Turist 47 kirjutas: ↑12 Aug, 2025 11:28
ahtosai kirjutas: ↑12 Aug, 2025 9:54
... valitseb täielik kaos ...
.... kurnatakse veel enam oma vägesi samas probleemi ei taheta endiselt lahendada.
OT. Jõudu Relvajõudude tegevuse sihikindlal ja totaalsel halvustamisel.
Huvi korral. Ilma hüsteeriata.
Olukord Pokrovski, Kostjantõnivka ja Dobropillja ümbruses.
https://v-variant.com.ua/malomuzh-rozpo ... diiat-zsu/
Tööjõu suhe 1 : 10. Eilne uudiste loba 1:15.
Postituse põhjus - relvajõud, peastaap, keegi veel, " ei taha probleemi endiselt lahendada".
Ei muud.
Hüsteeriat ja halvustamist, isegi mõttetut paanikat, on hetkel tõesti liiga palju. Mingist läbimurdest siin (vähemalt hetkeinfo põhjal) küll veel rääkida ei saa (Tatarigami toob pigem paralleele
2024. aasta mais toimunud sarnase 10 km „läbiimbumisega“).
Asi ei ole aga niivõrd selles hetkesündmuses, vaid selles, et tegu on ühe järjekordse (ja süveneva) pikaajalise süsteemse probleemi sümptomiga, mida endiselt ignoreeritakse (isegi olemasolu ei tunnistata).
Ühest küljest on kõik see ju arusaadav. Venemaa on tõstnud verevalamise intensiivsust (juba möödunud aastast püsivalt, aga ka nüüd, eriti enne läbirääkimisi) ja Ukraina ressursid – eeskätt elavjõu ja värbamise osas – on tasapisi pidevalt halvenenud. Seega on loogiline, et isegi kui tehakse ideaalilähedane sooritus, hakkab siin-seal asi kärisema vahendite puuduse tõttu.
Selle juhtumisel on aga omavaheline kiun ja üksteise süüdistamine samuti paratamatu.
Teisest küljest ei kirjelda Bohdan Krotevõtš (ja terve rida teisi Ukraina ohvitsere, kes saavad peamiselt rääkida alles erru astudes) midagi uut. Seda pasunat on siin puhutud juba 1,5 aastat järjekindlalt. Minu arvates ei ole õige seda lükata kalevi alla lühikese kommentaariga „asjaga tegeletakse“.
Bohdan Krotevõtš kirjutas:
Härra president,
Ma siiralt ei tea, mida teile täpselt teatatakse, aga ma annan teile teada: Pokrovski–Kostjantõnivka liinil valitseb ilma liialdamata täielik kaos. Ja see kaos on juba pikka aega kasvanud, süvenedes iga päevaga.
Juhtimisstruktuure, mida praegu (või juba) määratakse „parandamatu parandamiseks“, süüdistatakse suure tõenäosusega juba lahti rulluva kaose eest. Stabiilset lahingukontakti liini kui sellist sisuliselt ei eksisteeri.
Pokrovsk ja Mõrnohrad on peaaegu ümber piiratud. Kostjantõnivka on poolringis. Vaenlane liigub Kramatorski ja Družkivka suunas.
Probleem on eelmisest aastast alates eskaleerunud. Selle eest hoiatati avalikult ja see on juhtunud täpselt nii, nagu ennustati. Selle probleemi põhjuseks ei ole äsja moodustatud korpus, mis päris katastroofilise olukorra alamehitatud allüksustega, ega ka OTU (operatiiv-taktikaline juhtimine) või OSUV (operatiiv-strateegiline juhtimine), mis viimase pooleteise aasta jooksul pole sisuliselt midagi juhtinud, andes lihtsalt edasi käske „vastavalt peastaabi korraldustele“.
Süsteemne probleem sai alguse reservide ammendumisest, üksuste laialdasest killustatusest kogu rindel, teadetest „vallutatud küladest“, mida kuulutati võitudeks tervete sektorite ebaõnnestumiste keskel, mobilisatsiooniressursside eraldamisest „sõpradele“ ja sõjalise juhtkonna osade vahel strateegilise või isegi operatiivse nägemuse täielikust puudumisest operatsioonide toimumiskohast.
Ma olen ohvitser ja mul on väärikustunne. Mu südametunnistus on puhas. Raporti lõpp.
Kõigile ohvitseridele, kes on „mängureeglid“ omaks võtnud – ma ei tea, mida kuradit teile öelda. Ma ei saa teist aru.
See, et peastaap tegeleb juba üle aasta ülima mikromanageerimisega (rühma- ja jaotasandile positsioonideni välja), mis on tihtipeale kantud mingitest lollakatest nn „poliitilistest“ eesmärkidest (mis on faktidest kohapeal pahatihti üha kaugemal), ei ole kusagilt otsast normaalne.
Olukorras, kus ukrainlaste ressursid on järjest piiratumad, ei ole kuigi tark seda lihtsalt ignoreerida, vaid tuleb probleemi tunnistada ja päriselt midagi ära teha. See tähendab ka, et need onupojad, sovjeti- või parketikindralid peastaabis peaksid millegi eest vastutama, mitte jälle ainult kohapealsed üksuste juhid, kellelt on igasugune otsustusõigus ära võetud ja keda saadetakse „parandama parandamatut“.
Arulage uute üksuste komplekteerimine elavjõupuuduses (mis lahinkogemustesta osaliselt laiali jooksevad) lõpetati sellise kisa peale viimaks ära. Aeg oleks ka selline haige mikromanageerimine ära lõpetada. Selleks tuleks aga esmalt üldse probleemi tunnistada.
