Autotehnikateema

[kaupo51]

Natukene teemaväline, aga mulle on jäänud mulje, et valadv enamik inimesi ei tahagi ühtegi autot pidada nii kaua kui näiteks mina.
Üritatakse liisingusse miskit võtta, sõita selle lõpuni ja siis uus liisida sest "muidu on auto juba vana ja väsinud".

Eks ta paljuski nii ole. Mingid inimesed ostavad uue auto ja sõidavad siis sellega garantiiaja lõpuni (nö 0-100 000 km omanikud), siis ostavad jälle uue auto ja kõik kordub. Neil reeglina suurte remontidega oma rahakoti peal ei tule tegeleda. Siis on inimesed kes ostavad siis neid eelpool nimetatud autosid ja on teised omanikud. Sõidavad näiteks 100 000-200 000 km. Ka nemad võivad pääseda hea õnne korral suht kergelt ja ei pea suurt raha välja käima. Aga kindlasti on ka inimesi, kes soovivad autoga sõita näiteks 0-300 000 km. Ega selleski miskit imelikku pole, aga vahel juhtub nii, et auto lihtsalt väsitab sind ära ja tahaks midagi uut, kuigi tehniliselt autole miskit ette heita ei ole. Ma kunagi pidasin esimese põlvkonna Ford Mondeot 70 000- 310 000 km ja peab ütlema, et auto pidas kenasti vastu ja suuremaid väljaminekuid ei pidanud tegelema. Pärast sõitis sugulane veel viis aastat sellega ja paarkümmend tuhat sinna otsa ja temagi ei pidanud autole liigselt kulutama. Äkki oli veel tegu selle ajastu autoga, kui autod olid veel kestma loodud

[Kapten Trumm]

Nagu näha, siis robottõlke pisiasjadesse takerdumine ei luba vist laiemat pilti mõista?

Antud teemas ei ole üldse määrav, kas tegu on ketiga või rihmaga, sest põhiteemaks on, et aktiivsete vedelike keskkonnas asuva kriitilised (nukaajam, jahutus) plastdetailid on tehtud kaasajal õli (ja selle lisandite) mõjul ajas lagunevatena.

Nukkvõlliajamite enneaegse lagunemisee (keti puhul) ei ole mitte plastmassist (1965. a tootmisse võetud ausa ja ülivastupidava BMW M30 tüüpi mootori ketiajami jupid on samuti plastmassist, välja arvatud ketipinguti tugevusosa, tald, mis käib vastu ketti on samuti plastist) keti suunajad, vaid õlivahetustega koonerdamine ja tehase poolt kliendile vastavate pooltõdede müümine (kui hooldevaba ikka meie auto on).

Lagunevad nad kahel moel, esiteks kett ise kulub ära (tulenevalt sitast õlitusest, mida "pakub" 30 tuhat sõitunud solk) ja teiseks lagunevad keti ajamis sisalduvad laagrid/puksid. Eriti nõellaagrid.

Samal legendaarsel M30 mootoril on suht peenike üherealine kett, mis ajab ringi suhteliselt raskelt käivat (hirmus jäigad klapivedrud) nukkvõlli. Kui mootori normaalne õlivahetus on tagatud (ja musta õli tõttu) ei ummistu ketile õli jagav õlitustoru, siis mingeid anomaalseid keti ja nukkvõlli kulumisi ei esine - neid tuleb vahetada siis, kui läbisõit kisub sinna 400-500 tuhande kanti.

Muidu tänapäeva paljuklapilistel autodel kasutatakse vähema avamiskestusega nukkvõlle kui toona, sestap saab kasutada pehmemaid vedrusid ning nukkvõlli ringikäimine on kergem.

Mis puudutab hammasrihmasid, siis nende eluiga on ikkagi pikenenud. Nt BMW mootoritel oli 1980datel rihma vahetuse välp 40-60 tuhat (räägime praktilisest, mitte paberil olevast), täna on hammasrihma (mõtlen kuiva) eluiga lõdvalt seal 100 000 taga. Mis on probleem, on need "märjad" hammasrihmad, mille välja reklaamitud 200+ tuhat vahetusvälbad on mullipuhumine, mõni mees saab 100 tuhande pealt uue mootori osta.

Tõsi on aga selles, et need tänapäeva pika vahetusvälbaga kuivad hammasrihmad on tavaliselt kulukad vahetada - see on selle ressursi hind. Esiteks on nad väga kapitaalselt kinni ehitatud, et kättesaamiseks lõhu pool mootorit laiali (et mustus ligi ei saaks) ja teiseks nendega kaasneb keerukas pingutus-vabajooksu rullikumajandus, mis tavaliselt ka sellise läbisõiduga vahetada tuleb. Selle tulemus võib olla ka hammasrihma vahetuse kulu töökojas tehes 500-st eurost ülespoole.

[Rebane11]

Ma lendan häbitult vahele oma väikese murega.
Ratta laager hakkas häält tegema. Kunagi aastaid tagasi, kui veel ise oma autot parandasin, olen vahetanud, mõtlesin et aega ja vahendeid mul on, võiks ise ära teha. Vaatasin toubes mälu värskendamiseks ringi. Püha püss, olen ma midagi maha maganud? Et laagrit ei tohi pressida ega kolkida, litsuvat kuulid lapikuks ja rikub sooned. Ainult eritõmmitsaga paigaldada. Mingi variant oli veel selline et laager vähemalt 24 tunniks sügavkülma (aga parem veel kauemaks) ja pesa 70 - 80 kraadi peale kuumaks ajada.
Vanasti tehti laagrid terasest ja polnud probleemi, kuidas nüüd?

Pressida tohib ikka, aga mitte sisevõrust

Ma vaatasin veel seda teemat Youtubest, sattusin ühe pedandist Läti Coloneli peale kes oma 5000 EUR autot remontis. No pedant. Soetaski lõpuks rakise, mitte 700 EUR originaali vaid 70 EUR poolaka ja pressis laagri kergelt pesasse. 30 cm pikkuse narre jõudu kasutades ja sedagi mitte mingisuguse pingutuseta. https://www.youtube.com/watch?v=Nmnrgd9_bKA
Pagan, kui see laager on nii pehme, siis kuidas ta sõidu ajal löökauke kannatab? Selle rakise mõte oleks ehk ainult see, et sellega võimalik laagrit vahetada käändtelge mitte maha võtmata?

[Walter2]

Ma vaatasin veel seda teemat Youtubest, sattusin ühe pedandist Läti Coloneli peale kes oma 5000 EUR autot remontis. No pedant. Soetaski lõpuks rakise, mitte 700 EUR originaali vaid 70 EUR poolaka ja pressis laagri kergelt pesasse. 30 cm pikkuse narre jõudu kasutades ja sedagi mitte mingisuguse pingutuseta. https://www.youtube.com/watch?v=Nmnrgd9_bKA
Pagan, kui see laager on nii pehme, siis kuidas ta sõidu ajal löökauke kannatab? Selle rakise mõte oleks ehk ainult see, et sellega võimalik laagrit vahetada käändtelge mitte maha võtmata?

Laager pole mitte pehme vaid läheb pessa suht siirdistuga e. vähese jõuga tahtsid vist öelda? Sellised laagrisõlmed (välisvõru seisab ja sisevõru pöörleb) projekteeritaksegi arvestusega, et laagri välisvõru oleks niipalju kerge istuga pesas et teoreetiliselt ühtlase kulumise huvides saaks see laagri eluea jooksul pesas veidi kaasa liikuda (teoorias räägitakse välisvõru liikumisest paari pöörde ulatuses). Kuna laagri välisvõru on pessa kinni stoperdatud siis ei pääse laager käändteljest kuhugi liikuma ning mingit eriti vinget pinguga istu pole mõtet sinna projekteerida.
Sellise rakise kasutamisel ka käändtelg maha võetuna on mõtet, kui pole kasutada käändtelje toestamise rakist, millega pressi all käändtelg korrektselt toestada et laagri telg ühtiks pressi töökäiguga. See mis meie teenindustes sageli tehakse (käändteljele pannakse toeks alla improviseeritud posu met.kettaid, isegi vanu laagreid või eriti ekstreemsetel juhtudel üldse ei toestatagi, mis suht kindlalt tagab käändtelje deformeerumise) on jama ja isegi eluohtlik, kuna pressi alt võivad asjad liikuma pääseda.

[AMvA]

Ma lendan häbitult vahele oma väikese murega.
Ratta laager hakkas häält tegema. Kunagi aastaid tagasi, kui veel ise oma autot parandasin, olen vahetanud, mõtlesin et aega ja vahendeid mul on, võiks ise ära teha. Vaatasin toubes mälu värskendamiseks ringi. Püha püss, olen ma midagi maha maganud? Et laagrit ei tohi pressida ega kolkida, litsuvat kuulid lapikuks ja rikub sooned. Ainult eritõmmitsaga paigaldada. Mingi variant oli veel selline et laager vähemalt 24 tunniks sügavkülma (aga parem veel kauemaks) ja pesa 70 - 80 kraadi peale kuumaks ajada.
Vanasti tehti laagrid terasest ja polnud probleemi, kuidas nüüd?

Pressida tohib ikka, aga mitte sisevõrust

Ma vaatasin veel seda teemat Youtubest, sattusin ühe pedandist Läti Coloneli peale kes oma 5000 EUR autot remontis. No pedant. Soetaski lõpuks rakise, mitte 700 EUR originaali vaid 70 EUR poolaka ja pressis laagri kergelt pesasse. 30 cm pikkuse narre jõudu kasutades ja sedagi mitte mingisuguse pingutuseta. https://www.youtube.com/watch?v=Nmnrgd9_bKA
Pagan, kui see laager on nii pehme, siis kuidas ta sõidu ajal löökauke kannatab? Selle rakise mõte oleks ehk ainult see, et sellega võimalik laagrit vahetada käändtelge mitte maha võtmata?

Mis mõttes laager pehme?

See kui raskelt või kergelt läheb laager pesasse ei sõltu mitte mingist laagri "pehmusest" vaid pressliite istust

[Rebane11]

Selge see, et laagri kõvadust hambaga proovida ei saa. Aga kui kriitiline on üldse mingite rakiste ja tõmmitsate olemasolu, kui laagri pessa surumiseks piisab 30 cm pikkusest narrest ja poldist? Selge, et kui laager läheb viltu, siis ta ei lähe pessa, aga kui läheb otse siis mingit võimast aurupressi vaja ju pole. Ja viga ei saa.

[AMvA]

Selge see, et laagri kõvadust hambaga proovida ei saa. Aga kui kriitiline on üldse mingite rakiste ja tõmmitsate olemasolu, kui laagri pessa surumiseks piisab 30 cm pikkusest narrest ja poldist? Selge, et kui laager läheb viltu, siis ta ei lähe pessa, aga kui läheb otse siis mingit võimast aurupressi vaja ju pole. Ja viga ei saa.

Seda laagrit rskiks isegi pressiga pressida.

[Kapten Trumm]

Mis mõttes laager pehme?

Ei ole võimatu. Olen oma silmaga näinud mosse esiratta laagrit, mis oli nii pehmest terasest võrudega, et sai haamriga lössi taguda. Kvaliteetsel laagril oleks võrud tükkideks läinud. Asi hakkas hargnema siis, kui sai laagrit korduvalt pingutatud, aga lõtk ilmus natukese sõidu järel tagasi.

Nõuka/vene päritolu laagreid kasutasid nt USA autojuppide tootjad odavate, "remanufactured" juppide juures nt 1990ndate lõpus päris massiliselt, olen näiteks näinud USA-st tulnud genekal laagreid kirjaga "Made in USSR".

[Walter2]

Nõuka/vene päritolu laagreid kasutasid nt USA autojuppide tootjad odavate, "remanufactured" juppide juures nt 1990ndate lõpus päris massiliselt, olen näiteks näinud USA-st tulnud genekal laagreid kirjaga "Made in USSR".

Sõltub muidugi mis laagriga tegu. NLiidus valmistati muu laiatarbemudru kõrval ka kõrgendatud täpsusega laagreid (läks peamiselt pingi-, aparaadi- ja sõjatehastele) ning sõrme vahel neid ei eristanud - ainult tehase numeratsiooni järgi kui teadsid asjade köögipoolt veidi paremini. Mis kanaleid pidi ja mida segastel 90-ndatel NLiidust asju läände sahkerdati on muidugi hea teema ja suur küsimärk.