Õhutõrje

[Peeter]

Me läheme siin kohe ÕT peale. Võtaks kõigepealt ÕS-i ette. Ka Ukraina ei saanud ju mopeedide vastu muud moodi alustatud, kui tuli luua seiresüsteem. Sealt edasi tuvastussüsteem. Sealt edasi tõrjesüsteem. Neil oli ja on see eelis, et neil on üldse selle väeliigi alusteadmised olemas, nii teoorias, kui praktikas. Esimene asi ongi seire käigus oht tuvastada, teine sealt edasi valida tegevusviis: kas tõrjeks või teavitamiseks ja "minnalaskmiseks", et küll pärast klatime kuhu külavahele läks ja mis sai. Ei ole ju (veel rahuajal) mõtet hakata esimese asjana tegelema mobiilsete G-mersul ÕT-kuulipritsidega mehitatud üksuste "rindele saatmisega". Seda enam, kui nad juba meil olemas on. Kui on alust arvata, et rahuaeg on muutunud "ei-tea-mis-ajaks" juba, siis tulebki muude vahendite puudumise korral hakata selliseid üksusi valvekordadesse panema. Praegu peaks tõsiselt uurima-puurima ja panustama Ukraina eeskujul loodud ulatusliku mopeediseire võrgustikku. Teadjate kirjeldusel olevat lihtsamaks ja odavaimaks meetmeks (lisaks tõsisele ÕT seirele) olnud akustikavõrgustik, mis mopeediplärinat detekteerib. On-mis-on, tõrjeinstrument valitakse siis, kui on otsustatud tegevus tõkestada, aga selleks peab suutma selle tegevuse tuvastada. Aga aru peab andma, et droonitõrjel raketitamisega-ÕT jaoks siin Eestis ressursse ei jätku, jääb üle kas ise droonidega tõrjuda, või lihtsalt kõik kuulipritsimehed välja patrullidesse ajada.
Tuletan meelde, et omal ajal selgitati meile, kuidas vietnamlased sõjas odava õhutõrje lõid: kõik täristasid korraga taevasse, kui madallennul ameeriklane üle lendas. Kui tõhus ja mille vastu selline tegevus on, eks see on juba eraldi teema..

[Some]

See vist pole antud ekperdi jutt aga avafot all selline tekst:

Kaks Ukraina sõdurit selle aasta juulis Vene sõjadroonide allatulistamise missioonil. Nende üksus opereerib 23 mm kaliibriga õhutõrjesüsteemi ZU-23-2, mis suudab kuni 2,5 km kõrgusel lendavaid droone tabada. Säärased madaltehnoloogilised pickup-auto kasti mahtuvad droonikaitselahendused on ka Eestile jõukohased (relvadki olemas), aga neid pole avaliku info kohaselt tänaseks loodud. Foto: MARIA SENOVILLA/EPA/SCANPIX

Aga on nagu on, probleem eksisteerib ja selle lahendamine tuleb ette võtta.

[Fucs]

Ei ole ju (veel rahuajal) mõtet hakata esimese asjana tegelema mobiilsete G-mersul ÕT-kuulipritsidega mehitatud üksuste "rindele saatmisega". Seda enam, kui nad juba meil olemas on.

Jah. Aga igal pool käib ving, et Poola ei lasknud kõiki droone alla ja meil siin puudub ka võimekus kõik droonid alla lasta, et kohe tuleks midagi sellega ette võtta...

Mina saan väga hästi aru, et ukrainlastel on see droonitõrje sellisel tasemel, sest

A) neil on sõjaolukord, mehed mobiliseeritud, neile palga maksmiseks ja Ukraina majanduse püsti hoidmiseks teeb "lääs" pidevalt rahasüste
B) "lääs" on andnud neile ära oma varudest suht kõik mida anda oli ja sai ÕT ja droonitõrje tarbeks

Mulle lihtsalt jätkuvalt tundub, et olukorrad pole võrreldavad ja osad ei taha sellest kuidagi aru saada
Ei?

[Fucs]

See vist pole antud ekperdi jutt aga avafot all selline tekst:

Kaks Ukraina sõdurit selle aasta juulis Vene sõjadroonide allatulistamise missioonil. Nende üksus opereerib 23 mm kaliibriga õhutõrjesüsteemi ZU-23-2, mis suudab kuni 2,5 km kõrgusel lendavaid droone tabada. Säärased madaltehnoloogilised pickup-auto kasti mahtuvad droonikaitselahendused on ka Eestile jõukohased (relvadki olemas), aga neid pole avaliku info kohaselt tänaseks loodud. Foto: MARIA SENOVILLA/EPA/SCANPIX

Aga on nagu on, probleem eksisteerib ja selle lahendamine tuleb ette võtta.

https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 06#p910206

[Kapten Trumm]

Ma kuskil sellest juba kirjutasin - et need "madalatehnoloogilised" kuulipildujad ja kerged kahurid autokastis on tänaseks oma efekti ammendamas, vastane lennutab droone nüüd 2500 m kõrgusel ja seal on efektiivseid ainult Tunguskad ja Gepardid (30 ja+ mm). See muudab küll mõnevõrra UKR ÕT jaoks elu lihtsamaks (hoiatuse saab varem), aga sinna 2500+ m kõrgusele saatmiseks ÕT rakette ikka napib.

UKR eduraportile keskenduv propaganda sellest väga ei räägi, aga see taktika muutus pidi olema suur probleem, mis toob kaasa rohkem tsiviilkaotusi. Suuremal kõrgusel on suht vaba lennata, sest Shahede üldjuhul ÕT raketisüsteemid väga laskma ei kipu, ainult Manpadsid (mis on juba kallivõitu) ja need üksikud Gepardid-Tunguskad, mis neil on. Sergeid ja 12,7 on oluliselt massilisemad. Ehk ka kahurõhutõrje peab olema kihiline, ka 40 ja 57 mm on vajalikud, sest vastane võib veel kõrgemale ronida. Ma parem ei räägi, mis juhtub siis, kui hakkavad 7000 m kõrgusel tulema, loodetavalt nõuka 85 mm-sed on neil veel kuskil alles?

[Peeter]

Ma päris sügan kukalt kohe jutu peale, kuidas 5-6 või enama kilda kõrguselt hakatakse kahuriga droone põmmutama...

[Kapten Trumm]

WW ajal põmmutas saksa õhutõrje rohkem kui 10 km kõrgusele https://en.wikipedia.org/wiki/12.8_cm_FlaK_40
Nõuka ajal olid täiesti olemas radarjuhitavad 85 mm õhutõrje patareid, kahurid ise olidki vist WWII aegsed, aga muu värk oli uuem.
Praeguse aja tehnika lubab lasta palju täpsemalt ja anda drooniparve pihta ka efektiivset hävitustuld tõkketule asemel.

[lennumudelist]

Kõrguse numbrite juures, mis hakkavad kõrgmäestikku meenutama, on ka sisepõlemismootoriga droon raskustes. Õhk on hõre, oksüdeerijat ei jätku, järjelikult tuleb kütuse kogust vähendada. Kuna vähendasid, vähenes mootori väljundvõimsus. Kuna õhk on hõre, teeb propeller RPM-i kohta vähem tööd ja tiib kannab vähem. Lisaks on seal külm, mis paneb mõõteriistad triivima (seda saab ära kompenseerida, aga see häirib ikkagi veidi).

Ma ei usu, et standard-Šaheed suudab õhutõrje eest 7 km kõrgusele pageda. Arvan, et seal tekivad tal tehnilised raskused. Arvan, et mäng on jätkusuutlik kuhugi 5 km kõrgusele - ja suure pingutusega saab sinna elektri jõul järele minna, kui vara startida ja ökonoomselt tõusta (tõused näiteks 500 sekundi vältel 10 m/s). Raketi moodi tõustes võib ilmneda, et jõud lõppes enne otsa.

Aerostaadi jaoks aga pole sellised kõrgused mure - ja allapoole liugureid pilduda ei tohiks olla mure. Lihtsalt eelhoiatus peab tasemel olema. Tund aega tõstad kiirusega 2 m/s, kulub 3600 sekundit ja oledki 7200 m peal.

[Kapten Trumm]

Shahedid on juba mõni aeg tagasi läinud reaktiivmootorite peale, mis suurendab tema lennukõrgust (lennukite puhul küll suurendas, kui propimasinad tõusid harva üle 10 km, siis juba esimese põlve reaktiividel polnud see küsimus.

Lihtsalt olukorras, kus UKR-l pole kõrgel droonide laskmiseks rakette, on venelaste poolt üsna ennustatav käik tõsta nende lennukõrgust ülespoole sedavõrd, kuivõrd neid 3+ km peale tulistavaid 30, 35 ja 40 mm torusid juurde tekib. Neid kindlasti tekib, sest olemasolevad 7,62 kuni 23 mm saavad efekti saavutada üksnes sihtmärgi vahetus läheduses (kus droon on sunnitud alla pikeerima) ja droonide lähenemisteede katmiseks on vaja raskemaid torusid.

Et kõrguse kasvuga täpsus langeb, sellega ma ei vaidle. Kaliibri suurenemisega kasvab ühtlasi mürsu kildude arv ja lõhkeaine hulk (elik kahjustusraadius).

[lennumudelist]

Jaa, reaktiivmootor muudaks olukorda.

Propellermootoril aitavad kõrgemale pääseda muutuvsammulised propellerid (sammu juhtimine läbi veovõlli käiva hoovaga või muu mehhanismiga). See lisab keerukust, aga on ka drooni puhul jätkuvalt võimalik.

Ilmselt tuleb siis lähiajal oodata keerukama mootorisüsteemiga Šaheede.

[Peeter]

Meelis Oidsalu fb-postitusest:
https://www.facebook.com/permalink.php? ... 8488667658

Kaitseväe kinnitusel lendasid Vene MiG-31'd 19. septembri piiririkkumise ajal 7,5 kilomeetri kõrgusel. Isegi, kui Eesti mõne oma praeguse õhutõrjevahendi Keri saarele kamandaks, jääks sellisel kõrgusel lendavad Vene lennukid löögiulatusest välja. Tavapäraselt nii kõrgel piiri rikutaksegi.
Madalamal kõrgusel Tallinna trollima saabuvad lennukid suudaksime aga ise ilma NATO õhuturbe hävitajate abita alla tuua küll, kui õhutõrje lahinguvalve organiseerida. Droonide allatulistamiseks sobib hästi 23-mm õhutõrjekahur, mis kaitseväe andmetel tulistab 400 lasku minutis. Keskmaa õhutõrjekompleks IRIS-T, mille Eesti Saksamaa ettevõttelt Diehl Defence tellis, saabub mõningase hilinemisega järgmisel aastal. Ettevõte kompenseerib hilinemise täiendavate laskeseadmetega.
IRIS-T laskeulatus on juba hoopis teisest klassist (laskekõrgus 20 km juures Eesti soetatud SLM variandi puhul). Kõigi nende võimete piirang Eesti puhul on, et need pole rahuajal alaliselt lahinguvalves, st et nende rahuaegne kasutussevõtt mõjusas mahus eeldab reservistide väljakutsumist või siis (nagu kindral Herem mõni aeg tagasi ette pani) ajateenistusse lahingulise teenistuse komponendi lisamist.

Väga kummastav on lugeda sellest postitusest justkui oleks Eesti Kaitseväel plaanis uued alles soetatavad Iris-T-d kuskile "ära ladustada". Et kasutama hakatakse alles siis, kui reservistid välja kutsutakse? Kõlab justkui venevärgi NZ-na. Et meeskondi neile polegi reaalselt teenistuses ja seadmeid hoitakse lihtsalt kuskil ladudes. Ei lõhna tegeva ÕT-järele see jutt kuidagi niimoodi.

[eestlane356]

Ei lõhna tegeva ÕT-järele see jutt kuidagi niimoodi.

Ma arvan, et täpselt seda seal silmas peetigi, et puudub aktiivne valve 24/7. Samamoodi ei istu keegi ka hetkel TT relvadega põõsas ega paigalda miine vette. Ajateenijad õpivad ja harjutavad aga süsteemi pidevalt toimimas hoidmine on omaette vahetustega tegevus, mis vajab omaette ressursse.

[aj1972]

Meelis Oidsalu fb-postitusest:
https://www.facebook.com/permalink.php? ... 8488667658

Kaitseväe kinnitusel lendasid Vene MiG-31'd 19. septembri piiririkkumise ajal 7,5 kilomeetri kõrgusel. Isegi, kui Eesti mõne oma praeguse õhutõrjevahendi Keri saarele kamandaks, jääks sellisel kõrgusel lendavad Vene lennukid löögiulatusest välja. Tavapäraselt nii kõrgel piiri rikutaksegi.
Madalamal kõrgusel Tallinna trollima saabuvad lennukid suudaksime aga ise ilma NATO õhuturbe hävitajate abita alla tuua küll, kui õhutõrje lahinguvalve organiseerida. Droonide allatulistamiseks sobib hästi 23-mm õhutõrjekahur, mis kaitseväe andmetel tulistab 400 lasku minutis. Keskmaa õhutõrjekompleks IRIS-T, mille Eesti Saksamaa ettevõttelt Diehl Defence tellis, saabub mõningase hilinemisega järgmisel aastal. Ettevõte kompenseerib hilinemise täiendavate laskeseadmetega.
IRIS-T laskeulatus on juba hoopis teisest klassist (laskekõrgus 20 km juures Eesti soetatud SLM variandi puhul). Kõigi nende võimete piirang Eesti puhul on, et need pole rahuajal alaliselt lahinguvalves, st et nende rahuaegne kasutussevõtt mõjusas mahus eeldab reservistide väljakutsumist või siis (nagu kindral Herem mõni aeg tagasi ette pani) ajateenistusse lahingulise teenistuse komponendi lisamist.

Väga kummastav on lugeda sellest postitusest justkui oleks Eesti Kaitseväel plaanis uued alles soetatavad Iris-T-d kuskile "ära ladustada". Et kasutama hakatakse alles siis, kui reservistid välja kutsutakse? Kõlab justkui venevärgi NZ-na. Et meeskondi neile polegi reaalselt teenistuses ja seadmeid hoitakse lihtsalt kuskil ladudes. Ei lõhna tegeva ÕT-järele see jutt kuidagi niimoodi.
pilt Eesti ÕT-st.jpg

Kas Mistrali andmed siin pildil valed? Muidu ikka Mistral võimekam kui Piorun.

[Walter2]

Kas Mistrali andmed siin pildil valed? Muidu ikka Mistral võimekam kui Piorun.

See on heidutus ja täpsed andmed on riigisaladus.

[Kapten Trumm]

Tuletage meelde, mis ma rääkisin Vaindloost, selle saare hoidmisest ja vajadusel tagasi võtmisest rannakaitseteemas?