Viktoriin

[wk2]

Purustamine

[krossipart]

Küsin vihjet, kui lubate. Kas riis on õige suund?

[Sander17]

Purustamine

Et siis nagu millegi purustaja? See ei ole küsitav tänapäevane seade, üsna külm.

Riisi tänapäeval selleks ka vaja ei ole.

[olevtoom]

Õhuniisutaja?

[isonts]

veski

[Sander17]

Ei ole õiget vastust kõlanud. Kõige uuemates kasutatakse juba ka miskit tarkvara.
Sain selle küsimuse ühest raadios kõlanud mälumängust ja seal profid jõudsid õige vastuseni paari-kolme minutiga ilma abivahendeid kasutamata. Ise ma poleks seda ära arvanud

[eeru]

Essa

Vanadel hiinlastel oli üks selline praktika- inimene pidi suhu võtma peotäie toorest riisi ja peale ühte teatud protseduuri selle riisi aluse peale välja sülitama. Millise tänapäevase masina eelkäija see praktika oli?

Bussi peale tuleb igal reedel vanamutt, kes annab bussijuhile kõigepealt peotäie münte piletirahaks ja siis teise peotäie pähkleid.
"Näed sa siis - lahked inimesed ei olegi veel maailmast otsas!" mõtleb bussijuht, võtab pähklid tänuga vastu ja krõbistab neid sõidu ajal.
Nii kestab see mitu aastat järjest.
Siis tuleb vanamemm ühel reedel taas bussi peale, piletiraha annab, aga pähkleid mitte.
Üllatunud bussijuht küsib:
"Kuulge, vanaema, mitu aastat olete mulle igal reedel ka peotäie pähkleid andnud, aga täna mitte. Mis lahti?"
"Tead, pojake," vastab eit, "asi on selles, et täna külapoes pähkleid šokolaadis ei müüdud..."

[Sander17]

See on hea nali Aga ei vasta küsimusele.

[lootsik]

Valedetektor.
Vist oli niipidi, et kui riis oli verine, siis valetas.

[Sander17]

Vastus on õige, tänapäevane apastraat on valedetektor.
Minu andmetel vaadati Hiinas tulemust nii, et kui riis jäi kuivaks, siis testitav valetas. Mingi teooria järgi valetaja suu kuivab ning näärmed ei erita normaalselt sülge.

Akf! lootsik saab uue küsimuse esitada või järje vabaks anda.

[lootsik]

Järg vaba.

[Manurhin]

Järg vaba.

Vahelduseks midagi lihtsamat. Tartu kivisilla tunneb vist igaüks ära, aga kes on selle pildi autor?

[eeru]

jefreitor Aadu.

Hitler joonistas Tartu Kivisilda
USA õhujõudude erumajorile ­Charles E. Snyderile kuuluv militaarajaloo galerii Snyder's Treasures pakub muuhulgas müügiks mitmekülgset valikut Adolf Hitleri kunstiteostest. Nende seas on üks sulejoonistus hämmastavalt tuttava vaatega, milles on raske jätta ära tundmata Tartu Kivisilda. Taies kannab nime "Tornidega sild" (27,5 x 22,3 cm) ning on signeeritud A. Hitler, Brücke (Sild). Galerii info kohaselt kuulub joonistus kunstniku Viini perioodi ehk aastatesse 1907-1913, mil Hitler alles alustas kunstniku okkalist rada. Joonistuse hind on 15 000 dollarit ehk umbes 165 000 Eesti krooni.
"Figuurid on tüüpiliselt pisikesed ja kogu kompositsiooni suhtes proportsioonist väljas, mis on omane suuremale osale Hitleri taiestele. Arhitektuurilised detailid on kaugelt suurema täpsusega edasi antud. Pilvine taevas ja puud on kujutatud väga minimaalsete vahenditega," kirjeldab galerii teost.

Suurem osa tollest ajast säilinud Hitleri joonistustest-akvarellidest olid tehtud müügiks - postkaardid ja igat sorti pildid raami täiteks. Hitleri enda väitel tegi ta Viinis elades rohkem kui tuhat pilti. Täpset arvet Hitleri kunstiloomingu üle pole peetud, kuid arvatakse, et füürer lõi kokku ligi 3000 pilti. Nii et tegemist oli üpris viljaka kunstnikuga.

Aga kuidas sattus Viinis elanud noore Hitleri joonistusele Tartu Kivisild? Vaevalt, et rahanappuses vaevlev Hitler käis ise Tartus. Või siiski? Sel juhul oleks see päris sensatsiooniline avastus. Aga kas Hitler piirdus kõigest ühe joonistusega? Vähe usutav. Või on see ainuke tänapäevani säilinud Tartu vaade? Kuigi see sule­joonistus näib olevat tehtud otse natuurist, võis tulevase füüreri näppu siiski sattuda postkaart, foto või joonistus Tartu Kivisillaga, mis oma imposantsusega äratas noore kunstniku tähelepanu. Ja samas kõlbas müügitööks. Muuseas, niisugune tsaariaegne postkaart Kivisilla ja kolme pisikese figuuriga on tõepoolest olemas!
Selle versiooniga nõustub ka galeriiomanik Snyder. "Hitler kasutas tihti postkaar­ti eeskujuna kiirendamaks loomeprotsessi, kuna ta müüs neid töid viis krooni tükk. See ei olnudki nii kehv äri, sest leivapäts maksis viis hellerit," ütleb Hitleri töid rohkem kui 25 aastat müünud mees.
Jääb üle veel ka võimalus, et tegemist on võltsinguga. Aga miks signeerida mingit võõramaist sillapilti - palju turvalisem ja usutavam oleks kasutada mõnd Viini või Austria vaadet. Igatahes on lugu intrigeeriv.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/2768 ... -kivisilda

[Manurhin]

jefreitor Aadu.

Võib vastuse õigeks lugeda, kuigi Aadu polnud pildi arvatava joonistamise ajal veel ei jefreitor ega kapral, selleks ta sai mõned aastad hiljem. Omamoodi nali - kas oskas Aadu uneski tookord seda aimata, et pildil oleva maja külge kruvitakse ühel päeval tema nimega tänavasilt (Adolf-Hitler-Platz)?
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/2768 ... -kivisilda

Järgmine küsimus, palun!

[Kriku]

Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu ajaloost on teada palju juhtumeid, mil pereliikmed nagu vennad või isa ja poeg võitlesid või tegutsesid eri pooltel. Isegi ühe kuningliku perekonna liikmed sattusid Külmas sõjas eri pooltele: üks punaarmeelasena ja teine ajakirjanikuna, kes töötas lõpuks Ameerika Ühendriikide valitsuse vaateid kajastavas toimetuses. Kellest on jutt?