Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

:lol
Jutuks hea kül
"Korras auto" kriteeriumid on ka eri inimestel erinevad.

[AMvA]

:lol
Jutuks hea kül
"Korras auto" kriteeriumid on ka eri inimestel erinevad.

Sul on huvitav komme pidada informatsiooni, mis ei klapi sinu enda kogemusega, vääraks. Mu soovitus sulle on tulla oma väikesest kastist välja.

Minu kriteerium korras autole on väga-väga kõrge. Eelmine Volvo oli 2015 XC70 ja hetkel 2022 V90CC. Eelmise Volvo puhul oli tegelikult kõige suurem väljaminek High Performance audiosüsteemi asendamine Dynaudio stereosüsteemiga, mis maksis veidi üle 1000 EUR. Uues pole seda probleemi, sest selles on B&W süsteem

[Kapten Trumm]

Eks küsimus ole selles, kes tunnistab ja kes mitte. P2 puhul on selline nimekiri üsna tavaline.
Ja muidugi ka selles, mis algläbisõit oli, 20 000 või 220 000.

[isonts]

Eelmise Volvo puhul oli tegelikult kõige suurem väljaminek High Performance audiosüsteemi asendamine Dynaudio stereosüsteemiga, mis maksis veidi üle 1000 EUR. Uues pole seda probleemi, sest selles on B&W süsteem

Hea stereo tähendabki reeglina väikest remondikulu.
Mul laseb auto sõita ilma, et üldse raadiot käima peaks panema. Kui naist peal ei ole siis ei pea konti ka järgi panema. Saab sooja ilmaga rahulikult aknad all ringi sõita....

[Kapten Trumm]

Minu kõnealusel "raipel" on tehase originaalstereo HU-803, mis mahutab ka 4 CD, töötab ilusti ja heli on ok.

[isonts]

Minu kõnealusel "raipel" on tehase originaalstereo HU-803, mis mahutab ka 4 CD, töötab ilusti ja heli on ok.

Arvestades remondile kulunud summasi siis kaldun arvama, et ikka pole korralik stereo või volume nupp ei tööta korralikult..

[Marvin]

Minu kriteerium korras autole on väga-väga kõrge. Eelmine Volvo oli 2015 XC70 ja hetkel 2022 V90CC. Eelmise Volvo puhul oli tegelikult kõige suurem väljaminek High Performance audiosüsteemi asendamine Dynaudio stereosüsteemiga, mis maksis veidi üle 1000 EUR. Uues pole seda probleemi, sest selles on B&W süsteem

Loomulikult ei ole mitte ühelgi nimega audiobrändil suuremat pistmist sellega, mida autodesse paigaldatakse. Kaubamärgid on koondunud paari konglomeraadi kätte, kelle käest siis autotootjad ostavad oma autodes olevale helisüsteemile mingi nime peale. Suurim selline konglomeraat on Harman International, kellele kuuluvad AKG, AMX, Arcam, Becker, BSS Audio, Crown, dbx, Harman Kardon, Infinity, JBL, Lexicon, Mark Levinson, Martin, Revel ja Soundcraft. Selle sõsarfirma on DEI, kelle käes on Definitive Technology, Polk Audio, Denon, Marantz, Bowers & Wilkins. Mõlemad katusfirmad omakorda on Samsungi omanduses. Seega näeb praktikas asi välja sedasi, et autofirmade marketingiosakonnad mõtlevad välja, missugust preemium-helimasina nime nad tahaksid oma automargiga siduda ning siis minnakse korraga ostma nii seadme tootmise ja autoga integreerimise teenust ning šikimat sorti kaubamärki, mida auto salongis heldinud pilguga kõlaritelt lugeda. Mõlemat saab emafirmast ja äärmiselt tõenäoliselt on näiteks B&W kui firma ainuke kokkupuude autotootjaga see, et nende logistikast ehk käib kusagilt mingi kevlarkoonusega valjuhääldite käive läbi - kui sedagi.

[AMvA]

Minu kriteerium korras autole on väga-väga kõrge. Eelmine Volvo oli 2015 XC70 ja hetkel 2022 V90CC. Eelmise Volvo puhul oli tegelikult kõige suurem väljaminek High Performance audiosüsteemi asendamine Dynaudio stereosüsteemiga, mis maksis veidi üle 1000 EUR. Uues pole seda probleemi, sest selles on B&W süsteem

Loomulikult ei ole mitte ühelgi nimega audiobrändil suuremat pistmist sellega, mida autodesse paigaldatakse. Kaubamärgid on koondunud paari konglomeraadi kätte, kelle käest siis autotootjad ostavad oma autodes olevale helisüsteemile mingi nime peale. Suurim selline konglomeraat on Harman International, kellele kuuluvad AKG, AMX, Arcam, Becker, BSS Audio, Crown, dbx, Harman Kardon, Infinity, JBL, Lexicon, Mark Levinson, Martin, Revel ja Soundcraft. Selle sõsarfirma on DEI, kelle käes on Definitive Technology, Polk Audio, Denon, Marantz, Bowers & Wilkins. Mõlemad katusfirmad omakorda on Samsungi omanduses. Seega näeb praktikas asi välja sedasi, et autofirmade marketingiosakonnad mõtlevad välja, missugust preemium-helimasina nime nad tahaksid oma automargiga siduda ning siis minnakse korraga ostma nii seadme tootmise ja autoga integreerimise teenust ning šikimat sorti kaubamärki, mida auto salongis heldinud pilguga kõlaritelt lugeda. Mõlemat saab emafirmast ja äärmiselt tõenäoliselt on näiteks B&W kui firma ainuke kokkupuude autotootjaga see, et nende logistikast ehk käib kusagilt mingi kevlarkoonusega valjuhääldite käive läbi - kui sedagi.

Nii primitiivne see asi kah ei ole siiski.

[Marvin]

Nii primitiivne see asi kah ei ole siiski.

Et valges kitlis hallipäised B&W audioinsenerid on uue auto tootmisse algusest peale kaasatud, siblivad mõõtemikritega ringi ning arvutavad hoolega reisijateruumi resonantse, et roolis istujale parim audioelamus pakkuda? Et need hallipäised punnitavad hoolega Nautilus-kõlarite võimekust auto ukse sisse mahutada?
Ei usu. Usun seda, et Harmanilt tellitakse feature set ja integratsioon autotootja (mujalt tellitud või kontsernist ette antud) kaardirakenduse ning auto andmesiini ja nuppudega. Disainibüroost tulevad seadme mõõdud ja kasutajaliidese disain, võetakse üks Harmani alusplatvorm, realiseeritakse see täpselt nii heade tükkide ja skeemitehniliste lahendustega kui tellimuses olnud kvaliteedi saavutamiseks vaja ja ongi valmis.
Aga see on muidugi minu kui loomuomase küüniku vaade asjale. Kui kaasfoorumlastel on infot, kuidas see päriselt käib, siis ma täitsa siiralt kuulan hoolega. See on just see, miks see teema siin võiks hea olla .

[AMvA]

Nii primitiivne see asi kah ei ole siiski.

Et valges kitlis hallipäised B&W audioinsenerid on uue auto tootmisse algusest peale kaasatud, siblivad mõõtemikritega ringi ning arvutavad hoolega reisijateruumi resonantse, et roolis istujale parim audioelamus pakkuda? Et need hallipäised punnitavad hoolega Nautilus-kõlarite võimekust auto ukse sisse mahutada?
Ei usu. Usun seda, et Harmanilt tellitakse feature set ja integratsioon autotootja (mujalt tellitud või kontsernist ette antud) kaardirakenduse ning auto andmesiini ja nuppudega. Disainibüroost tulevad seadme mõõdud ja kasutajaliidese disain, võetakse üks Harmani alusplatvorm, realiseeritakse see täpselt nii heade tükkide ja skeemitehniliste lahendustega kui tellimuses olnud kvaliteedi saavutamiseks vaja ja ongi valmis.
Aga see on muidugi minu kui loomuomase küüniku vaade asjale. Kui kaasfoorumlastel on infot, kuidas see päriselt käib, siis ma täitsa siiralt kuulan hoolega. See on just see, miks see teema siin võiks hea olla .

Ma ei tea, kas nad on valges kitlis või hallipäised, aga keegi on need 19 kõlarit häälestanud väga head (kordan: väga head) heli tegema. Lisaks veel B&W enda DSP programm. Lisaks on ka valjuhääldite elemendid täiesti erinevad H&K paketiga Volvo kõlaritest
Sama hästi võib öelda, et ostad B&W kodukõlarid siis saad hoopis JBL-id teise logoga.

[Fucs]

Niisama. Poolenisti OT.

Üldiselt omab helisüsteemi väljavahetamine helikvaliteedi parandamiseks sõidukis teatud piire, olenevalt sõidukisse algselt paigaldatud süsteemi kvaliteedist/kvantiteedist ehk algsüsteemi asendamisega saavutatav kvalitatiivne hüpe sõltub tihti sellest, kui vilets see algne süsteem on, sest sõiduki suurus, kuju, kasutatud viimistlus- ja muud materjalid ning kõlarite võimalikud paigutuskohad ei soosi eriti mingi HQ süsteemi väljaehitamist nii, et sealt ka lõpptulemusena tehnika poolt võimaldatav tippkvaliteet kätte saada. Üldjuhul siis tuleb parima võimaliku tulemuse saavutamiseks lisaks parema/kvaliteetsema helisüsteemi paigaldamisel ka omajagu asju täiesti ümber ehitada Eraldi teema on veel kuulaja asukoht sellises ümberehitatud helisüsteemiga sõidukis.

Physical And Acoustic Problems Affecting Sound Quality in a Car
http://www.teamaudionutz.com/tutorial/5 ... r_Part_Two

The Four Stages of High-End Car Audio – Frequency Response
https://www.bestcaraudio.com/the-four-s ... -response/
The Four Stages of High-End Car Audio – Part 2: The Soundstage
https://www.bestcaraudio.com/the-four-s ... oundstage/
The Four Stages of High-End Car Audio – Part 3: Imaging
https://www.bestcaraudio.com/the-four-s ... 3-imaging/

Sound "Philosophy" and Challenges in Car Audio
https://www.minidsp.com/applications/ca ... challenges

Kõlaritest, sagedustest, paigutustest jne maakeeles
https://tifi.ee/et/blog/101
https://tifi.ee/et/blog/113
https://tifi.ee/et/blog/114

Kui lisada nüüd eeltoodud kuulaja jaoks olulisele sagedusele ka muusikas olulised sagedused saame muusika edastamiseks kõlaritega järgmise pildi:

Alumine oluline piir on 20 Hz. Reaalses muusikas tuleb seda harva ette ja seal on alumine piir pigem 40 Hz, kuid võimsa kinoelamuse jaoks on parem kui madalaim tase on 20 Hz. Vahemikus 20 - 80 Hz ei suuda inimese kõrv reaalset helikvaliteeti kuigi hästi hinnata. Siin vahemikus on tähtis, et ta oleks olemas aga mingeid erilisi kvaliteedinäitajaid ei ole mõtet taga ajada. Selles vahemikus ei suuda inimene ka heli suunda eristada ja see lubabki ükskõik mitme kanali esitamisel ikka hakkama saada ühe subwooferiga. Hoolimata eeltoodust ei tohi selles vahemikus helitugevus väga ebaühtlane olla. Kõlaritest olulisem on siin kuulamisruumi resonantsid ja peegeldused ning kõlari asukoht ruumis.

Vahemik 80 - 9000 Hz on kvaliteedivahemik, eriti selle keskmine osa. Siin on tähtsad nii heli ühtlane esitus kui ma madal müratase nii harmooniliste, moonutuste, kui ka muu müranivoo osas. Selles vahemikus on vaja investeerida palju jäiga membraani ja kontrollitud harmoonilistega kõlaritesse, välja timmitud passiivsesse ja aktiivsesse elektroonikasse. Näitena maksab üks kõrgklassi induktiivpool, või kondensaator ostuhinnas rohkem kui mõni "testivõitja" kõlar kokku.

Sagedusvahemik 9-16 kHz (9000-16000 Hz) on oluline ja annab muusikale tonaalsuse. Siin on kvaliteet jätkuvalt oluline, kuid valjuhääldajad on väiksed ja kulu ei pea olema suur. Sagedusvahemik 16 - 20 kHz võiks olla olemas, kuid siin ei häiri enam ka väike helitugevuse kõikumine või muud aspektid, mis nii-öelda kvaliteedivahemikus oleksid väga häirivad. Nagunii lõikab muusika voogedasaja selle info maha, tavaline bluetooth koodek lõikab ülejäänu ja töötlus muudab järgijäänud osa ebavajalikuks müraks;). Viimasel ajal tundub, et ka paljud stuudiod lõikavad selle osa muusikast juba ennetavalt välja ja isegi CD plaadilt tuleb seda sagedusvahemikku järjest harvem.

Paraku vananedes muutub ka inimese võime teatud sagedusi kuulda ja kalli ning võimeka helisüsteemi võimekusi täiel rinnal tarbida...

Inimese kõrvaga kuuldav madalaim helisagedus on 16–20 Hz ning ülemine kuulmispiir ulatub noortel 20 000 Hz-ni, kuid vanaduses võib alaneda kuni 5000 Hz-ni. Suurim kuulmisteravus on inimestel vahemikus 1000–5000 Hz, mis kattub suurel määral kõnehääles domineerivate helisageduste vahemikuga (~300–3500 Hz).

https://www.vaegkuuljad.eu/kuulmispuue/

[Marvin]

Kindlasti on 19 valjuhääldiga B&W pakett positsioneeritud kõrgemasse segmenti kui väiksem, 15 kanaliga HK komplekt. Selle viimasega varustet autosse ma ikka satun vahel ja see on ka täitsa keskmiselt hea:). Päris kindlasti on tegemist hea audiosüsteemiga ning päris kindlasti on sellega rohkem vaeva nähtud kui mõne lihtsamaga. Selle vastu ma ei soovi vaielda. Kui ma tahan helipildi detaile analüüsida, siis ma muidugi kuulan kodus kahekanalilist süsteemi, aga auto jaoks on see kindlasti täitsa pädev.
Aga lõppeks ei ole see mitte midagi muud kui 19 kanaliga D-klassi võim 19 kanaliga DSP taga ning tarkvara seal sees on ikka korporatiivselt koluriiulilt pärit. QuantumLogic® Surround näiteks realiseeriti aastal 2011 Ferrari FF tarbeks ning toona riputati sellele hoopis JBL silt külge. Praeguseks on see siis B&W nime all Volvosse jõudnud - ja see pigem kinnitab mu juttu kui ümber lükkab.
https://news.harman.com/releases/harman ... th-ferrari

[Marvin]

Üldiselt omab helisüsteemi väljavahetamine helikvaliteedi parandamiseks sõidukis teatud piire, olenevalt sõidukisse algselt paigaldatud süsteemi kvaliteedist/kvantiteedist ehk algsüsteemi asendamisega saavutatav kvalitatiivne hüpe sõltub tihti sellest, kui vilets see algne süsteem on, sest sõiduki suurus, kuju, kasutatud viimistlus- ja muud materjalid ning kõlarite võimalikud paigutuskohad ei soosi eriti mingi HQ süsteemi väljaehitamist nii, et sealt ka lõpptulemusena tehnika poolt võimaldatav tippkvaliteet kätte saada. Üldjuhul siis tuleb parima võimaliku tulemuse saavutamiseks lisaks parema/kvaliteetsema helisüsteemi paigaldamisel ka omajagu asju täiesti ümber ehitada Eraldi teema on veel kuulaja asukoht sellises ümberehitatud helisüsteemiga sõidukis.

Kõikide nende probleemide tööstuslikus mahus lahendamiseks kasutataksegi paljude kanalitega DSPsid ning kõlarid tehakse ilma passiivfiltriteta üheribalised. Need pannakse tarkvaraliselt kokku ja tulemus võib olla väga hea - filtrid ja viitliinid suudavad teha imet .

[Kapten Trumm]

Minu kõnealusel "raipel" on tehase originaalstereo HU-803, mis mahutab ka 4 CD, töötab ilusti ja heli on ok.

Arvestades remondile kulunud summasi siis kaldun arvama, et ikka pole korralik stereo või volume nupp ei tööta korralikult..

Eks arusaamad korras autost on erinevad.
Olen mingi aja töötanud tehnoülevaataja abilisena ja näinud nii mõndagi. See 20a vanuses Eesti autopark ongi selline, et hea kui sulle kanali peal midagi vastu pead või kraevahele ei tule.

Kui keegi tuleb nüüd väitma, et 25a vana ja 300 tuhhi läbisõiduga auto ei vaja muud peale õlivahetuste, siis ütleks, et valetage usutavamalt.

[Fucs]

Nu, sinna kusagile vahele mahuvad ilmselt eraldi ka kaks teistsugust äärmust.
Alla 10 aasta vanused limud läbisõiduga 400000-500000 ja alla 100000 läbisõiduga ~20 aastat või 20+ vanused limud.
Nende viimaste puhul ma ei mõtle garaažides seisvaid "hobi või näituseautosid".

https://www.auto24.ee/soidukid/4061347
https://www.auto24.ee/soidukid/4211695

https://www.auto24.ee/soidukid/4188655
https://www.auto24.ee/soidukid/4216570