Elu pärast teenistust

[mongol]

Sul on õigus. Ma lihtsalt sain temaga sõbraks hullaris ja seal elatakse momendis pluss tulevikus, mitte minekus

[Sander17]

PTSD all kannatav Kaitseväe veteran Artjom, kes oli ka Pealtnägija saates ning keda tsiteeriti siin eelmisel lehel, postitas eile sotsiaalmeediasse pildi pussnoast ja kirjutas juurde, et see olevat vahend valust vabastamiseks. Postitusest teavitati politseid, aga mis mehest saanud on, ei tea hetkel.

[mayor]

Miks EKVV Viljar Kurg eesotsas sekkus Artjomile annetuste andmisel.
Mis vahet sellel on kas Artjom lahendab olmeprobleeme selle rahaga vöi ostab ravimeid. Igatipidi on ta väga kehvas seisus ja Kaitsevägi ju ei toeta mitte mingit moodi. Raiub vastu, et 6 misssiooni ei teinud PTSD-d. Nüüd tahavad kontrollida kas ikka ostab ravimeid.

[Mudakoon]

Millist vastust foorumist ootate, EKV seisukohta?
Kui foorumlaste, siis minu kokkupuuted hr. Kurega (küll mitte sarnastel teemadel kui Heinsaarel) on olnud positiivsed. Abivalmis ja asjalik härra.

[mayor]

Kuskile pidin ju küsimuse esitama, äkki tekib arutelu vms. Otse Kurele pole mõtet kirjutada. Ei ole nad veel suutnud tõestada ennast, et veterane ei jäeta üksi oma muredega- Minu seisukoht on, et kuiu veteran kes tunneb, et vaimse tervisega on häda, siis ei saa mingi tohutu ekspert komisjon väita, et ptsd tunnused on tekkinud millestki muust kui missioonil käimisest.
PTSD ei tekigi ainult missioonidest. Küll aga on see üks tugevaid faktoreid selle avaldumisel.
Kahjuks on neid elust lahkujaid see aasta rohkem kui aasta alguses olnud saarlane.
On ka veterane kes on tänu avalikule tähelepanule julgenud abi küsida ja ennast analüüsida, et äkki on abi vaja.
Need rambod kes omastarust midagi ei tunne ärge sõna võtke. See pauk võib tulla nii ootamatult, et kuidagi ei oska valmis olla selleks kui elada eituses.

[Walter2]

https://www.postimees.ee/8312785/vaimse ... aitsevaega

[Kriku]

Sealtsamast:

Pool suve oli enesetappu plaaninud veteran ravil psühhoneuroloogiahaiglas («See siin ei ole ravi, see on sümptomite mahasurumine,» ütles ta haiglast telefoni teel). Heinsaare kõrvalvoodis olevat lebanud teinegi endine kaitseväelane ning raviasutusest koju sai Heinsaar üheksat sorti retseptidega – rahustid, antidepressandid ja nii edasi. Sõbrad kandsid kaitseväest koondamise järel töötule mehele raha tablettide väljaostmiseks. Põhjus, miks Heinsaar medikamente neelama peab, peituvad veterani sõnul Afganistanis saadud kumulatiivses vaimses traumas ja sellele järgnenud posttraumaatilises stressihäires. Kaitsevägi ütleb, et nad tahaks Heinsaart aidata, kuid vastutust nad ei tunnista.

"Minu elu kõige õnnelikum päev oli siis, kui mulle ulatati sünnitusmajas mu tütar,» kõneleb Heinsaar emotsioonitult. «Ükskõik, kui mustad päevad hiljem ka olid – kui sellele hetkele mõtlesin, tuli päike kohe välja mu jaoks. Kuid ühel hetkel umbes kahe aasta eest see enam ei töötanud. Vaatan ringi, lapsi ja inimesi, ja ma ei saa aru, misjaoks nad liigutavad. Misjaoks üldse elada?"

Mis juhtus kahe aasta eest? Heinsaar ütleb, et siis läks vabasurma üks endistest võitluskaaslastest («Leidsime ta metsast, kuul peas») ning sellest sai sütik tema enda posttraumaatilise stressihäire vallandumiseks. Samas pole enesetapud kaitseväelaste ja veteranide hulgas midagi erakordset. Heinsaar väidab, et välisoperatsioonidel käinutest on endale käe külge pannud vähemasti 14 inimest. Mees kahtlustab, et mõne võimaliku suitsiidi puhul olevat lisaks surmapõhjusena kirja läinud midagi muud – üledoosi asemel südamerike, pidurdusjälgedeta vastu puud sõitmine osutus liiklusõnnetuseks jne. Kaitsevägi sõnab, et tegemist on «raju väitega» ja et kõiki asjaolusid on uurinud politsei.

Oma posttraumaatilise häire juurpõhjust näeb Heinsaar Afganistanis. «Toon välja paari liiki traumasid, mida on võimalik saada. Esiteks võimalus, et minu tegematajätmise pärast saab võitluskaaslane viga: süütunne hakkab sööma ja sellest võib areneda trauma ajapikku. Teiseks väga eluohtlik olukord, millest kuidagi ime läbi välja said. Kolmas: kui oled tavaline sõdur, siis see, kuidas infot ei ole, aga igalt poolt tulistatakse ja on täielik teadmatus, ainult kuulid vihisevad. Mul on olnud teine ja kolmas olukord.»

Pärast Ukraina sõja algust mehitas Heinsaar 2022. aasta sügisel kahel korral bussi, mis sõitis Eesti ja Ukraina piiri vahet. Eestist veeti Ukrainasse Ukraina poisse, kellele bussis püüti kaitseväelaste poolt anda kiirkursusi relva kasutamiseks ja rindel ellujäämiseks, seejärel, pärast 12-tunnist pausi, laaditi buss aga täis sõjapõgenikke. Pingelanguses vallandus nende nutt ja teised emotsioonid, kõlasid jutud Vene sõjaväelaste kordasaadetust.

Ning siis mõtles Heinsaar – nagu tema sõnul paljud teisedki kaitseväelased – kohe Ukrainasse ja rindele minekule. Kuid miks? «Sest seal on kõik sama selge kui missioonil,» vastab Heinsaar. Just tsiviileluga kohanemine olevatki veteranidele probleem. Ta kirjeldab karikatuuri, milles koju naasev sõdur jõuab teelahkmele. Ühele poole jääb tsiviilelu koos alkoholismi, narkootikumide, vangla ja enesetapuga, teisele poole aga – minek uuesti rindele. Sest muutusi, mis ajus kord juba tekkinud, ei olevat lihtne välja lülitada.

Kaitseväe tervisekeskuse ülem kolonelleitnant Anu Mill:

"Praegu oleme olukorras, kus vastavalt riigis kehtivale õigusruumile tuleb hüvitise määramiseks tõendada, et inimese terviseseisund tuleneb mingist kindlast intsidendist. Kui seda pole võimalik tõendada, siis puudub ka alus hüvitise määramiseks. Praegune olukord ongi tekkinud juriidilistel, mitte tervishoiualastel põhjustel ning töö seesuguste kitsaskohtade kõrvaldamiseks käib."

Kaitseväe toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse kliiniline psühholoog kapten Marge Sillaste:

«2023 oli Eesti populatsioonis suitsiidikordaja 100 000 elaniku kohta meestel 23,9 juhtu. Isegi kui aastas oleks kaitseväega seotud isikute enesetapujuhtumeid üks-kaks, siis on Eestis keskmiselt suitsiidide tase oluliselt kõrgem kui kaitseväelaste hulgas.»

[parkija]

Käisin ühel kokkutulekul , kõige tervemad tundusid olema just erinevatel kaitseväe rahutagamismissioonidel osalenud võitlejad , olid hea rühiga , ei liialdanud alkoholiga , olid igati heal tasemel , tublid .
Ilmselt on palju kinni ikkagi konkreetses isikus , kuidas on kodune elu jne , neid inimest mõjutavaid faktoreid on palju .

Kui ei klapi siia teemasse , palun lahkesti see postitus kustutada .

[Some]

Võimalik, et need kellel probleemid, kokkutulekule ei tahtnudki tulla.

[mart2]

Võimalik, et need kellel probleemid, kokkutulekule ei tahtnudki tulla.

Ja kuidas siis aidata neid, kes tunnevad, et neid on unustatud ja ei taheta suhelda ega abistada?

[Some]

Kui ikka päris "Suur Must" külas siis nagu väga ei tahagi kuhugi minna või midagi teha. Vedeled oma urus, vatitekk akna ees ja ei saa tunnelist välja. Kui ise saad aru millega tegu siis tuleks hambad ristis ennast sundida abi otsima. Kui aru ei saa siis jääb vaid loota, et lähedased suudavad olukorrast aru saada.
Siit saab kontakte ja ideid kui lihtsalt ei tea kuidas reageerida: https://peaasi.ee/suitsiid/

[parkija]

Ei tea väga arvata kuid , selleks ongi endised kolleegid / võitluskaaslased / sõbrad kes ajavad urgu pugenud isiku urust välja , kui vaja tulevad järgi ja pärast üritust toimetavad koju tagasi ning vaatavad ja jälgivad oma semu et kõik kombes oleks , solidaarsus või hoolimine või midagi sinnapoole .

Ärge jätke omi tuttavaid / sõpru üksi , suhelge !

[isonts]

Selleks peab väga hea sõber olema, et suhelda kellegagi, kes enam endiste kolleegidega läbi ei käi jaa oma elu elab mingis teises seltskonnas vbl ka teises riigis. Kaitseväe teenistus on väga pikk ja selle aja jooksul suhtled väga paljude inimestega. Mõni samas käibki oma 1-2 missiooni läbi ja rohkem ei taha KV ja laigulistest midagi edaspidi kuulda. Mõnega ei taha ka endised head sõbrad enam suhelda. Inimesed muutuvad...

[mongol]

Kaitseväe tervisekeskuse ülem kolonelleitnant Anu Mill: "Praegu oleme olukorras, kus vastavalt riigis kehtivale õigusruumile tuleb hüvitise määramiseks tõendada, et inimese terviseseisund tuleneb mingist kindlast intsidendist. Kui seda pole võimalik tõendada, siis puudub ka alus hüvitise määramiseks. Praegune olukord ongi tekkinud juriidilistel, mitte tervishoiualastel põhjustel ning töö seesuguste kitsaskohtade kõrvaldamiseks käib."

Excel.

Ma tean meest, kellele ta esimesel "lukkuminekul" ütles Paldiski maanteel vägagi lugupeetud ja pädev psühhiaater kohe ära, et see on tingitud "tööst". Paberil seda otseselt kirjas pole. Senini sööb komme, aga on "rea peal", järelikult riiki ei huvita. Korra tunnistati isegi arstlikus komisjonis kõlblikuks relvakandmisõiguseta, mis rikkus karjääri, aga mis vaidlustamisel õigeks pöörati ja inimene teenib relvakandjana edasi, teisel karjäärisuunal. Küll aga - vastutust ei võeta, sest paber on jumal.

See töö võib käia, aga päris inimesed on ka hetkel oma muredega hädas ja see kitsaskohtade kõrvaldamise käigusolemine ei tule kuidagi kasuks. Kui veel mõni aasta tagasi maksti inimesele ta "kommid" veel kinni, siis nüüd ei maksta, sest hüvitise paberile on vaja mingi psühhiaatri kooskõlastust ning mõnel puhul seda ei saa. Krt, teab miks. Samas KV Tervisekeskusest seda kooskõlastust ka ei saa, kuigi vägagi hästi on kirjas, kuidas keegi hullaris on käinud, sest et excel.. Ja mitte ainult, inimene ei varjagi oma probleemi ja sellega tegelemist.
Tugiteenuste keskus (või pigem selle keskuse) KV peapsühholoog Kaidi on aga selle inimese eest väga tublilt seisnud ja aidanud real püsida näiteks.

[zephys]

Huvitav, kas sellisel kohal eelnevast karjäärist ka mingi kasu on?