https://novaator.err.ee/1609811550/tead ... praktilineEesti ühiskonnas räägitakse üha enam sellest, et lapsi sünnib vähe ning sündimus peaks suurenema. Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearu on uurinud põhjuseid ja tegureid, miks noored ei taha lapsi saada.
Kasearu sõnul on levinud eksiarvamus, justkui ei peaks noored perekonda oluliseks. "Kui vaadata küsitlusuuringuid, siis tegelikult peavad noored perekonda väga oluliseks ja kohati isegi olulisemaks kui vanemad põlvkonnad," sõnas ta. Muutunud on pigem arusaam perekonnast. Ühe jaoks tähendab see tulevast oma peret, teise jaoks suhteid vanemate või õdede-vendadega. "Üks lääne teadlane on öelnud, et perekonna defineerimine on sama keeruline kui naelaga putru seina külge lüüa," lausus Kasearu.
Uuringud näitavad, et muutused ühiskonnas peegelduvad väärtushinnangutes. Nii kujunevad ka põhjused, miks lapsi soovitakse. 1970. aastatel rõhutasid teadlased pigem utilitaristlikke põhjuseid: lapsed kui tööjõud või vanaduspõlve toetus. Tänapäeval domineerivad aga emotsionaalsed ja psühholoogilised väärtused. Lapsest oodatakse lähedustunnet ja võimalust pakkuda talle parimat. "Kui lapse väärtus seisneb eelkõige emotsionaalses sidemes, siis paratamatult arvestatakse, kui paljudele lastele seda suudetakse pakkuda," märkis professor. Just see aitab mõista, miks riikides, kus lapsi väärtustatakse eelkõige emotsionaalselt, sünnib neid vähem. "Armastus on piiritu, aga aeg on piiratud," ütles Kasearu. Miks inimesed üldse lapsi saavad? "Kõige sagedamini armastusest lapse vastu," ütles Kasearu. On ka neid, kes näevad seda kui vastutust ühiskonna ees, kuid neid on vähem. Bioloogiline seletus on samuti olemas: soov jätta endast liin püsima.
Noortega tehtud intervjuude põhjal saab Kasearu sõnul jagada nad kolme rühma. Esiteks elusihtide otsijad, kes tahavad enne lapsi aru saada, mida nad oma elult tahavad. Teiseks on elunautlejad, kes soovivad kogeda ja reisida, kuid näevad last samuti eneseteostuse osana. Kolmandasse kategooriasse võib liigitada selge sihiga planeerijad, kes teavad, millal soovivad lapsi saada ja millises vanuses. Kasearu nentis, et reaalsuses kerkivad pinnale aga ka majanduslikud ja eluasemega seotud probleemid, kliimaärevus ning sõjahirmud.
Ma lisaksin siia, et noorte hulgas on varasemast enam levinud ebakindlus iseenda ja oma võimete suhtes. Kui nüüd panna selle ebakindlusega kokku arusaam, et lapsi saadakse armastusest ja soovitakse neile kõiga paremat pakkuda, siis jõuab kergesti edasilükkamiseni motiivil, et ma pole kindel, kas ma oskan ja suudan neile kõige paremat pakkuda (tüüpiline sõnastus: "kas ma olen valmis"). Seejuures võib tegu olla täiesti siira mure ning kaalutluse, mitte ettekäändega - aga tulemus on sama
.Hea näide sellest, kuidas iseenesest hästi kõlavad arusaamad viivad välja hoopis halbade asjadeni.