Kütus on tanklates nüüd nii odav, et kassas firma sooduskaardi registreerimine tõstis liitri hinna hoobilt 1,239 pealt 1,269 peale.

. Õnneks lubati siis isiklik kaart registreerida ja hind taandus 1,209 peale

. Riigisektoris valitsev kirbutsirkus hakkab vaikselt ka erasektorit nakatama.
Eks küttega, on nagu toidu hindadega, suured ettevõtted süüdistavad valitsust, aga tegelikult nende kasuminumbrid räägivad enda eest ehk, on täiesti usutav, et kui toidukaupade maksukoormust vähendataks, siis poole aasta pärast on igasugustel muudel põhjustel see käibemaksu alandamine ostja jaoks hoomamatu, lisaks on ammu kahtlustatud, et kütuseturul, kui polnud just kartellikokkulepet, valitses nö vaikiv teineteise mõistmine. Mind on alati muigama ajanud üks kütusefirma tuntud juhtfiguur, kes käib saatest saatesse intervjuusid andmas, kuidas riik "kägistab maksudega" kütusemüüjaid, aga nemad "vaesekesed" püüavad klientidele pakkuda võimalikult madalaid hindu. Samas, kui maailmaturu hinnad langevad, on meil alati "kallilt ostetud kütusejääk", mis tuleb vana hinnaga maha müüa, aga kui maailmaturu hind tõuseb, tõuseb ka meil hind momentaalselt. Varem mainitud kütusefirma juhtfiguur käis ka nüüd suisa uudistes rääkimas, et osad edasimüüjad peavad sellise turu solkimise pärast kütet lausa alla omahinna müüma ja kaua see "pidu" ei kesta.

Toiduainete hinnad tegid näiteks suure hüppe ülesse sõja alguses, kus üks põhjendus oli kallis kütus, kütuse hind vahepeal langes, toidukaupade hindades ei olnud mingit märgatavat muutust, hoopis hinnatõusu ralli jätkus. Samal ajal kohalikud toiduainete tarnijad toovad välja, et kohati neilt pigistatakse tarneid kaubanduskettide poolt välja suisa enne hindade tõusmist olevate ühikhindade eest.