Kui nüüd seda "metsa-liha" segatakse "kodu-linna-lihaga", nt pooleks
Üldiselt pannakse metslooma lihale hulka umbes 25% kodusea liha (või osa sellest ka pekki).
Võib ka panna 50% muidugi.
milline vahe on testitud metsseal ja testitud koduseal.
Ütlen kohe ära, et mina pooldaks ka positiivse diagnoosi saanud või tõenäoliselt tulevikus saavate kodusigade konserviks töötlemist, AGA ma saan aru selle teostamise keerukusest ja raskusest tingimustes, kus nende töötlemisega tegelevad eraettevõtted, kes muul ajal töötlevad terveid sigu.
Selliseks töötluseks oleks vajalik kas ühe korraliku (ja korralikke mahte töödelda võimaldava) statsionaarse sanitaartapamaja ja tööstuse olemasolu (mis aga seisaks nendel aegadel, kui SAK-i puhanguid ei ole) või ringi liikuvate autonoomsete "tööstuste" (ringi liikuv tapamaja, töötlusliin, lihalõikus, kuterdus, konserviliinid, ahjud jne) olemasolu... mis oleks üsna ulme. Lisaks tekib väga suurel hulgal tapajäätmeid mida tuleks käidelda erivahenditega ja erilahendusetega, mis on "ratastel liikuva liha- ja konservitööstuse" puhul üsna mission impossible. Igal juhul peaks selliseid statsionaarseid või autonoomseid "tööstusi" looma riiklikult, sest kapitalistlikus riigis ükski eraettevõtja ei hakka sellist tööstust püsti panema, mis SAK loomi töötleks.
Isegi ENSV ajal, kui meil olid riiklikud lihatööstused ja ka sanitaartapamajad, ei võetud SAK loomi sinna töötlemisele, sest just selle katku vormi levimise tõenäousus oli liiga kõrge ja hilisemad võimalikud tõenäolised tagajärjed liiga räiged. Ma ei tea, vbl suures NLiidus kusagil töödeldi ka SAK sigu.
Mõned erinevused kodusiga VS metssiga tooksin välja:
Kodusigasid kasvatatakse kusagil üldjuhul koos suuremas kinnises loomapidamiskohas ja kui seal mõni siga haigeks jääb, siis see koht on "kolle".
Metssead möllavad nö vabalt ringi 6-10 või suuremad karjad 20 karjades ja seal on mõistel "kolle" teistsugune tähendus ja teatud kasutusraskused.
Meil EU-s on võetud normiks, et kui sigalas mõni loom saab positiivse diagnoosi, siis loetakse kõik sead haigeteks ja nendega tegeletakse sellest lähtuvalt, et välistada nakkuse levikut.
Metssea puhul ei saa seda "tarkust" ja põhimõtet rakendada ja kogu metsa sigu automaatselt haigeteks tituleerida.
Haigete loomade (ja lihakehade) hoidmine, transport ja töötlus erinevad koduseal ja metsseal.
Kui jahimehed lasevad üks või mitu siga, siis võetakse proovid ja saadetakse kohe laborisse. Enne negatiivset vastust neid lihakehasid kusagile kokku ei veeta.
Tapmise ja esmase töötluse teevad jahimehed väikestes kogustes ja kooslustes erinevates kohtades.
Kodusigade "kolde" puhul tuleks transportida ja töödelda ka "tõenäoliselt haigeid kuid veel + diagnoosi mitte saanud sigu" kusagil kohe suures koguses.
Tõenäousus, et kodusigade "koldes" on ka kõik teised sead juba nakatunud on suurem, kui lastud haige metssea puhul tõenäousus, et kogu mets on haigeid sigu täis ja kõik on haiged.
Noh, ja seal kehtivad meil nüüd erinevad EU/EL direktiivid, millest peab lähtuma.
Mis iseenesest ei keela haige sea liha töötlemist nii, et viirus hävib ja edasi ei kandu.
direktiiv 2002/60/EÜ – sigade Aafrika katku tõrje erieeskirjad
https://eur-lex.europa.eu/legal-content ... 32002L0060
PÕHIPUNKTID
- ELi riigid peavad tagama, et igast sigade Aafrika katku kahtlusest tuleb viivitamata teatada pädevatele ametiasutustele. Kinnitatud uurimistulemustest tuleb teatada Euroopa Komisjonile ja teistele ELi riikidele.
- Kui taudi esinemist ei saa välistada, tuleb majand seada ametliku järelevalve alla ning
keelata taudi levitada võivate sigade, sigadest saadud toodete, materjalide ja jäätmete igasugune liikumine ning ka isikute ja sõidukite liikumine.
-
Kui taudi esinemine on ametlikult kindlaks tehtud, tuleb kõik majandis olevad sead surmata ja nende korjused ametliku järelevalve all ümber töötada. Liha, materjalid või jäätmed, mis võivad olla saastunud, tuleb riikliku veterinaararsti antud juhiseid järgides hävitada, ümber töötada või käidelda, et tagada viiruse hävimine. Taudipunkti ümber tuleb kehtestada vähemalt 3 km raadiusega ohustatud tsoon ja 10 km raadiusega järelevalvetsoon.
- Metssigade nakkuskahtluse korral peavad ELi riigid teavitama sigade omanikke ja jahimehi ning uurima iga mahalastud või surnuna leitud uluksiga. Tuleb määratleda nakkuspiirkond ja võtta seal asuvad seakasvatusmajandid ametliku järelevalve alla. Samuti võib kehtestada jahikeelu.
-
Dokument SANCO/7138/2013 sisaldab suuniseid sigade Aafrika katku seire ja tõrje kohta metssigadel.
- Asjaomased ELi riigid peavad esitama komisjonile taudi likvideerimise kava.
- ELi riigid peavad koostama situatsiooniplaanid, võttes arvesse kohalikke tegureid (nagu sigade asustustihedus), mis võivad tõenäoliselt mõjutada viiruse levikut.
- Komisjoni eksperdid võivad teha kohapealset kontrolli, et tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine.
https://eur-lex.europa.eu/ET/legal-cont ... fever.html
Aga nt 2019 kui SAK möllas Aasias, leiti väidetavalt ka konserviks töödeldud sealihast mingit jama, kuigi korralikult nõuetekohaselt konserviks töödeldud lihas SAK hävineb.
*****
Residual viruses in pork products
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/564162/