LMT Rahe R-20 automaadist ja R-20 L täpsuspüssist

[alari]

Üks tuttav järjepidevalt kinnitas oma punatäppi siinile valesti - sellel sihikul oli ühel pool 2 tuge ja teisel pool 1 (kinnikruvitav kinnitus). Ta pani sihiku nii siinile, et mõlemalt poolt toetusid siinile ainult 1 jalg. Ta väitis, et sihik hoidis hästi nulli, kuid ma väga ei usu seda.

[Kuperjanov]

Rolli mängib ka see, kas sihik fikseerida vastu picatinny slot’i eesmist või tagumist serva. Tagasilöögi mõjul tahab sihik alati hakata ettepoole liikuma.

[Lemet]

Kõigil neil AK ja AKM fännidele vaatamiseks, kuidas see automaat tegelikult välioludes toimib. 1979 sai Storožinetsi polügoonil kevadises Ukraina poris muideks samasugune katse tehtud, ka tulemused olid samad.

https://youtu.be/DX73uXs3xGU?si=uM3_5u9U_qB3n45E

Ja siia kõrvale lääne relva katsetulemused sarnastes oludes

https://youtube.com/shorts/q3wvrehnYWM? ... 4qfxLvHJeU

[Leo]

AK tüüpi relvad on ehitatud põhimõttel, et töötab loksuga ja väiksem sodi kukub välja ning suure kättesaamiseks saab relva kiiresti pilbasteks ja sodi kätte, kaevad sõrmega ja uhud veega kui vaja. Tehniline täpsus on kehv, aga piisav lähivõitluseks, sealt edasi on nagunii mahasuruv tuli, mille täpsus pole oluline. Odav ja saab kiiresti kasutamist õpetada. AR ja G3 on haritud sõdurile ja relva hooldus nõuab ka rohkem tähelepanu, boonuseks on palju suurem lasketäpsus ka keskmistele kaugustele. Ehitus on selline, et sodi sisse ei pääse ja välja saamine nõuab vaeva. Kõik nendest annavad tõrkeid kui sellega soparallit teha lahtise lukuga.

Automaadi tehniline hajuvus suvalaskemoonaga on 3-4 MOA, jätke meelde 10 sm 100 m pealt. Selline relv on piisavalt täpne ka 200 ja 300 m pealt. Täpsusrelva tehniline hajuvus on sellest kolmandik, maksimaalselt pool. Jätke meelde 3-4 sm 100 m pealt, üle selle ei ole võimalik seda ülesannet täita, mida eeldatakse. Pealikud võivad mundriau või isikliku ego ja karjääri päästmiseks rääkida ajakirjanikele misiganes muinasjutte, kuid need tulirelvade tehnilise täpsuse ning töökindluse ja vastupidavuse nõuded on avalik info, mida ei ole võimalik varjata.

Lääneriikides on tavaline, et ametikohtadele, kus põhirelva tõrge võib suurema jama tekitada, jagatakse püstoleid lähivõitluseks, mõnes kohas on kogu üksusel püstolid. See muidugi eeldab riigihanget tuhandetele püstolitele, mis maksavad suurusjärgus tuhat eurot ja igasse kompaniisse mõned instruktorid püstoli hooldust ja laskmist õpetama ning eelkõige aega selle tegemiseks. Siin jookseb aga süsteem kriginal kokku, sest ei ole relvi, koolitajaid ja eelkõige aega selle jaoks. Soomes paljud lahingutoetusüksused ei saa isegi kuulipilduja õpet ajateenistuses, ainult automaat. Reaalselt ei ole relvigi nendes üksustes. Sõja korral pannakse üksuse lähikaitseks niipalju jalaväge kui vaja on koos relvade ja väljaõppega.

[ashenden]

Pealikud võivad mundriau või isikliku ego ja karjääri päästmiseks rääkida ajakirjanikele misiganes muinasjutte, kuid need tulirelvade tehnilise täpsuse ning töökindluse ja vastupidavuse nõuded on avalik info, mida ei ole võimalik varjata

Mis need tehnilise täpsuse nõuded siis antud hankes olid konkreetselt täpsuspüsside puhul?

[Kapten Trumm]

Automaadi tehniline hajuvus suvalaskemoonaga on 3-4 MOA, jätke meelde 10 sm 100 m pealt. Selline relv on piisavalt täpne ka 200 ja 300 m pealt. Täpsusrelva tehniline hajuvus on sellest kolmandik, maksimaalselt pool. Jätke meelde 3-4 sm 100 m pealt, üle selle ei ole võimalik seda ülesannet täita, mida eeldatakse. Pealikud võivad mundriau või isikliku ego ja karjääri päästmiseks rääkida ajakirjanikele misiganes muinasjutte, kuid need tulirelvade tehnilise täpsuse ning töökindluse ja vastupidavuse nõuded on avalik info, mida ei ole võimalik varjata.

Minuarust moodustavad automaatide hulgast erandi samad G3d, mis on kulumata ja trööpamata. Mida seda päriselt ei AR15 ega AK-ga siiski ei võrdleks.
Mulle sattus kunagi pea uueväärne AG3, millest oli vist sisselaskmine ainult tehtud, hoidsin seda nagu s**** pilpa peal ja see püss oli väga täpne tõesti, 100 m pealt sai augud mandariini suurusele alale - mis vastabki sinu TP täpsusele. Relv oli muidu toodetud 1970.

Kui nt riik pakuks mulle seda osta, siis kaua ei mõtleks.

[Leo]

Kõik Eestisse toodud Rootsi, Norra ja Saksa G3 olid kasutatud. Nende relvade eluiga on 5-6000 lasku, seega on põhjust arvata, et paljud neist on korra või kaks ümber ehitatud ja vanast võib olla järgi ainult seerianumber. Teised võisid olla jälle päris kulunud. Neid kohandati tuletoetuseks, valides hunnikust täpsemad ja lisades neile natuke suurendav optiline sihik, osadel ehitati ka päästik ümber, originaali tõmbetugevus oli väga tugev. Relvarauda või kaba vahetati vähestel. Ma olen lasknud selliseid G3 perekonna automaate, mis suudavad 300 m pealt lahtise sihikuga hoida 20 cm ehk 2 moa hajuvust 20 lasuga üksiklaskudega kui ka selliseid, mis hajuvad palju rohkem, kuid jalaväelasele piisavalt täpsed. Enamik jalaväge oskab relvast pauku teha vastase suunas, lasketäpsus on tasemel lähivõitlus ja vastase mahasurumine manöövri katmiseks, mis on jalaväele piisav.

[Kapten Trumm]

Nende reservväe relvade ostmisega ongi nii, et kuidas juhtub. Olen näinud ka uueväärseid AK-4sid aga ka hõbedaseks kulunuid.
Kui mäletad seda Norra Mauserite lugu, siis seal oli kah mida iganes, imestan isegi et sellist kraami kuskil snaiperrelvana arvel hoiti.

[alari]

Kõik Eestisse toodud Rootsi, Norra ja Saksa G3 olid kasutatud.

Oli ka täiesti uusi - mõnest oli tehtud paar lasku - tehases tehtud proovilasud

[Kapten Trumm]

Minul oli ka taoline - kriimustuste (õigemini nende puudumise järgi) võis arvata, et maksimaalselt on ehk normaaljooksule seadmine tehtud ja sealt edasi on relv konserveeringus seisnud. Neid konserveerimismäärde jääke hoolimata tehtud pesust siin-seal siiski oli. Täpsed lasud said tehtud mingi Sveitsi päritolu pooltäpsusmoonaga, mitte Brasiilia toodanguga.

[slider]

Sako poolt tarnitud relvadel oli/on samuti probleeme, kasutamine peatati.

"The fault itself is a tolerance error that causes a delay in firing, and it is a safety-critical, unacceptable defect. Since safety always comes first, the Swedish Armed Forces, in consultation with the Swedish Defence Materiel Administration (FMV), have imposed a shooting ban on these weapons until all weapons have been inspected and the faulty ones have been corrected. This is no stranger than the automotive industry sometimes recalling cars because they have discovered a fault," says Anders Östberg, project manager at FMV.

https://suomensotilas.fi/2025/03/14/sak ... ruotsissa/
Juhtub teistel ka.

[ashenden]

https://www.postimees.ee/8326487/peaaeg ... as-remonti

Postimehe kajastuses jõuti lõpuks siis ka täpsuse sisulisema lahkamiseni. Artiklist nähtub, et üldine RKIKi/KV seisukoht on, et (parandatud) relvad vastavad täpsusnõuetele. Purunevad gaasiblokid vahetati garantiikorras kõikidel relvadel välja, 1% relvaraudadest vahetati tervikuna välja ja täpsus vastab sellele, mida riik ette kirjutas ... mis siin endam relva / tootjat kiruda, kui asi vastab hankes esitatud nõuetele

Aga kas kusagil on välja öeldud, et mis need täpsusnõuded konkreetselt siis ikkagi olid?

[Leo]

Mehed ütlevad, et Rahe TP täpsus ei paranenud mitte kuidagi ja ei ole vastavuses tuletoetusrelva nõuetega. Need kes päriselt lasevad neid relvi, peamiselt irvitasid ja kehitasid õlgu selle Postimehe loo peale. Mida "paskvill" ja "kommertstekst" tähendab, seda kasutati artiklit isoloomustades? Lisaks muudele probleemidele vähendab lasketäpsust ka see, et praktiliselt iga kord antakse erinevat laskemoona, alates arengumaade KP-sodist ja lõpetades Norra täpsusmoonaga, millel muidugi kõikidel erinevad ballistilised andmed. Ehk praktiliselt kõik treeningud algavasd 100 m nulli kontrolli ja õige laskemandmete tabeli otsimisega. Rekord pidi olema 6 erinevat ballistilist tabelit ühe relva kohta. Soomes telliti TRG soomustläbistav sama BCga ja lennukaarega kui tavaline FMJ, sest on kriitiline, et kõik laskemoon samast relvast lendab samamoodi. Eesti laskurid järelikult palju paremad kui soomlased?

[ashenden]

Mehed ütlevad, et Rahe TP täpsus ei paranenud mitte kuidagi ja ei ole vastavuses tuletoetusrelva nõuetega.

RKIK/KV ütlevad, et garantiiremondis käinud relvade täpsus vastab nende poolt esitatud nõuetele. "Mingite meeste tuletoetusrelva nõuded" vs "Eesti hankes sätestatud nõuded" võivad olla kaks erinevat asja - millised nõuded riik hankes ette kirjutas ja kas relv vastab neile või ei?

Sa eelnevalt kirjutasid, et "need tulirelvade tehnilise täpsuse ning töökindluse ja vastupidavuse nõuded on avalik info, mida ei ole võimalik varjata" - kas väide on, et relvad ei vasta neile? Kui avalik info, siis peaks ju saama seda ka avalikult käsitleda.

Lisaks muudele probleemidele vähendab lasketäpsust ka see, et praktiliselt iga kord antakse erinevat laskemoona, alates arengumaade KP-sodist ja lõpetades Norra täpsusmoonaga, millel muidugi kõikidel erinevad ballistilised andmed. Ehk praktiliselt kõik treeningud algavasd 100 m nulli kontrolli ja õige laskemandmete tabeli otsimisega. Rekord pidi olema 6 erinevat ballistilist tabelit ühe relva kohta.

Nõus, aga see, mis moona seal relvas kasutatakse ei ole ju kohane kriitika relva aadressil, vaid on eraldi teema ja problemaatika. Ma eeldan, et hankesse relva tehnilisi nõudeid sätestades toodi ka välja millise moonaga see nõutav täpsus saavutada tuleb.

Soomes telliti TRG soomustläbistav sama BCga ja lennukaarega kui tavaline FMJ, sest on kriitiline, et kõik laskemoon samast relvast lendab samamoodi. Eesti laskurid järelikult palju paremad kui soomlased?

Kahtlustan, et Soome valikud lähtuvad ka nende eelarvelistest vahenditest ning Eesti võimalustele/eelistustele viitab endise KVJ-i tsitaat Postimehe artiklist: "«Sest kokkuvõttes saime miljonites [eurodes] odavama relva, mis laseb piisavalt hästi,» põhjendas ta. Herem lisas, et isegi kui täpsuslaskurid lasevad LMT tehtud relvadest mõne sentimeetri jagu ideaalist kõrvale, aga tänu nende relvade soodsale hinnale saab Eesti osta näiteks viis suurtükki rohkem, «siis andke andeks, sõdurid, nutke edasi»." Oleme vaesem riik, kui Soome ja muud relvasüsteemid on prioriteetsemad, kui täpsuspüssid

[sg01]

Viis täiendavat suurtükki on küll omal kohal aga veel prototüübi faasis, seeriatootmiseks kõlbmatuid, lõplikult väljaarendamata relvade näidiseid ei peaks siiski vist EKV-le hankima?