjääri täis savi. :)

[marqs]

Eestis kulgeb droonisõjaks valmistumine aeglaselt. Eksperdid ütlevad, et tehakse liiga vähe ja ollakse loorberitele puhkamas jäänud. Kaitseväe juhataja endise asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palmi sõnul oleks meil Venemaaga samal tasemel püsimiseks vaja igal aastal kasutada 150 000 drooni – neid peaks olema rohkem kui sõdureid. Paraku jääb Eesti sellest valgusaastate kaugusele.

Kaitsevägi ei avalda, kui palju droone, elektroonilise segamise võimet ja piloote meil on. Öeldakse, et meil on droone ja plaanide seis on adekvaatne. Kõik, kellega Postimees sel teemal rääkis – olgu need eksperdid, endised kaitseväe teenistujad või õppusel Siil osalenud reservväelased –, nendivad, et meie kaitsejõududel pole droonidega kuigi hästi. Sama tunnistavad tegevväelased omavahelistes juttudes.

Ajaloolane ja Ukraina sõja ekspert erukapten Urmas Salo ütleb, et Eesti kaitsejõududel on küll luuredroonid olemas, aga näiteks ühekordsete FPV (FPV ehk first person view on drooni või muu mehitamata õhusõiduki lennutamine nii, et piloot juhib seda kaamera vahendusel, mitte visuaalselt – toim​) kamikaze ründedroonide võime puudub.

https://www.postimees.ee/8303265/oht-ul ... a-hinnangu

[Kilo Tango]

.... Eksperdid ütlevad, et ... ollakse loorberitele puhkamas jäänud. ...

Hea oleks teada, kes need loorberid väljastas ja mille eest? Lätiga võrreldes oleme muidugi tublid, aga see on ka väga madal võrdlusbaas.

Üldiselt meenutab see olukord natuke IIMS eelset EKV-d, kus nii tehniliste uuenduste kaasamisega, kui taktikaliste muutuste mõistmise ja nendega töötamisega jäädi krooniliselt hiljaks. Me ei olnud muidugi ainukesed, aga väikeriigi puhul on selline hilinemine fataalne. Pigem peaks olema uute võimete arendamisel esirinnas. Mitte sabas sörkima.