Autotehnikateema

[Lemet]

Siduri kärsatamisest on see tegevus ikka väga kaugel. Ega sa minut aega seal siduri peal istu,

Irw...et siis kohe esimesest õppesõidutunnist oli tegu sõidumeistrite kokkutulekuga. Veelkord, eriti taibukatele- jutt käib õppesõidust ja toona seal õpetatavast. Kui mõnel tuli ilma pidurite, kellade ja viledeta tehnikaimega sõitma õppida, siis oli see tema personaslne tragöödia, ei muud. Ja väita nüüd, et libiseva siduriga auto kallakul paigalhoidmine mõjub siduri elueale ning tervisele soodsalt ning nii teha on ainuõige...nojah, mõni usub neitsist sündimist kah ja on selle nimel nõus mulda sööma.

[AMvA]

Siduri kärsatamisest on see tegevus ikka väga kaugel. Ega sa minut aega seal siduri peal istu,

Irw...et siis kohe esimesest õppesõidutunnist oli tegu sõidumeistrite kokkutulekuga. Veelkord, eriti taibukatele- jutt käib õppesõidust ja toona seal õpetatavast. Kui mõnel tuli ilma pidurite, kellade ja viledeta tehnikaimega sõitma õppida, siis oli see tema personaslne tragöödia, ei muud. Ja väita nüüd, et libiseva siduriga auto kallakul paigalhoidmine mõjub siduri elueale ning tervisele soodsalt ning nii teha on ainuõige...nojah, mõni usub neitsist sündimist kah ja on selle nimel nõus mulda sööma.

Ei ei mõju sõdurile soodsalt. Iga siduri kasutamine mõjub sõdurile halvasti, seega soovitan käiku ilma siduri ta kasutada. Eriti soovitatav on paigaldada otsehambumisega sequential kast nagu ma oma E46 M3-le panin.

Aga ei olnud see midagi hullu, elas see õppejõudu 2105 meie grupi üle ja elas ka järgmised. Sõitma õpetas see väike puudus aga korralikult.

[krossipart]

Siduri kärsatamisest on see tegevus ikka väga kaugel. Ega sa minut aega seal siduri peal istu,

Irw...et siis kohe esimesest õppesõidutunnist oli tegu sõidumeistrite kokkutulekuga. Veelkord, eriti taibukatele- jutt käib õppesõidust ja toona seal õpetatavast. Kui mõnel tuli ilma pidurite, kellade ja viledeta tehnikaimega sõitma õppida, siis oli see tema personaslne tragöödia, ei muud. Ja väita nüüd, et libiseva siduriga auto kallakul paigalhoidmine mõjub siduri elueale ning tervisele soodsalt ning nii teha on ainuõige...nojah, mõni usub neitsist sündimist kah ja on selle nimel nõus mulda sööma.

Ei ei mõju sõdurile soodsalt. Iga siduri kasutamine mõjub sõdurile halvasti, seega soovitan käiku ilma siduri ta kasutada. Eriti soovitatav on paigaldada otsehambumisega sequential kast nagu ma oma E46 M3-le panin.

Aga ei olnud see midagi hullu, elas see õppejõudu 2105 meie grupi üle ja elas ka järgmised. Sõitma õpetas see väike puudus aga korralikult.

Mnjah, mida kõike õppesõiduks ette ei võeta...

[Erureamees]

Küsisin oma isalt, kes terve elu on olnud "ZIL kallurimees" ja vastas..

Sinu isa rääkis sellest, mida ta oskab, mitte sellest mida autokoolis õpetati ja eksamil nõuti. Ma sain juhiloa 77. aastal ja ühte- teist ikka mäletan ja nii Zil-, Maz- kui ka Kamazkalluri kui ka -portega (korrektselt väljendudes madelautoga) on sõita tulnud. Asi pole ju selles, mida keegi suudab ja oskab. Ma oskan manuaaliga ilma sidurit kasutamata ka sõita aga ma ei arva, et sõidueksamil selle eest lisapunkte antakse.

[Erureamees]

Eriti soovitatav on paigaldada otsehambumisega sequential kast nagu ma oma E46 M3-le panin.

Nomaeitea. Dogboxi tsiviilsõidukil kasutada on idanaabri keeles "dlja ljubitelja". Ma ei usu, et see laiadele rahvahulkadele peale läheb. Muide DSG-kastiga Scanial on spetsiaalne protseduur manuaalis (ma mõtlen seda trükitud telliskivi aka raamatut) sõitmiseks kui siduri survelaager otsad annab. See võimaldab põhimõtteliselt käivitada esimese käiguga ja edasised vahetused tulevad Scania ajul ilma sidurit kasutamata väga sujuvad. Ma oletan, et teistel analoogidel on sama asi- lihtsalt pole vaja läinud.

[MeelisV]

Parim treening selleks on järgmine harjutus - proovi ilma gaasi andmata lihtsalt kohalt ära võtta. Hea harjutus siduritunnetuseks.

Ei mul pole siduriga probleemi. Sõidan igapäevaselt kord automaadi kord manualiga ja sassi ei lähe. Saab nii sõiduautosid liigutada kui ka kaubikuid koormaga.
Üks kaubik kannatas koormaga ilma gaasi andmata kuni 4.käiguni minna.
Küsimus on mootoris ja selle jõudlusest.

[Lemet]

seega soovitan käiku ilma siduri ta kasutada

Vajadusel pole probleemi, vahegaasi ja õige tunnetusega täiesti teostatav. Kui laiskus väga vaevas, sai päevi sel kombel sõidetud.

[AMvA]

Eriti soovitatav on paigaldada otsehambumisega sequential kast nagu ma oma E46 M3-le panin.

Nomaeitea. Dogboxi tsiviilsõidukil kasutada on idanaabri keeles "dlja ljubitelja". Ma ei usu, et see laiadele rahvahulkadele peale läheb. Muide DSG-kastiga Scanial on spetsiaalne protseduur manuaalis (ma mõtlen seda trükitud telliskivi aka raamatut) sõitmiseks kui siduri survelaager otsad annab. See võimaldab põhimõtteliselt käivitada esimese käiguga ja edasised vahetused tulevad Scania ajul ilma sidurit kasutamata väga sujuvad. Ma oletan, et teistel analoogidel on sama asi- lihtsalt pole vaja läinud.

Noh, eks ta rohkem rajal käimiseks on mõeldud, säilitades tänavalegaalsuse

[Fucs]

Mokaotsast siia vahele...
Käsipiduri vajalikkusest

Ma kunagi 80-ndate keskel jäin Tallinnas Tartu maanteel linnast väljasõidul ühel väikesel tõusul oma Gaz-53 (nn "Kiisu") limu ja üle 3 tonnise koormaga, foori taha seisma, käsipidur ei toiminud, zapperid sõitsid ninapidi perse alla ja vot enam tõusu peal kohalt ilma kolmanda jalata minema ei saa nii, et tagasi ei vajuks, nuta või naera...

Koormaks olid mingite plekiribadega pakkideks kokku tõmmatud libedad Standardi köögimööbli tööpinnaplaadid. Esimesel katsel sujuvalt kuid hoogsalt ilma käsipidurita startida nii, et tagasi ei vajuks grammigi, uisutasid plaadipakid kõmaki taha poortesse ja need osade pakkide plekkvitsad läksid plinn-plinn puruks. Kiisu (oma päevi näinud siduriga) hakkas tavaliselt sellises olukorras, kus piduripedaalilt jalga tõstes kohe gaasi pressima hakkad, samal ajal koos siduri võimalikult sujuvalt päästmisega koormaga mäkketõusil kohalt võttes jõnk-jõnk-jõnk tõmblema nagu krdi kits. Nina käis üles alla, käigukast koos käigukangiga ratsutas mööda kabiini ringi ja oli tunne, et limu laguneb kohe kohe algosadeks.

Mööblikombinaadi Standard varustaja istus kõrval, kupatasin selle välja limu taha liiklust korraldama, et tagumiku alt masinad minema saada ja, et keegi järgmine ninapidi jälle kasti alla ei roniks. Pärast paarsada meetrit edasi juba tasasemal lõigul jäin tänava serva seisma ja ootasin järgi sörkivat varustajat järele

Neil kaugetel aegadel sai Gaz-52-ga korra ka nii kohalt minna (siis oli teemaks, et sidur andis otsad ja ei lahutanud enam), et keerasin süüte välja, panin esimese käigu ja süüte sisse, lasin siduri lahti ja andsin starterit, vedas paar meetrit starteriga kuniks läks käima. Käike sai ragistades vahetada ka ilma sidurita kui natuke jõudu rakendada ja täpselt õigetel pööretel käike vahetada.

*

Mina tegin õppesõite Moskvitš 412, Gaz-52 ja Zil-130-ga 1983-1985 ning eksamisõidud sõiduauto ja veokiga 1985 mai kuus.
Õppesõidu ja eksamiplatsidel olid olemas spetsiaalselt vastavad estakaadid.
Sõiduautoga eksamil pidi tegema ka estakaadile sõidu, tõusul seisma jäämise käsipiduriga ja siis kohalt minemise.
Veokitega ei pidanud. Õppesõidu ajal (ilmselt profülaktika mõttes) paar korda kästi küll ka GAZ-i ja ZIL-iga estakaadil käsipiduriga seisma jääda ja kohalt võtta, aga sõidueksamil mitte. Vbl mingitel muudel aegadel ja kohtades pidi, ei tea aga minu teada vähemalt siis selliseid nõudeid ja ülesandeid/katseid veokitel ei olnud. Veokiga eksamisõit oli osaliselt asulas ja osaliselt maanteel. Sõiduautoga sõitsime pärast platiskatseid alevikust välja maanteele, edasi linna ja pärast tagasi, korraga autos kolm eksamite tegijat, teatud vahemaa tagant vahetati juhti, kes siis kus sõitma sattus.

Bussiga 1986-1987 õppesõitu ja 1987 eksamisõitu tehes polnud aga üldse mingeid estakaade ega tõusudel seismisi ja kohalt võtmisi, seal olid rõhud muudel nüanssidel, mida pidi harjutama, oskama ja ei tohtinud eksamil eksida. Nt kohalt liikuma hakkamine enne, kui kõik bussi reisijate jaoks mõeldud sisenemise-väljumise uksed olid 100% sulgunud, tähendas automaatselt eksamil läbikukkumist. Enne reisijate uste sulgemist demonstratiivselt salongi ja välisesse tahavaatepeeglisse mitte vaatamine (et keegi pole uste vahel ega enam sisenemas-väljumas) tähendas sama. F1 stiilis kurvide ja kohalt võtmine ning pidurdused polnud aksepteeritud jne.

Kärueksamil pidi tegema ainult käru ja masina tagurpidi otseboksi ning külgboksi ajamise. Teha võis katsel ühe paranduse (katkestada esimene katse, sõita uuesti edasi ja siis uuesti tagurdada).

Mina mootorrattalube ei teinud, kuigi võimalus oli koos BC-ga, sest eksami riigilõiv jäi enne eksameid teatud segaduste tõttu maksmata. Need kes tegid, sõitsid platsil ainult kaheksat, tegid pidurduse, seismise, kohalt võtu ja pidid osakama/tegema ka käega märguandeid (sesima jäämisel ja pöördel).

See siis NLiidu ajal.

[davidsoniharald]

Siduri kärsatamisest on see tegevus ikka väga kaugel. Ega sa minut aega seal siduri peal istu,

Irw...et siis kohe esimesest õppesõidutunnist oli tegu sõidumeistrite kokkutulekuga. Veelkord, eriti taibukatele- jutt käib õppesõidust ja toona seal õpetatavast. Kui mõnel tuli ilma pidurite, kellade ja viledeta tehnikaimega sõitma õppida, siis oli see tema personaslne tragöödia, ei muud. Ja väita nüüd, et libiseva siduriga auto kallakul paigalhoidmine mõjub siduri elueale ning tervisele soodsalt ning nii teha on ainuõige...nojah, mõni usub neitsist sündimist kah ja on selle nimel nõus mulda sööma.

Lugupeetud kaasfoorumlane paneb siin teistele sõnu suhu, mida öeldud ei ole. No näiteks "libiseva siduriga auto kallakul paigalhoidmine mõjub siduri elueale ning tervisele soodsalt ning nii teha on ainuõige". Ei ole ma kuskil midagi sellist väitnud.

Muide minu esimesel õppesõidul sai mingil Kadrioru mäel korda kümme järjest paigalt võetud niimoodi. Sinna juurde käis veel õpetaja jutt, et vot Mossega vanasti nii ei saanud teha, sest selle "grafiidist survelaager" kuumenes üle aga selle Fiestaga seda muret ei ole. Vot siis kus tehnika vahepeal arenenud on. See oli aastal 98 ja sõiduõpetaja pensioniealine.

[Erureamees]

Bussiga 1986-1987 õppesõitu ja 1987 eksamisõitu tehes polnud aga üldse mingeid estakaade ega tõusudel seismisi ja kohalt võtmisi, seal olid rõhud muudel nüanssidel, mida pidi harjutama, oskama ja ei tohtinud eksamil eksida. Nt kohalt liikuma hakkamine enne, kui kõik bussi reisijate jaoks mõeldud sisenemise-väljumise uksed olid 100% sulgunud, tähendas automaatselt eksamil läbikukkumist

Ma tegin bussi hilja- juba EV ajal. 93. vist. Sai siis Pirita ja Nõmme eramurajoonidega lähitutvust teha. Sõitsime päris palju. Ilmselt kogu ettenähtud maht sai täis sõidetud. Eksamit tegin kuskil Russalka kandis Pirita teel suunaga kesklinna poole ja sõita sain vist nii palju, et kõrgeima käigu sisse sai (tegu oli kollase Ikarusega) ja siis eksamineerija ütles korras, järgmine mees palun. Uksi sulgeda ja avada ei olnud vaja. Peeglisse ilmselt vaatasin ja suunatuld kasutasin.

[Kapten Trumm]

See on tore, et sa oma viletsat sõiduoskust selle smiliga tõendad.
Ma ei ole mitte kunagi kallakul paigalt võttes käsipidurit tarvitanud. Kui hästi järgi mõelda, siis olengi kässarit vist ainult juuksenõelakurvides pööramiseks kasutanud.

Kõik pole nii kõvad ässad kui AMvA. Autokooli lõpetaja peaks käsipiduriga kohaltvõttu siiski oskama, sest muud meetodid on kõik keerukamad ja riskantsemad.

Mis seda smaili puudutab, siis soovitaks sul korra peeglisse vaadata, kelle komme on selliselt postidele vastata, kas see mitte suur äss AMvA pole?
Kuidas kuts külale, nõnda küla kutsale.

[Kapten Trumm]

Küsisin oma isalt, kes terve elu on olnud "ZIL kallurimees" ja vastas..

Sinu isa rääkis sellest, mida ta oskab, mitte sellest mida autokoolis õpetati ja eksamil nõuti. Ma sain juhiloa 77. aastal ja ühte- teist ikka mäletan ja nii Zil-, Maz- kui ka Kamazkalluri kui ka -portega (korrektselt väljendudes madelautoga) on sõita tulnud. Asi pole ju selles, mida keegi suudab ja oskab. Ma oskan manuaaliga ilma sidurit kasutamata ka sõita aga ma ei arva, et sõidueksamil selle eest lisapunkte antakse.

Mina tegin oma õppesõidud kõik ära pika teljevahega Gaz-52ga aastal vist 1992 ja meil oli kallakul liikuma hakkamine käsipiduri kasutamisega õppe kohustuslik osa. Õpetaja kommenteeris, et selle õpite siin selgeks (lubatud tagasivajumine 0 cm) ja pärast sõitke kuidas oskate.

Siiski riigieksamitel (kui autokooli omad olid tehtud oli see juba lihtne) tuli muudatus, et platsisõit tuli teha sõiduautoga (kuna load olid ju BC). Selle osa tegin isa mossega, millele sai seks puhuks käsipidurit peale keeratud. Volgadel ja mossedel oli tavaliselt see maha keeratud (kulutas muidu jubedalt tagaklotse) ja peale keerati see ainult ülevaatuse jaoks.

Veoautoga sõites olen kässarit jätkuvalt kasutanud (see preumaatiline kangite mootori sisekapotil), ei kujutaks ette, kuidas koormaga veoautol seda ainult pedaalidega teha. Eriti kui igapäevaselt ei sõida ja auto tunnetus pole nii hea, veoauto tagasivajumine võib olla päris kulukate tagajärjedega.

[Kapten Trumm]

Lugupeetud kaasfoorumlane paneb siin teistele sõnu suhu, mida öeldud ei ole. No näiteks "libiseva siduriga auto kallakul paigalhoidmine mõjub siduri elueale ning tervisele soodsalt ning nii teha on ainuõige". Ei ole ma kuskil midagi sellist väitnud.

Muide minu esimesel õppesõidul sai mingil Kadrioru mäel korda kümme järjest paigalt võetud niimoodi. Sinna juurde käis veel õpetaja jutt, et vot Mossega vanasti nii ei saanud teha, sest selle "grafiidist survelaager" kuumenes üle aga selle Fiestaga seda muret ei ole. Vot siis kus tehnika vahepeal arenenud on. See oli aastal 98 ja sõiduõpetaja pensioniealine.

Millal see õppesõit sul kah oli?
Vähemalt veel 1990ndate keskel oli eksami osa platsisõit ja seal kontrolliti ka oskust vastumäge liikuma hakata. Selleks aeti esirattad estakaadile ja selle kalle oli tavaliselt korralik, et igasugu algajate sidurilibistamised lõppesid kas kraapsu või tagasivajumisega.

Kui aga see eksam oli selle porri ajastul, mis 2000ndatel oli, siis selle ajastuga pole sul mõtet ärbelda, vähemalt mitte minusuguste juuresolekul, kes on saanud korraliku vanakooli väljaõpe. Selle 20 tunniga, millega veel mõni aasta tagasi võis sirge seljaga riigieksamile minna, poleks tollase väljaõppe nõudlikkuse juures esimesest platsifiguurist kaugemale jõudnud. 52-ga olen seda kallakul liikuma hakkamist teinud kindlasti oma 100 korda.

Ja Lemetit teades käis ta autokoolis kindlasti vanakooli järgi. Olen kahe lapsega teinud õppesõitu umbes 150 tundi ja näinud mõndagi - mõlemale pidi kallakult liikuma hakkamist õpetama täitsa nullist (miks autokoolis ei õpetata?), kässariga sai selle enamvähem selgeks, pedaalidega tuleks veel palju harjutada. Ja alles vahetasin naise autol terve siduri (millega me õppesõitu teeme), läbisõiduks napp 130 000.

[Fucs]

Ma tegin bussi hilja- juba EV ajal. 93. vist. Sai siis Pirita ja Nõmme eramurajoonidega lähitutvust teha. Sõitsime päris palju. Ilmselt kogu ettenähtud maht sai täis sõidetud. Eksamit tegin kuskil Russalka kandis Pirita teel suunaga kesklinna poole ja sõita sain vist nii palju, et kõrgeima käigu sisse sai (tegu oli kollase Ikarusega) ja siis eksamineerija ütles korras, järgmine mees palun. Uksi sulgeda ja avada ei olnud vaja. Peeglisse ilmselt vaatasin ja suunatuld kasutasin.

Ikarus oli tegija
Ma tegin Zelenogradis LIAZ-677 õppebussiga. Imemasin ehk Vene ime. Sellel oli spetsiaalselt sisse juhi taha ehitatud eraldi sõiduõpetaja kabiin, kus oli ainult gaasipedaal ja armatuurinäidikud...
.

.

.

.

Sõitis AI-93 bensiiniga ja oli automaatkäigukastiga. Kõikus pööretel nagu vaat küljelt-küljele. Ma tegin eksamisõitu talvel veebruari kuus ja ringliiklusel sõites hakkas järsku ootamatult tagumik ette kimama
Sain kolaka uuesti sirgeks ja asi lahenes pärast väikest ehmatust.
Eksamineerija istus selja taga ja oli vait nagu sukk. Pärast kui seisma jäime ütles molodets! Et tema ei julenud piuksugi teha ja puudus võimalus midagi juhtida, kui buss külglibisemisse läks ning mõtles juba, et nüüd on bizdets
Mina mõtlesin, et nüüd kukkusin kindlasti läbi