Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[Kriku]

Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) 2024. aasta taotlusvoorust eraldatakse Rail Balticale 295 miljonit eurot, mis on ligi 30 miljonit vähem kui taoteti.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12038 ... i-taotleti

[diesel]

enamus sellest piskust lätile ja leedu poole mineva otsa jaoks.
varsti ehk jõuame sinnani, et isegi ühe niidi jaoks pole raha, pannakse üks rööbas ja asi seegi.

[parkija]

Pealkiri "riigimeediast" : Tallinna-Riia rongiliin läks käima üle ootuste menukalt .
link ka https://www.err.ee/1609745010/tallinna- ... e-menukalt

Huvitav oleks teada , kui palju maksumaksja sellele õnnele ja edule peale maksab .

[PaganHorde]

Jõuame ringiga jälle selle juurde tagasi - siin juba ka varasemalt jutuks olnud - et Eestit läbib suures koguses transiiti, mida vedavad rekad triigivad praegu mõnusalt Eesti maanteid. Kohalikku vedu on vähem kui transiiti ja selle sundimine rongi peale pole võimalik ja vaevalt keegi sellest fantaseeribki. Küll transiidi suunamine RB peale oleks minu hinnangul igati loogiline ja vägagi vajalik.

Raskeveoki maks on täitsa olemas Eestis.

[Peeter]

Pealkiri "riigimeediast" : Tallinna-Riia rongiliin läks käima üle ootuste menukalt .
link ka https://www.err.ee/1609745010/tallinna- ... e-menukalt

Huvitav oleks teada , kui palju maksumaksja sellele õnnele ja edule peale maksab .

https://majandus.postimees.ee/8287403/i ... ingut-peab
Luxipoolne nägemus asjast koos oma numbritega.
Tsitaat:

Riigi prognoos oli, et sel suunal teenindatakse 60 000 – 70 000 reisijat aastas. Kui teha neli reisi päevas Riiga, see on kaks korda sinna ja tagasi, siis iga rongi kohta tuleb 48 reisijat. 48 inimest on 80 protsenti ühe bussi täituvusest ja aastas maksab see ühiskonnale 2 miljonit eurot.
Me tegime riigile mingil hetkel ka pakkumise, kus selgitasime, et kahemiljonilise dotatsiooniga suudaks Lux Express kaheksa korda sõita mõlemal suunal päevas ja pikendada väljumised Riia lennujaamani.
Riik on toonud välja rongiühenduse positiivse keskkonna mõju. Aga kui 48 reisijaga diiselrong sõidaks Tartust Riiasse, siis oleks CO2 heide vaid õige pisut parem, kui Eesti autopargi keskmine CO2 heide ühe reisija kohta. Kui mõned reisijad sõidavad vaid Valgani ja mõned Valgast Riiga ehk lühema distantsi, siis keskkonnaargument laguneb täiesti laiali.
Miks ma nii enesekindlalt räägin? Öeldakse, et reisirongi CO2 heide on keskkonnasäästlik, aga kui võtate lahti 2024. aasta Elroni majandusaasta aruande, on nad välja toonud, et 100 kilomeetri kohta per reisija on CO2 heide 5,6 kilo. Lux Express teeb samasuguseid kalkulatsioone ja 2024. aastal oli meil sama näitaja 2,1 kilo per reisija.
Kokkuvõte ongi see, et kui keskkonnasäästlik mingi transpordiviis on, sõltub lisaks kasutatavale kütusele ja kütusekogusele ka sellest, kui palju inimesi korraga vedada. Kui Tartu-Riia vahel planeeritakse rongiühendust, mille keskmine reisijate arv per reis oleks 48 reisijat, 80 protsenti reisibussi täituvusest, siis tekib küll küsimus, miks peab minema avalike vahenditega moonutama ja hävitama toimivat reisijateveo turgu? Arusaamatu.
Lugesin, et olete sel aastal kaotanud veerandi Tartu-Riia reisijatest.
Jah, rongiga sarnasel väljumisajal, meil väljub buss Riiga kell 11 ja rong läheb kell 1 päeval, oleme umbes veerandi kaotanud tõesti.
Kas Tallinna-Riia suunal on kaotus samasugune?
Tallinna-Riia suunal ei ole nii suur, Tallinna-Riia suunal on reisijate arv üsna sarnane eelmise aastaga. Natuke on makromõju ja väga külm suve algus, mis mõjutab. Kolm protsenti oleme võrreldes mullusega maas ja siin paanikat ei ole.
Tallinna-Riia vahel on väga-väga tihe konkurents. Reisijate nimel võitlevad Ecolines, Lux Express ja Saksa bussibränd Flix buss, kelle all sõidavad erinevad bussiettevõtted.

[AndresTy]

Jõuame ringiga jälle selle juurde tagasi - siin juba ka varasemalt jutuks olnud - et Eestit läbib suures koguses transiiti, mida vedavad rekad triigivad praegu mõnusalt Eesti maanteid. Kohalikku vedu on vähem kui transiiti ja selle sundimine rongi peale pole võimalik ja vaevalt keegi sellest fantaseeribki. Küll transiidi suunamine RB peale oleks minu hinnangul igati loogiline ja vägagi vajalik.

Raskeveoki maks on täitsa olemas Eestis.

Maks-maksuks. Müra, saaste, liiklusohud, teede lagunemine ja muu tore jäävad ikkagi meile - hoolimata sellest, et maks on olemas.

[nukkel]

Kuidas sa suunad selle transiidi raudteele nii et see oleks kasulik kõigile?

[Lemet]

Maks-maksuks. Müra, saaste, liiklusohud, teede lagunemine ja muu tore jäävad ikkagi meile - hoolimata sellest, et maks on olemas.

Teemaks on Eestis raskeveokitele samuti olemas.

[olevtoom]

Seateemade vahele natuke sellest sigadusest:

https://www.err.ee/1609769460/ministeer ... moondusega

Mulle kõige rohkem meeldib see, et nüüd kavandatakse ainult üht niiti, aga "Mööndused ei vähenda täislahendusega võrreldes raudtee läbilaskevõimet ja ühenduskiirust, märkis kliimaministeerium".
Ju nad on ise kah aru saanud, et päevas hakkab umbes neli rongi sõitma. Siis tõesti ühe rööpapaari puudumine läbilaskevõimet ei vähenda.

[Erureamees]

Sellist lahendust ma kartsin või aimasin algusest peale kui see teema tuli. Algul oli jutt valguskiirusel liikuvatest ruumilaevadest, mis veavad nii poole Euroopa kaubad Põhja- Jäämere äärest Pariisi kui ka pooled soomlased ja kõik eestlased Berliini ja lõpuks tuleb selline natuke jämedam ilutulestikurakett.
Ajaloohuvilistel soovitan üles kaevata endise presidendi endise abikaasa endise abikaasa (just nii, see polnud viga) kirjutised antud teemal ja näete, et tal oli õigus. 19. sajandil oleks kõva asi, aga natuke on vahepeal aega mööda läinud ja meil veetakse rongireisijaid bussidega.

[AndresTy]

Seateemade vahele natuke sellest sigadusest:

https://www.err.ee/1609769460/ministeer ... moondusega

Mulle kõige rohkem meeldib see, et nüüd kavandatakse ainult üht niiti, aga "Mööndused ei vähenda täislahendusega võrreldes raudtee läbilaskevõimet ja ühenduskiirust, märkis kliimaministeerium".
Ju nad on ise kah aru saanud, et päevas hakkab umbes neli rongi sõitma. Siis tõesti ühe rööpapaari puudumine läbilaskevõimet ei vähenda.

Raudtee läbilaskevõime on kahesuunalise (teelise) ja üheteelise jaamavahe puhul erinevad nagu öö ja päev. Seal on juba rongide läbilaskmise "filosoofia" hoopis erinev. Läbilaskevõime on omaette mõiste ja selle arvutamiseks on olemas omad valemid. Läbilaskevõime ei ole see, et kui mul käib päevas kolm rongi ja need kõik mahuvad üheteelisele ilusasti ära, siis järelikult on ühe- ja kaheteelise läbilaskevõime ühesugune.

Ministeeriumi väide, et vahet pole...nomaeitea. Kui vahet pole, siis milleks üldse kaheteeline vajalik on? Et nagu raha ja ressursiraisk? Lapsesuu!

[Peeter]

Seateemade vahele natuke sellest sigadusest:

https://www.err.ee/1609769460/ministeer ... moondusega

Mulle kõige rohkem meeldib see, et nüüd kavandatakse ainult üht niiti, aga "Mööndused ei vähenda täislahendusega võrreldes raudtee läbilaskevõimet ja ühenduskiirust, märkis kliimaministeerium".
Ju nad on ise kah aru saanud, et päevas hakkab umbes neli rongi sõitma. Siis tõesti ühe rööpapaari puudumine läbilaskevõimet ei vähenda.

Raudtee läbilaskevõime on kahesuunalise (teelise) ja üheteelise jaamavahe puhul erinevad nagu öö ja päev. Seal on juba rongide läbilaskmise "filosoofia" hoopis erinev. Läbilaskevõime on omaette mõiste ja selle arvutamiseks on olemas omad valemid. Läbilaskevõime ei ole see, et kui mul käib päevas kolm rongi ja need kõik mahuvad üheteelisele ilusasti ära, siis järelikult on ühe- ja kaheteelise läbilaskevõime ühesugune.

Ministeeriumi väide, et vahet pole...nomaeitea. Kui vahet pole, siis milleks üldse kaheteeline vajalik on? Et nagu raha ja ressursiraisk? Lapsesuu!

Aga vedada kedagi ega midagi ei ole ju? Sellepärast suurt vahet ka ei ole, kas siis ühe või kahe teeline raudtee. Eks ikka seda peetaksegi silmas, et kui ikka midagi vedada ei ole, siis selle mõne trammi jaoks päevas piisab ühest niidistki...

[avrnbr]

No aga türi küll, miks selle mõne trammi pärast peab siis jälle miljardeid põletama?
Olemasolevate trasside uuendamine oleks kõik need trammide tarvidused rahuldanud, olgu see rööpmelaius, mis ta siis on. Olgu siis läbi Tartu või läbi Pärnu.
Mujal maailmas teatakse ka mitme rööpalaiusega lahendusi.
Selle peale küsiks küll: Kas me sellist Eestit tahtsimegi?

[lootsik]

Pole küll päris teemasse aga minu jaoks uudis.
Uber hakkab opereerima mitmeid (reisi)rongiliine Londonist Prantsusmaale.
https://www.euronews.com/travel/2025/08 ... rom-london

[AndresTy]

No aga türi küll, miks selle mõne trammi pärast peab siis jälle miljardeid põletama?
Olemasolevate trasside uuendamine oleks kõik need trammide tarvidused rahuldanud, olgu see rööpmelaius, mis ta siis on. Olgu siis läbi Tartu või läbi Pärnu.
Mujal maailmas teatakse ka mitme rööpalaiusega lahendusi.
Selle peale küsiks küll: Kas me sellist Eestit tahtsimegi?

Et siis lugupeetu arvates pole Eestile tarvis kiiret otseühendust Euroopaga alternatiiviks lennu-, auto- ja mereliikusele?