Nõukogude Armees langenud eestlased

[Fucs]

Eduard Maldaru Johannese p.
sündinud: ?
Suri NA-s ??.10.1958
Ametlik surmapõhjus: Haigus
s/o ?

[Fucs]

Siim Kõrv Rudolfi p.
sündinud: 15.10.1945
Hukkus NA-s 22.03.1966
Ametlik surmapõhjus: Hukkus teenistusülesannete täitmisel
65. Sõjaväe ehitussalk, Kuhtõm (Perm)

[Fucs]

Aleksei Molodkovets Makari p.
sündinud: 1934 ?
Hukkus NA-s 16.10.1978
Ametlik surmapõhjus: uppumine
s/o 56190
Paldiski tuumaallveelaevastiku 93. väljaõppekeskus

[Fucs]

...esialgu jälle kõik, aga ilmselt tuleb veel juurde.
Põhimõtteliselt mis veel olemasolevate dokumenntide põhjal tuvastamata ja leidamata on jäänud, on IIMS ajal hukkunud megapikkade ja mahukate nimestike vahel üksikute ridadena kusagil.
Läbikammimine võtab aega.
Jõudumööda tegelen.

[Sander17]

Uno Hirvesoo (1970-1989) hukkus Afganistanis 18-aastaselt.

https://www.geni.com/people/Uno-Hirveso ... 1002068525

Ennem ajateenistusse minekut töötas Valgjärve kolhoosis.

[Fucs]

Afganistanis langenute ametlikus nimekirjas teda pole, Kiira Kahni nimekirjas pole, säilinud ja saadaval arhiivimaterjalides ka mitte, aga Võru RSK materjale eriti vist arhiivis säilinud polnudki ... peab vaatama kui arvuti taha saab

Genis on antud surmaaeg 01.05.1989 (teises kohas 02.05.1989)
Aga NA väed toodi 15-ndaks veebruariks 1989 AFGist välja...

Peab järgmine või ülejärgmine nädal asja uurima veidike kui aega saab. Ta võis AFG teenida enne surma. Mingi variant on veel piirivalvevägedes AFG piiril teenimine.

Igatahes hämmastav, et teda üheski nimekirjas pole, kuigi 1989 on vändatud isegi telefilm...

Nõukogude armees hukkunud Uno Hirvesoo matus
Eesti Kroonika nr 15 (1435), august 1989
https://www.meediateek.ee/film/view?id=8288

[Sander17]

Jah, muidugi, väed olid siis juba välja toodud
Poiss oli teenistusse võetud 1988. aasta sügisel ja sai surma vaid päev-paar ennem 19. sünnipäeva.. Aga ühes (vist viimases) koju emale saadetud kirjas ta kirjutas "Tervitused välismaalt!" Nõukogude Liidu territooriumil asuvast väeosast poleks nii kirjutanud.. vist.

Seal filmikroonika matusekaadrites on näha leinalint venekeelse tekstiga, mida mina ei dešifreeri. Äkki on seal mingi vihje väeosale, kus ta teenis? Ja teisel lindil on eesti keeles, et see on sõjaväekaaslastelt.

[kaupo51]

Seal kroonika filmis on näha, et matus toimus lahtise kirstuga. Afganistanis langenud toodi reeglina kodumaale tinakirstudes ja neid reeglina kodumaal lahti ei tehtud. Ehk siis võiks järeldada seda, et Uno langes kuskil mujal, aga ta võis enne langemist teenida Afganistanis. Selline mõttekäik.

[Castellum]

kirjutas "Tervitused välismaalt!" Nõukogude Liidu territooriumil asuvast väeosast poleks nii kirjutanud.. vist.

Täiesti vale järeldus. Seda välismaa mängimist oli sõjaväkke ja sõjaväest saadetud kirjades palju.

Mina nt saatsin klassivennale Bakuusse kirju, kus nii saaja kui ka saatja aadressid olid saksa keeles (saatja ...Estland). Tal olevat seal vaatamisi ja vestlusi olnud, aga tema enda sõnul olevat see teda päästnud komsomoli sundimisest. Ta olevat sundimise peale ütelnud, et ta lastakse maha, kui kodumaal saadakse teada, et ta on vahepeal komsomoli astunud. Selle peale olevat mõistvalt noogutatud ja jäetud komsomoliga edaspidi rahule. Teenis muidu kunstnikuna, vist PVO-s. Aastad 83-85.

Seal filmikroonika matusekaadrites on näha leinalint venekeelse tekstiga, mida mina ei dešifreeri. Äkki on seal mingi vihje väeosale, kus ta teenis? Ja teisel lindil on eesti keeles, et see on sõjaväekaaslastelt.

Venekeelne nähtav tekst on "väeosa juhtkonnalt". Teiselt lindilt numbreid küll ei paista. Ei usu ka, et avalikule pärjalindile oleks v/tš number kirjutatud. Afgaan see lugu küll pole.

[Sander17]

Uskusin Geni infot, enam ei tee..
Kui ta võeti 1988 sügisel teenistusse ja väed viidi Afganistanist välja 1989 veebruaris, kas ta oleks sinna jōudnud üldse? Ennem oli tavaliselt ju mingi väljaõpe ka, mõned kuud.
Igal juhul tema sugulased ja kunagised naabrid peavad asjaoludest rohkem teadma

[Peeter]

Jah 15. veebruar 1989 toodi viimased välja. Aga see lahtise kirstuga matmine on üldse üks suur küsimärk. Et millistel asjaoludel see üldse toimuda sai, üldine reegel oli, et maetakse kinnisega, ja veel, et matuseid viisid tavaliselt läbi, või seisid lähedal sõjaväelased. Olen ise ühte kirstu plekkvutlarit kokku jootnud ja teeleminekuks ette valmistanud. Selle kõigega NA-s (teele panekuga jne) kulub aega, ja ei kujuta hästi ette, mis olukord ja pilt seal kirstu sees millalgi hiljem avades ilmneb. Mingi suur erand tundub olema.
Aga sellest sugulased ja naabrid peavad teadma ei pruugi küll midagi selguda. Oma suguvõsaski selline juhtum, kus Siberis olnud poiss ootamatult DRA-s ära käis. Vanemad ei teadnud midagi. Minagi kuulsin tagantjärgi... Lihtsalt oli kokku korjatud ja öeldud, et lähete komandeeringusse ešeloniga kaasa. Lähete tehnikat üle andma. Et ise nad keegi ei uskunudki seda "ainult üle andmist", aga tõepoolest sõitsid sisse kuskile päris kaugele ja andsidki ainult tehnika üle ja toodi lennukiga tagasi. DRA-s käidud, aga mingit märget selle kohta kuskilt leida ei ole.
Ajast: lihtsõduri ettevalmistuseks kolm kuud ja "sisse" pole midagi erilist. Millalgi vaatasin mingit hukkunute registrit, konkreetselt lendur-koosseise. Statistika ütles, et hukkunutest enamus sai otsa peale "sisseviimist" paari kuu jooksul. Pikemalt olnuid oli nimekirjas üldse vähe. Ehk siis sealne statistika kinnitas ka millalgi meie väeosas (PVO SV väljaõppekeskus, kust kah iga 6 kuu järel DRA-partiisid formeeriti) olnud jutte, et kui DRA-sse saadetakse, siis peab esimesed kuud suutma üle elada...

[Sander17]

Aga sellest sugulased ja naabrid peavad teadma ei pruugi küll midagi selguda.

Siiski ehk natuke rohkemat, kui me siin praegu teame. Siit teemast on ju näha, et enamiku hukkunute kohta on detailid teada- väeosa, asukoht, surma põhjus. Mingi ametlik teade ju omastele saadeti, lahtise kirstuga matmisel oli võimalik vaadata, kas ja mis vigastused olid. Ning see eestikeelne leinalint pärjal sõjaväekaaslastelt- kui just tšurkad seda teksti eesti keelde tõlkida ei lasknud, siis olid teised eestlased samas väeosas ning kindlasti andsid nemad ka hukkunu omastele infot, et mis päriselt juhtus.

[Peeter]

Jah loomulikult tasub lähedastelt uurida, kui võimalus on. Märgin veelkord, et nii palju kui omal üldse sellelaadse infoga kokkupuudet on olnud, siis selline vägagi tsiviilipärane lahtise kirstuga matus on ikka väga suur erand olnud. Ka sellel võiks mingigi selgitus olla. On muidugi võimalus, et episood toimus 89-ndal suvel ja siis oli ikka juba Eestis suur teema, et Eesti poisid venevägedest tagasi tuua. (Ma ise tulin 89 juuni alguses). On võimalik, et just sellel ajahetkel üritasid sõjaväelased tahaplaanile jääda, et rahvast mitte niigi ärritada. Või lihtsalt seoses mingi erikorraldusega just selle filmimise pärast. Sellist asja tavaliselt poleks olnud. Sõjaväelased teenistuskohast toovad/saadavad koju, kohalik sõjakomissariaat organiseerib matmise koos NSVL-i punase lipu ja hümniga ja komandatuurist toodud auvahtkonna ja aupaukudega. Kirstu avamise pärast on alati olnud suuri piikide murdmisi. Ja sõjavägi alati seisis sellele vastu. "Ne položeno" ja kõik. Pole ju hetkel teada sedagi, kus lahkunu teenis ja kui pika aja järel siis Eestis matus toimus. Väeosa pärg ja lint on venekeelsed ja tõenäoliselt siin komissariaadi poolt tellitud standardtegevus. Keegi ei tea ju kui kaua ja mismoodi teekondki kestab ja ei hakka keegi niimoodi siis pärga ette ära tellima ja mööda venemaad kaasa vedama. Tehakse kohapeal. Eestikeelne pigem pakun, on samamoodi siin tehtud ja lihtsalt ehk (kodu)teele saatma tulnud sõjaväekaaslaste poolt kinni makstud, otsest seost eestlastega väeosas võib ka eeldada, aga pigem ma ei peaks seda eriti oluliseks asjaoluks arvata. Nt ka leedukad või ka siberlased vmt võisid saatemeeskonnas öelda, et "tellige palun teie ise pärg ja pange kirjad lindile meie poolt, nii, et teil omal süda rahu jääb". Igal juhul oli selline ajateenija-sõjaväelase matus meil väga erandlik. Ja ka filmimine sai toimuda ainult üle mingite kõrgete kokkulepete sõjaväelastega. Ja tol ajal väga kahtlen, et saatemeeskonnas mõni pribalt siia saata julgeti, kes oleks peale standardjutu midagi muud kah rääkinud, pigem ikka mingid "ideeliselt ustavad" . Me olime sel ajal juba "enam-kui-kahtlased" ja minu peale näiteks alates 88 novembrideklaratsioonidest vaadati ikka väga kõõrdi. Puhkuselegi ei riskitud koju enam lasta, kuigi seletasin, et mul paar kuud teenida jäänud prikaasini, mis lolli mul enam mängida- öeldi, et "teame-teame, ei sina tagasi tule, lesnoi brat selline"

[Fucs]

Uno Hirvesoo.

Tuhnisin kus tuhnida andis.
Ei leidnud midagi asjalikku.
Genis on andmed nüüd ilusasti korrastatud Afganistani kohapealt.

Ilmselt õppis 1977-1985 Valgjärve 8-klassilises koolis.
Edasi ei tea.
Kui läks edasi õppima keskkooli või mõnda 3 aastase õppeajaga kutse(kesk)kooli, siis pidi keskkooli lõpetama 1988 kevadel.
Paide Kutsekeskkool nr.25 maaparanduse mehhanisaatori eriala vilistlaste hulgas on üks Uno Järvesoo, AGA see ei saa olla tema, kuna sealne Uno Järvesoo lõpetas Paide Kutsekeskkooli 1989. Või on seal vale aasta... aga see on kahes erinevas allikas 1989 märgitud.
https://jkhkvilistlane.weebly.com/uploa ... ased_1.pdf
https://www.yumpu.com/xx/document/read/ ... -lopetajad
.

Kaastundeavaldus.png (209.27 KiB) Vaadatud 149 korda

.
* Nimekaimudest nii palju, et Tee Kommunismile 3 detsember 1966, LK2 mainitakse lektorit ja muusikateadlast Uno Hirvesoo`d aga rohkem nimekaime avalikest allikatest ei leidunud.

Kalmistuportaalis on väike jama aastaarvudega.
Seal on Uno oma ema ja isa kõrval samal hauaplatsil ilusasti, ema ja isa daatumid on OK aga Uno daatumid on: Sündinud: 03.05.1928 Surnud: 02.05.1989 ehk, et viga peab olema Otepää uue kalmistu, või Haudi/kalmistuportaali andmebaasi materjalides.
https://www.kalmistud.ee/burial-place/6p5Nn8MP3g1G

Kammisin läbi NA piirivalvevägede andmebaasi kaotuste kohta NLiidu-Afganistani piiril. Seal teda ei ole.

Ilmselt võeti NA-sse kas Võru või Põlva Sõjakomissariaadist. Võru kohta mingeid materjale on, aga mitte huvipakkuva ajaperioodi kohta.
Põlva SK on must auk.

Mõne rajooni sõjakomissariaadist (Viljandi ja Põlva rajooni sõjakomissariaat) polegi dokumente Eestisse jäetud.

https://www.archivesportaleurope.net/ad ... d=ERA.5056

Kammisin läbi ka ERA.5072 Nõukogude Armee teenistusdokumentide kollektsioon > kutsealuste kartoteek
Seal teda ei ole. Seal on kaks 1971 ja 1973 sündinud Hirvesood, Aap ja Rainer (mõlemad ilmselt Harju SK nimekirjadest saadud).

Kui omastel on alles kas väeosa või Sõjakomissariaadi surmateatis, siis seal on üldjuhul peal ka väeosa number, mille järgi saaks mõningaid andmeid juurde otsida.

Haual on pärg ka eestikeelsete leinalintidega kaasajateenijatelt. Seega pidi seal väeosas olema ka teisi eestlaseid, kui see pärg pole just mingi kohapealne omalooming filmitegemise jaoks vms.

Igal juhul üks nimi jälle juures.

[Sander17]

Uno Järvesoo.

Uno Hirvesoo on ikka korrektne nimi. Sul on kaks erinevat nime sassi läinud kuidagi, ja ilmselt ka siis erinevad isikud.

Ühte Hirvesood ma olen ise kohanud, kes teenis Afganistanis nii 1980. aastatel kui ka nüüd EKV välismissioonidel. Aga tema eesnimi on Revo.