Vene-Ukraina sõda III osa

[ahtosai]

Seda oppi orkid valmistasid tõesti mitu kuud ette, seda näitab ka Fab/Kab-ide arv 3200+tk sektorisse 2..3 kuuga.
https://x.com/clement_molin/status/1946 ... pcfFw&s=19

Imeks paneb, et sellise tegevuse peale ühtegi võimekat ÕT süsteemi kohale ei kärutatud, et venelaste lennukeid alla tuua või siis, on vastasel ÕT vastane võimekus sedavõrd tugev, et pole lihtsalt võimalik.

[navigator]

Seda oppi orkid valmistasid tõesti mitu kuud ette, seda näitab ka Fab/Kab-ide arv 3200+tk sektorisse 2..3 kuuga.
https://x.com/clement_molin/status/1946 ... pcfFw&s=19

Imeks paneb, et sellise tegevuse peale ühtegi võimekat ÕT süsteemi kohale ei kärutatud, et venelaste lennukeid alla tuua või siis, on vastasel ÕT vastane võimekus sedavõrd tugev, et pole lihtsalt võimalik.

Sul on muidugi täpsed andmed, et need "3200+" Fab/Kab visati otse lennukitelt rinde kohal, mitte liugpommidena kuskil 50km kauguselt ?

[sada]

Ta rõhutas, et see polnud spontaanselt tekkinud võimalus, vaid läbimurret oli ette valmistatud mitu kuud. „Venelased infiltreerusid väikeste, hästi maskeeritud gruppidena. Nad liikusid märkamatult ja koondusid seejärel kindlatesse metsatukkadesse ja varjatud kohtadesse. Meie territoriaalkaitse brigaadid küll kandsid ette, et kõik on korras, ja isegi kui märgati mõnda üksikut vaenlase sõdurit, arvati, et see ei kujuta tõsist ohtu. Tegelikult oli see aga sihipärane ja metoodiline tegevus, millele ei reageeritud piisavalt kiiresti.“

Kui see tõesti oli paar kuud ettevalmistatud tegevus ( natuke kahtlen), siis suht sitt üritus orkide poolt. Kus olid üksused, kes pidanuks seda "läbimurret" toetama? Kas neil puudus operatiivne reserv sel lõigul, et toetada "läbimurret" või see kogu asi oli opurtunistlik ja õnneks saadi see pidama ukride poolt.

Puhas minupoolne spekulatsioon aga võis ka olla, et esialgne edu polnud (näiteks läbimurde laiuses) piisav, et õigustada paremate üksuste esimesele lainele järgi saatmist. Või siis on see Ukraina reservide sidumiseks ja kuskil üritatakse midagi veel (või juba üritati aga see ei õnnestunud).

[navigator]

Ta rõhutas, et see polnud spontaanselt tekkinud võimalus, vaid läbimurret oli ette valmistatud mitu kuud. „Venelased infiltreerusid väikeste, hästi maskeeritud gruppidena. Nad liikusid märkamatult ja koondusid seejärel kindlatesse metsatukkadesse ja varjatud kohtadesse. Meie territoriaalkaitse brigaadid küll kandsid ette, et kõik on korras, ja isegi kui märgati mõnda üksikut vaenlase sõdurit, arvati, et see ei kujuta tõsist ohtu. Tegelikult oli see aga sihipärane ja metoodiline tegevus, millele ei reageeritud piisavalt kiiresti.“

Kui see tõesti oli paar kuud ettevalmistatud tegevus ( natuke kahtlen), siis suht sitt üritus orkide poolt. Kus olid üksused, kes pidanuks seda "läbimurret" toetama? Kas neil puudus operatiivne reserv sel lõigul, et toetada "läbimurret" või see kogu asi oli opurtunistlik ja õnneks saadi see pidama ukride poolt.

Puhas minupoolne spekulatsioon aga võis ka olla, et esialgne edu polnud (näiteks läbimurde laiuses) piisav, et õigustada paremate üksuste esimesele lainele järgi saatmist. Või siis on see Ukraina reservide sidumiseks ja kuskil üritatakse midagi veel (või juba üritati aga see ei õnnestunud).

Või siis oli see kõik ainult PR aktsioon, et näidata ti8lade edenemist. Äkki annab see "rinde läbimurre" suuremat paanikat Ukraina rindel.

[an2]

Üks Ukraina sõjaväelane arvab, et Trumpist oleks kasu, kui ta saadab USAst välja kõik ukrainlastest sõjaväekohuslased.

[Saunaline]

Üks Ukraina sõjaväelane arvab, et Trumpist oleks kasu, kui ta saadab USAst välja kõik ukrainlastest sõjaväekohuslased.

Siin võiks näiteks Euroopa, ja Eesti, otsa lahti teha. Et nagu meile lähem probleem või nii...

[kmeesk]

Üks Ukraina sõjaväelane arvab, et Trumpist oleks kasu, kui ta saadab USAst välja kõik ukrainlastest sõjaväekohuslased.

Siin võiks näiteks Euroopa, ja Eesti, otsa lahti teha. Et nagu meile lähem probleem või nii...

Sõtta ei ole hea kaasata inimesi, kes on näidanud üles reaalset motivatsiooni sõjategevusest hoidumiseks. Sellised inimesed on pigem sellised, et kui sa nad väevõimuga rindele paiskad, siis reaalse ohu korral nad pigem deseteeruvad ja seega, kui neid kuskil rindelõigul liiga palju satub olema, siis reaalne oht, nende deserteerumisega tekib rindesse auk ja vaenlane võib nii reaalselt kaitsvale üksusele ohutult seljataha saada.

Mõistlik on võtta armeesse need, kes tulevad sinna ise kohale või siis suhtuvad, et kui tuli armeekutse no siis tuleb järelikult minna.
Kui sa värbad vastu inimese tahet, siis kui ta tõenäoliselt deserteerub, siis raiskasid sa mõttetult piiratud resursse selle inimese peale.

Pigem on see, et Ukraina peab ise riigina näitama, et võitmiseks peab riik ja ühiskond toimima tervikuna ja igaüks saab anda oma panuse omal viisil. Välismaal olijad saavad kas annetada või eelistada made in ukraine toodangut, et kodumaa majandust toetada.
Ukraina suurim probleem on see, et kuidas see rotatsiooni süsteem tööle saada. Liiga palju ilmselt pelgab, et armeesse minek on ühe otsa pilet teise ilma kuna oht on suur, et võid lõppeda, et nii, et käsk on hoida mingit kuuma kohta kuniks tuleb vahetus ehk oota seda kuni ilmaimet kuniks surma saad.

[Kriku]

Mõistlik on võtta armeesse need, kes tulevad sinna ise kohale või siis suhtuvad, et kui tuli armeekutse no siis tuleb järelikult minna.

Need on Ukrainas otsakorral või otsas. Üldiselt ajaloos on suurtes sõdades alati ka sundmobilisatsiooni tehtud. Väljaõpe loeb kõige rohkem - see aga ka kipub muidugi lühikeseks jääma viimasel ajal .

[Kriku]

Madjar seab eesmärgiks tappa droonidega rohkem vene sõdureid kui neid peale tuleb, muuhulgas laiendades tegevusala 15 kilomeetrilt 40 kilomeetrini rindest. Žõrohhov on skeptiline: https://forte.delfi.ee/artikkel/1203973 ... lased-soja .

„Ukraina armee droonimeeskonnad võivad jääda praegu ise ilma jalaväe kaitsest ja sattuda olukorda, kus nad tegutsevad juba vaenlase hõivatud alal. Olen kuulnud juhtumitest, kus droonijuhid on olnud sunnitud võtma kätte automaadid, sest kedagi teist ei olnud neid kaitsmas,“ räägib ta. Lisaks nõuab droonide kasutamine väljaõpetatud operaatoreid. „See on seni haruldane oskus – mitte igaüks ei saa drooni juhtida, ka füüsilised eeldused mängivad rolli. Mõnel inimesel tuleb see loomulikult, teisel mitte,“ ütleb Žõrohhov.

Ta on veendunud, et droonid ei suuda asendada Ukrainas ka suurtükiväge, ehkki need on muutnud selle kasutamise riskantsemaks. „Droonide lõhkepea sobib elavjõu tabamiseks, kuid see ei ole võrreldav 155 mm mürsu hävitusjõuga. Küll aga võivad droonid kahjustada relva toru või sihtimisseadmeid ja hea õnne korral tabada laskemoona,“ selgitab ta. Selle tõttu on järelveetava suurtükiväe aeg lahinguväljal sisuliselt läbi saanud. „Tänapäeval pannakse rõhk liikursuurtükkidele – näiteks Bohdana suudab kiiresti positsioonile sõita, tulistada ja lahkuda enne, kui droon jõuab teda tabada,“ ütleb ta.

[Xender]

Ukraina sõda hakkab ajaliselt vaikselt jõudma WW2 idarinde kestvusele. Kuulates tõsiselt võetavaid Ukraina rindemehi, siis peamine probleem ongi ukrainlastel, et täienduse kvaliteet ja kvantiteet on kehva. Kusagilt on meelde jäänud tõdemus "selle kaadriga võiks meid juhtida ka Alexander Suur ning me ikkagi ei jõuaks kuhugi" Sõja iseloomu tõttu head sõdurid kaua ei kesta.

Mis on muidugi igati loogiline ja kummitanud kõiki armeesid, kes osalenud pikas sõjas, kus nad on olnud vähemuses.

Ukraina armee ei suuda Venemaale lihtsalt selliseid kaotusi põhjustada, et see sunniks neid sõda lõpetama. Niikaua kui Venemaa saab müüa ka maavarasid Euroopasse, Indiasse ja Hiinasse saab ta ka piisavalt rahalisi vahendeid, et sõdida. Poliitiliselt on Putin nagunii kahvlis, peale selliseid kaotusi ja alandusi, ei saa ta sõda praeguse tulemusega lõpetada.

Suures pildis on muidugi Trumpil õigus, see sõda ongi muutunud mõttetuks mõlemale poolele. Ukrainal pole eriti lootust okupeeritud maaalasid tagasi saada ja samal ajal Venemaal pole realistlikult võimalik kätte saada mingeid tähtsamaid kohtasid - Odessa või Harkovit ning kas täiesti maatasa tehtud küla X või Y ning 10Km2 või 100km2 on juures või mitte, ei mängi mingit rolli.

Kuid poliitiliselt ei saa Venemaa seda tunnistada (ja avalikult mitte ka Ukraina).

Selles osas peaks Lääs venemaad kõvemini pigistama, kuid selleks puudub tahtmine - peamine vene maavarade ostja on nagunii EL.

[Kriku]

Ukraina sõdib ikka selle nimel, et Ukraina riik alles jääks, mitte kaotatud maa-alade nimel. Samamoodi sõdib Venemaa eesmärgiga Ukraina praegusel kujul likvideerida.

[ahtosai]

Alati arvanud, et kuidas sa surud põlvili sellist riiki, millel on sedavõrd tohutud maavarad?
Alati leidub keegi, kes neid ostab nagu näiteks EU.
Ammu peaks olema ka selge, et läänepoolt pole ka tahet venemaad nurka suruda, sõda on mõeldud kestma.

[Kriku]

Maavarad ei sõdi.

[Saturn]

Üks Ukraina sõjaväelane arvab, et Trumpist oleks kasu, kui ta saadab USAst välja kõik ukrainlastest sõjaväekohuslased.

Mulle sümpatiseerib sel kohal eelmise KVJ akf Martin Heremi mõte:

Kui Eestis puhkeks samasugune sõda nagu Ukrainas, kas ka meie sulgeme piiri oma meestele, nii nagu Ukraina seda tegi?

Mobilisatsiooni korral võiks selline asi kõne alla tulla ja tõenäoliselt seda ka tehakse. Ma küll ise ütlen täitsa siiralt, et ma võtaksin pigem Gideoni kombel need viimased 300 sõdurit ja läheks sõtta nendega.

Täna tundub mulle, et me ei peaks väga pingutama selle nimel, et piir kinni panna. Mina näen, et need väed, mida oleme planeerinud relvastada ja varustada, mille oleme välja õpetanud, me saame kokku. Isegi kui mõned paadid siit Rootsi poole kihutavad.

Vaadates Ukr deseserteerumise numbreid, siis see vägisi mobiliseerimine väga ei kanna

[Kriku]

Hersonis hakati taas rääkima võimalikust Vene pealetungist pärast seda, kui Vene väed pommitasid ja vigastasid 2. augustil silda, mis ühendab Korabeli mikrorajooni ülejäänud Hersoniga. Tegu on saarega, mis on ümbritsetud veega ja ühendatud maismaaga kõigest ühe silla kaudu. Rünnak tekitas hirmu, et Vene armee võib silla täielikult hävitada, lõigates piirkonna ülejäänud Hersonist ära ning avades võimaluse dessandil maabuda ja linnaosa hõivata.

Militaarekspert Oleksandr Kovalenko selgitas Fortele, et Korabeli isoleerimine Hersonist ei tähenda veel Vene vägede ettevalmistust suuremahuliseks dessandiks. Tema sõnul muudetakse eelkõige seekaudu piirkonna logistika sihilikult keerulisemaks, mitte ei püüta linna vallutada. „Korabel on peamiselt tööstuspiirkond, kus asuvad laevaehitusettevõtted ja -tehas, ning see paikneb saarel, mida ühendab mandriga sild. Vene väed püüavad seda silda hävitada ja piirkonna muust linnast eraldada,“ ütles Kovalenko. Ta märkis, et dessandiks oleks vaja suurt hulka paate ja muud varustust, mida venelastel ei ole võimalik märkamatult Dnepri jõel koondada, kuna kogu jõgi on Ukraina luure- ja ründedroonide kontrolli all.

Lisaks rõhutas Kovalenko, et ka õnnestunud dessant paneks Vene väed ebamugavasse olukorda: nad peaksid võitlema linnatingimustes ja veelgi keerulisemal tööstusalal, mis nõuab tohutuid ressursse ja aega. Samuti oleks nende varustamine väga problemaatiline, sest Dnepri ületada ja pidevat logistikat tagada on palju keerukam kui Ukraina-poolne alternatiivne varustusteekond. „Korabelis on juba Ukraina positsioonid, tulepunktid ja piisav jõud, et sellised rünnakud tagasi lüüa. Seetõttu näen ma pigem katset häirida meie varustusteid ja vähendada piirkonna funktsionaalsust, mitte aga märke peatsest Hersoni vallutamisest,“ kinnitas ekspert.

https://forte.delfi.ee/artikkel/1203973 ... meele-rahu