Oeh.
Nõuka ajal oli(d) haigete loomade käitlemiseks nn "sanitaartapamaja(d)"
1970 võeti sellel teemal ka sõna.
Veterinaararst J. Kasak ütles, et hädatapetud loomade liha säilitamine majandis, kus puuduvad külmutusseadmed, on raske ja suvel võib liha muutuda täiesti kasutamiskõlbmatuks. Jõgeva veterinaarjaama arst J. Veskioja märkis, et liha säilitamiseks on mõnes majandis nn. külmsein, mis töötab piima jahutusseadmetega. J. Veskioja arvates peaks vabariigis kindlasti olema sanitaartapamaja, kuhu võiks saata haigeid loomi. Praegu on suuri raskusi nende loomade realiseerimisega, kes haigestuvad nädala lõpul. Juhul, kui nende ravi ei ole tasuv, peab nad tapma majandis (kohapeal säilitamisel aga kvaliteet langeb), või siis ikkagi hoidma neid sellises seisundis, et järgmise nädala algusel kombinaati saaks üle anda. Küsimus väärib tähelepanu, sest sellised raskused on igal majandil ja kaod, mis tekivad, küllaltki suured.
LK2
https://dea.digar.ee/?a=d&d=edasi197004 ... ----------
Jutt käib põhimõtteliselt sellest, et enne spetsiaalsete sanitaartapamajade ehitamist võeti lihakombinaatides haigeid loomi vastu ja käideldi mingil kindlal nädalapäeval tervetest loomadest eraldi (Tartu LK-s nt oli see 70-ndatel esmaspäeviti; 80-ndate alguses võeti ainult Tallinnas üks kord nädalas jne).
1974 valmis ja 1975 avati Võhmas üks selline, mis oli ENSV-s esimene. Asus eraldi aiaga piiratud territooriumil sanitaarkaitsevööndis.
LK3
https://dea.digar.ee/?a=d&d=kodumaanada ... ----------
Võttis üle ENSV vastu haigeid ja hädatapmist vajavaid loomi. Üldjuhul tehti haigetest loomadest lihakonserve, aga oli ka muid spets tooteid mida neist valmistati olenevalt sellest, millise haigusega hädatapetud loom(ad) olid, millest valmistati. Kuna sellistesse konservidesse läks sisse kogu haige looma liha, sealhulgas kõige kvaliteetsemad tükid (filee, karbonaad jms), mida muidu tavalisse konservi ei panda, siis olid need "dušonkad" "kõrgem sort" ja eriti maitsvad. NLiidus tootsid sanitaartapamajad üldjuhul neid "dušonkasid" sõjaväele ja riigireservi. Varusid täiendati jooksvalt uute konservidega ja säilivusaja lõppu jõudnud konservid realiseeriti ka näiteks sööklates (lisaks jõustruktuuride toitlustamisele ka nt asutuste sööklates ja muudes nn tsiviilsööklates). Poes neid minu teada ei müüdud (vbl oli kusagil millalgi ka erandeid, ei tea).
Katkuhaigeid (tavaline seakatk) sigu sanitaartapamajja üldjuhul ei viidud vaid hävitati.
Ma täpselt ei tea, aga tavalisel seakatkul oli (on) vist mingid kolm erinevat haiguse kulgu, olid vist mingi "äkiline" või "raske", "kerge" ja "krooniline".
+ oli ka mingi vaktsiin vähemalt nõuka ajal, mida kasutati. Ja osad sead vist olid võimelised ka tervenema või läbi põdema ilma suuremate tüsistusteta (nö kiirelt ja kergelt) ja neid siis pärast haigust (kui enam polnud nakkusohtlikud) sanitaartapamajad võtsid ka vastu...
Sigade Aafrika katk aga on teine teema üldse.
Sigade Aafrika katkust 1977a ajakirjast "Sotsialistlik Põllumajandus"
.
- Sigade Aafrika katk 1977.png (138.49 KiB) Vaadatud 593 korda
https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKsotspollu ... ----------
Ja siis sellest eelmisest sigade Aafrika katku puhangust...
Virumaa Teataja, nr. 158, 21 august 2015
Rakvere lihakombinaati tuli esimene koorem liha 3. tsoonist eelmisel nädalal ja see pannakse müüki kolmnurkse tervisemärgiga, mis tagab liha jälitatavuse ning näitab, et liha on läbinud erikontrolli.
HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm rääkis, et märgistus on garantiiks, et liha on tarbijle täiesti ohutu ja kvaliteetne. 3. tsoonist pärit liha käitlemisel tuleb arvestada erinõudeid ja vältida eri tsoonides toodetud liha ristkasutust. Veterinaararstid on ohtlikust tsoonist pärit sead eelnevalt üle kontrollinud. 3. tsoonist pärit sealiha pole inimesele ohtlik, kuid sellele kehtivad teatud müügikitsendused. “Inimesed teevad meie seakasvatajate elu lihtsalt väga raskeks. Need tsoonid ju ei piira metssigade liikumist metsas ja metssiga on sigade Aafrika katku kõige suurem levitaja vabas looduses,” ütles Teet Soorm.
3. tsooni piirangu alla on sattunud üks kolmndik Rakvere Farmide nuumafarmide tootmismahust. Rimi Eesti Food ASi turundus- ja kommunikatsioonijuht Andrija Lilleoja ütles, et Rakvere lihakombinaat on ettevõtet teavitanud, et sellised erimärgistusega tooted on tulekul. “Oma sortimendist me neid välja arvama ei hakka,” sõnas Lilleoja. Samuti ei hakata neid tooteid eraldi paigutama. Lilleoja sõnul lisatakse see info vastavalt vajadusele juhul, kui kliendid ei saa erimärgistusest aru ja soovivad lisateavet. Selveri kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid ütles, et lihatööstuste erimärgistatud liha jõuab Selveritesse müügile kahe kuni kolme nädala pärast. “Loodame, et tarbijad arvestavad vajadusega toetada Eesti lihatootjaid ning on valmis seda veterinaarameti igakülgselt kontrollitud liha ostma,” sõnas Erilaid. Lisateabe vajadus kauplustes sõltub sellest, kuidas on vastavad ametid suutnud teha teavitustööd ning kas tarbijad on saanud juba eelnevalt piisavalt informatsiooni, milliste toodetega on tegu.
Praegu möllav sigade Aafrika katk võib inimesed panna küsima, kuidas mõjutab see sealiha kilohinda. Rakvere toidupoodides on sealiha kilohind varieeruv, kõige odavam – 2,20 eurot kilogramm – paistab see olevat lihapoes Oma Põrsas. Maksimarketist seevastu võib osta sea välisfileed kilohinnaga 5,19 eurot. Seakasvataja Ermo Sepp ütles, et see on praeguse olukorra täielik ärakasutamine. Ta lisas, et sealiha ostetakse enamasti 1. ja 2. tsooni farmidest. Seakasvatajate olukord, kelle sigalad jäävad kolmandasse tsooni, kus on farme, millest on avastatud katk, ja farme, kus katku veel leitud pole, on raske. OÜ Kõpsta Seafarmi juhataja Einar Jakobi lisas, et tulevik on tume, sest keegi ei tea, mis saab edasi, ja farmides hakkab ka loomasööt otsa lõppema. Mõnel pool ostetakse sealiha 3. tsoonist kohati väga odavalt, 30 senti kilogramm. Sealne liha läheb müüki erimärgistusega või suunatakse kuumtöötlusesse, rääkis seakasvataja Ermo Sepp. HKScan Estonia juhatuse esimehe Teet Soormi sõnul on baashind praegu 1,34 eurot tapakaalu kilogrammi kohta, erimärgistusega toode on sama hinnaga, sest ei eristu mingil moel tavatootest.
https://dea.digar.ee/?a=d&d=virumaateat ... ----------
