Droonid pea kohal

[nukkel]

bluefox sa Heremi postitust lugesid või paned puusalt? Mis asi see siledaraudne püss on ja kas sa aega oled teenind või jäi lampjalgade pärast minemata?

[mongol]

Sile(da)raudne püss on täitsa relvade liigituses olemas.
Küll aga ei tasu segi ajada sileraudse funktsiooni viimase õlekõrrena pisikeste droonide eest kaitsmisel ja suuremate droonide tõrjumise/hävitamise võimekust.
Sileraudne on tore asi, aga ta on ka kõigest lootuseks, et äkki vahetult positsiooni ründav FPV saab maha võetud viimase 100 meetri jooksul. Ainult sileraudsele oma meeskonna droonikaitsevõimekust ehitada ei tasu.
Suuremad tegelased, mis tulevad kaugemalt, nende vastu on 23mm vast tõhus küll. Kasutavad ukrid ju Browninguid ja ka KSP-sid, PK-sid jt keskmisi kuulipildujaid õhutõrjekuladena.

[Lemet]

Poolakad on oma Sergeidele radari peale aretanud ja varustanud need ka õhutõrjerakettidega..

https://youtube.com/shorts/XfhnaeKJT1A? ... kP-dp4__qI

[diesel]

soomlaste versioon:
https://www.facebook.com/reel/2130324294146456

[Martin Herem]

Kuniks Sergeil puudub spetsiaalselt droonide mahavõtmise võimestamiseks vastav (automaatne, ilmselt ka võrgutatud?) sihtimissüsteem, on tast samapalju droonide vastu kasu kui sileraudsest püssist, mida meil nii entusiastlikult viimasel ajal kultiveeritakse.

Te mehed ikka saate aru, et me räägime "sääskedest ja kotkastest"?
Ma panen siia ühe asja. See on poolik aga ma hetkel ei saa rohkem tegeleda .

[Martin Herem]

5.56mm ja siledaraudne 12-16kal on sobiv FBV droonide vastu. Ukrainlased lasevad neid erineva efektiivsusega 10%-50%. Aga kui muud peale kalavõrkude pole, siis sobib see ka. Ostavad täna siledaraudseid kokku, komplekteerivad meeskondi (siledad ja vindi koos, võimalusel EW ka)
7.62mm ja üles kasutatakse Shahedide ja Gerandi vastu.Neil ja 23mm pole mingit "radari pilti" tulejuhtimiseks. On eelhoiatus - tead et tuleb ja millisest suunast. Võib olla jõuad veel "koridorile" läheneda. Kui on pime, siis aitab prozhektor ja laser. Kui sihtmärk pealpool pilvi, siis pole suurt midagi teha. Kui liiga kõrgel, siis samuti.
Püüdurdroonid on peamiselt FW ISR ehk luuredroonide vastu. Need lähevad 4km kõrgusele ja siis ei saa tihti ka Stingeriga kätte. Kui pilved vahel, siis seda enam. Sealt nad muidugi ei näe aga kui alla tulevad näiteks 50km sügavusel tagalas, siis näevad. Need on kõige ohtlikumad. Nende baasil töötab 90% kõik muu.
Lancet, Molnja, CUB ehk varitsev õhuründemoon on omaette teema. Ka nende vastu aitavad käsitulirelvad. Kui efektiivne, on iseasi. Kuid jällegi - kui sul muud pole, siis "vaesel ajal on konn ka kala".
EW töötab FPV ja Babajaga vastu. Ja siis ka mitte alati. Muus osas ma kahtlen, et isegi 50%.

[kaur3]

Kas läbi Iisraeli müügimeeste või brittide Tapal ei ole droonide jahtimuse Smartshooter sihikud Eestisse jõudnud?

2023 müüdi UK-le neid 500 tk. Üks rühma peale. Sobiks otse letilt Rahe peale.
https://www.smart-shooter.com/press/uk- ... ol-system/

2025. suvel ostis USA neid 14 miljoni eest.
https://soldiersystems.net/2025/06/05/s ... l-systems/

Äsjasel kaitsetööstuse messil panid tootjad selle .50 peale. Need relvad meil olemas Eestis.
https://www.thefirearmblog.com/blog/dse ... t-44822860

Kuna Iisrael ei anna militaarkraami Ukrainale, siis sealt ei ole vist midagi kasutuskogemuse kohta teada?

Kui see AI vastuses olev info vastab tõele, et 4,6 milj naela eest tuli 225 sihikut, on tk hinnaks u 20 000 naela.

[Martin Herem]

See sihik on muidugi mõnda aega olnud. Aga tasub kaalumist. Nagu ka lah.kompl. trasseritega salv.

[bluefox]

5.56mm ja siledaraudne 12-16kal on sobiv FBV droonide vastu. Ukrainlased lasevad neid erineva efektiivsusega 10%-50%. Aga kui muud peale kalavõrkude pole, siis sobib see ka. Ostavad täna siledaraudseid kokku, komplekteerivad meeskondi (siledad ja vindi koos, võimalusel EW ka)
7.62mm ja üles kasutatakse Shahedide ja Gerandi vastu.Neil ja 23mm pole mingit "radari pilti" tulejuhtimiseks. On eelhoiatus - tead et tuleb ja millisest suunast. Võib olla jõuad veel "koridorile" läheneda. Kui on pime, siis aitab prozhektor ja laser. Kui sihtmärk pealpool pilvi, siis pole suurt midagi teha. Kui liiga kõrgel, siis samuti.
Püüdurdroonid on peamiselt FW ISR ehk luuredroonide vastu. Need lähevad 4km kõrgusele ja siis ei saa tihti ka Stingeriga kätte. Kui pilved vahel, siis seda enam. Sealt nad muidugi ei näe aga kui alla tulevad näiteks 50km sügavusel tagalas, siis näevad. Need on kõige ohtlikumad. Nende baasil töötab 90% kõik muu.
Lancet, Molnja, CUB ehk varitsev õhuründemoon on omaette teema. Ka nende vastu aitavad käsitulirelvad. Kui efektiivne, on iseasi. Kuid jällegi - kui sul muud pole, siis "vaesel ajal on konn ka kala".
EW töötab FPV ja Babajaga vastu. Ja siis ka mitte alati. Muus osas ma kahtlen, et isegi 50%.

Vabandan nüüd ette, et natuke ventileerin.

Sõda meie ümber on muutunud üsnagi tehnoloogiaga seotuks. Viimased 2 aastat on see olnud UKR näitel selgelt ka droonide sõda.
Trendid, et asjad sinnapoole lähevad, olid tegelikult üsna nähtavad ja teada juba ka 5a tagasi.
Paraku siis drooninduse valdkonda tõsiselt panustavaid otsuseid ei tulnud ja oleme kaotanud selles osas väärtuslikku aega.

Minu kriitilisus antud teemas on seotud peaasjalikult sellega, et ka täna ei ole me veel suutnud ära teha kiireid ja olukorda jõuliselt muutvaid (tehnoloogia)otsuseid, mis puudutavad konkreetsemalt droonivõimete arenguid. Selle asemel tegeleme väga entusiastlikult käsitulirelvade ja üli-lähimaa fpv droonilaskmise teemadega - mille osas on pigem selge, et see on "uppuja viimane õlekõrs".

Ainuke asi, mis vahepeal tõesti muutunud on - on lõpuks mingigi valdkonnaga seotud tõsiseltvõetavam number KV eelarvepaberil.
Paraku just nimelt suures osas veel paberil ja alles 5 aaastat hiljem.

Põhjendusi olen kuulnud seinast-seina, et miks me ei saa droonivõimete arendusele vajalikke ressursse leida, mõni jaburam kui teine. Valmisolekut istuda maha, defineerida konkreetsemad probleemid ja arutada, et kuidas saaks teha, on olnud vähem. Isiklikult arvan, et muude asjade kõrval on selles oma rolli mänginud otsustajate kogemuse ja teadlikkuse puudumine selles spetsiifilises (ja loomulikult ka tehnoloogilises) valdkonnas. Aga kust see kõik saakski tulla, kui me ise valdkonda ei panusta - ehk siis tüüpiline muna ja kana probleem.

Vaatleks siis mingeid konkreetsemaid drooniteemasid - jagaks nad ülevaatlikkuse huvides nii praegu:

* kineetilised mõjutajad: lühimaa FPV, keskmaa õhuründemoon (Lancet, Molnija), pikamaa õhuründemoon (Shahed/Geran)
* ISR: lühimaa multirootorid, keskmaa fixed-wing, pikamaa fixed-wing
* Counter UAV, avastamine ja mõjutamine: lühi-, kesk- ja pikamaa vaates (Sensorid, radarid, EW, kineetilised vahendid, kalavõrgud, jms)

Minu arust selle droonivaldkonna "maastiku" tervikpildi juures kulutada väärtuslikku aega 5.56/7.62/12kal/16kal üle vaidlemisele on üsna vähest kasu andev tegevus.

Ma ei tea kustkohast ja kuidas on saadud "FBV droonide vastu. Ukrainlased lasevad neid erineva efektiivsusega 10%-50%." teadmine. FPV pilootidel on kohati veidi teine arusaam asjast. Võin vaid ise vastu väita, et rääkides FPV droonilaskmisest käsitulirelvadega, on senine mulle kättesaadav praktiline teadmine andnud pigem ca <5% "edukuse" mulje (ilma ilustamiseta). Ja vägagi võimalik, et päris lahingusituatsioonis langeks see number veelgi.

Igaüks, kes KV/KL relva kannab, võib endalt küsida täna, et kui valmis on ta päriselt tabama ca 30-50m kauguselt 5-40 m/s kiirusega liikuvat, sh manööverdavat, umbes 10x10cm ristlõikega sihtmärki. Mis isegi kuhugi haavlipilvest 1-2 haavliga tabamuse saades üsna suure tõenäosusega jätkab teie poole liikumist.
Ei tasuks sealjuures ka ära unustada, et FPV drooni laeng üsna tõenäoliselt lõhkeb ka drooni maha võttes ja sellel on oma blast radius.
Ehk kujutage ette, te olete keset lahingumöllu situatsioonis, kus teil on FPV drooni eelhoiatuseks/tuvastamiseks pm vaid "sääse" pinin 50-300m pealt ja sealt on teil 1-5 sek, et reageerida, õige relv haarata ning "sääsele" korralikult pihta saada viimasel 50-l meetril, väljaspool lõhkepea ohtlikku raadiust. Kas kellegile kõlab see tõesti 50% edukusega tegevusena?

Ok, jätame korraks droonilaskmisega seotud tõenäosusteooria kõrvale ja oletame, et selline tegevus oleks tulemuslik. Sellisel juhul võib iga võitleja endalt küsida, et kus on tema droonitõrjeks sobiv relv, spets laskemoon ja mis tegelikult kõige olulisem küsimus - kus on fpv droonide avastusvahendid/detekorid, millega võiks tekkida mingigi arvestatav eelhoiatusaeg reageerimiseks?

Lühimaa FPV droonide vastaste toimivate meetmetena on varasemalt olnud ikka tulemuslikud varajane eelhoiatus (sensorid/detektorid) ja EW mõjutusvahendid (kus läbimõeldud vahenditega võimalik ka >50% edukus saavutada siiski). Fiiberoptilised FPV droonid tulidki ju sellepärast, et muud moodi enam mõnes rinde lõigus ei saanud, kus olid adekvaatsed EW vahendid kohal.

Mina ei oska seletada KV/KL leigust massilisemale EW vahendite juurutamisele. "EW pole võluvits, tehnoloogia vananeb, kallis" - on olnud tüüpilisemad argumendid, et seda mitte teha. Samas ei tea ma ühtegi teist vahendite klassi hetkel (va kalavõrgud), millel oleks sama kõrge edukus FPV droonide vastumeetmena. Muideks, kalavõrke ka pole täna varustuses vist ette nähtud, seega võtke ise kaasa kui asjaks läheb... See oli nüüd lühimaa-FPV vastumeetmete teemasse.

Vastupidises suunas (ehk lühimaa FPV õhuründemoona osas) saab kiita, et KL vedamisel on sellega vähemalt algust tehtud.
Aga vaja oleks teha veel rohkem - vahendeid sinna valada on vaja rohkem, aeg kaob vägisi käest.


Keskmaa ja pikamaa õhuründemoon

Siin tõesti Shahed/Geran pikamaa droonide tõrjumisel on Ukrainas käsitulirelvadel oluline roll ja edukus - seda siiski jah madalaltlendavate puhul. Selle edukuse nurgakivideks on samas hästitoimiv eelhoiatussüsteem ja lennumarsruutide ennustamine ning rohkearvuliste õhutõrje meeskondade praktiline väljaõpe/kogemus. Siin 10-50% edukus võib olla isegi saavutatav (aga meedias ringlevate UKR poole avaldatud protsentide ülemise otsa osas ma natuke oleks skeptiline, sry). Mida me selleks täna juba teeme, et meil ka oleks see võime ja see oleks võimalikult edukas, on küsimus.

Iga KV/KL võitleja võib täna endalt küsida, et kas ta on sellise õhutõrjemeeskonna liige ja saanud selleks vajaliku praktilise väljaõppe ning vahendid. Ja kas ta on midagi kuulnud varajasest madalaltlendava õhuründemoona eelhoiatussüsteemist. Tartumaa põllumees nt veel kuu tagasi ei olnud kuulnud, kui oma põllult droonikraatri leidis. Vastavad ametiasutused jõudsid sündmuskohta väidetavalt hiljem.

Ukrainlased kasutavad Shahed/Geran vastu ka teisi meetmeid, eriti mis kõrgemal lendavad - ja seal on tegijaks EW vahendid ja tõsisemad õhutõrje vahendid. EW edukuse märke on ju näha igapäevastest uudistest - kui droonid on jälle ära eksinud oma algsest sihtmärgist. Meie EW suunalist leigust aga mina seletada ei oska.

Mis puutub Sergeidesse - siis need on kindlasti toredad - aga veel toredamad oleks nad koos vastava eelhoiatus- ja sihtimissüsteemiga. Edukuse % kohe kasvaks ilmselt. See ongi see, mis kasu tehnoloogiasse panustamine saaks endaga kaasa tuua - teed pm sama asja aga kiiremini ja efektiivsemalt. Ja kui ei tee, oled lõpuks kaotajate poolel.

Vastupidises suunas saab KV-d kiita kunagise otsuse eest soetada keskmaa õhuründemoona.

Ma teisi teemasid ei hakka hetkel siin lahti kirjutama, mõned väikesed võidud aga suures plaanis ... aga eks igalühel omad mõtted ja arusaamad asjast.

[nukkel]

bluefox hästi kokkuvõetud, pean vabandama et pöördesse läksin.

[bluefox]

bluefox hästi kokkuvõetud, pean vabandama et pöördesse läksin.

Ei ole hullu, eks meil kõigil löövad emotsioonid vahel üles, laseme edasi.

[kuido20]

Põhjendusi olen kuulnud seinast-seina, et miks me ei saa droonivõimete arendusele vajalikke ressursse leida, mõni jaburam kui teine. Valmisolekut istuda maha, defineerida konkreetsemad probleemid ja arutada, et kuidas saaks teha, on olnud vähem. Isiklikult arvan, et muude asjade kõrval on selles oma rolli mänginud otsustajate kogemuse ja teadlikkuse puudumine selles spetsiifilises (ja loomulikult ka tehnoloogilises) valdkonnas. Aga kust see kõik saakski tulla, kui me ise valdkonda ei panusta - ehk siis tüüpiline muna ja kana probleem.

Droonisõda on inseneride sõda.

[mongol]

Ei ole.
EW osas ma ei tea kõike, aga kineetiliste pisikeste värdjate ehk siis FPV-de osas puhtalt kättevõtmise asi (ja meie rahuaja OE-de "ülelaskmise" teema). Võtad 2-3-tollise drooni, õpid lendama. Järgmiseks võtad 5-7 tollise, näed, et on täitsa lennatav ja paned kuni 2kg raskust juurde. Õpid ära, kuidas õhku tõusta ja umbes 5 km kaugusel kuhugi pihta lennata. Tehtud.

Paraleelselt õpid ära ka Betaflightiga, kuidas oma droonile vajalikud fail-safe'd sisse progeda, kuidas veel mõned funktsioonid ära katta, kuidas vastavatele sagedustele antennidega majandada ja kuidas sõdurina põllul positsioonile jõudes "töökoht" sisse seada, seal toimetada ning sealt niff tõmmata või järgmisele tiimile see üle anda.
Utreeritult. Mõned pisiasjad on veel, aga on tegelikult kaetud ülaltoodu lahtiseletamisega.
Mida ma siin foorumis kindlasti ei hakka tegema, sest kohalik Chuck Norris on ju olemas, las tegutseb.

PS EW osas - EW katab ära mingid sagedused. Kõike ta ei suuda ära katta, sest et kõiki sagedusi ei saa üle karjuda ja kui selline soov oleks, siis see masin oleks päääääääääris suur.. Nii et kui sul hakkab droonil pilt või juhtimine kaduma, järelikult võtab järgmise drooni, mis just neid sagedusi ei kasuta. Lihtsustatult.

[kuido20]

Need samad jubinad, muudetud sagedusega droonid ja antennid millest sa räägid, mõtlevadki sulle insenerid välja. Sina kasutad nende valmismõeldut.

[mongol]

Praegu on olukord selline, et käigult arenetakse tänu kohanemisele. Selleks on vaja küll "insenere" või siis inimesi, kes jagavad asjade toimemehhanismidest, et siis vastavalt rauda ning softi modida. Selleks on FPV-maailmas vaja ainult seda, et piloot/tiimi "insener" sätib parameetreid.
Inseneride sõda oleks siis, kui tuldaks uute asjadega lettti. Aga - pärast tavaliste kvadro-droonide kasutuselevõttu pole inseneridel sel teemal suurt midagi lisada, kõik arengud on tulnud läbi kasutajate kogemuste. Ja nemad ongi need "insenerid". Ülalt, st inseneridelt, ei tule midagi.
Droonide sageduste muutmisega saab kasutaja hakkama. Antennide ehitamisega ka. Seal on vaja vaid konkreetseid teadmisi, lainete levimise jms teooria on suht konstant; edasine on vaid ehitamise vaev. Täitsa elust ja kohapealt võetud seisukoht.
"Insener" on ühesõnaga misasi?

Väljamõtlejad on hiinlased, kes tegelikult vorbivad ka valmis asju, mis töötavad etteantud parameetrite järgi. Vot need, kes neile antava skeemistiku jm annavad, need on insenerid. Tänapäeval siis keegi läänemaailmast, keda hiinlased kopeerivad. See keegi on tõesti insener.