Mobilisatsioon on viimasel ajal paranenud, tunnistas intervjuus Postimehele Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kantselei tähtsaim sõjaväelane kolonel Pavlo Palissa. [...] Konkreetseid arve või võrdlusi mobilisatsiooni kohta keeldus Palissa ütlemast. Ta väitis vaid, et praegune mobilisatsioonitempo katab Ukraina armee kaotusi rindel. Samas pole teada, kui suured on need kaotused, sest Ukraina armee ei avalda selliseid andmeid. «Katab [kaotusi], aga ärme unusta, et täiemahulist sissetungi alustas Venemaa grupeeringuga umbes 300 000 meest, aga nüüd on üle 700 000,» lausus Palissa.
Ukraina presidendi kantselei peamine sõjaväelane viitas veel, et paranenud mobilisatsioon lubab mõelda ka Ukraina relvajõudude reservide suurendamisele. «See positiivne dünaamika lubab meil loota, et lähiajal muutub meil selle küsimusega olukord palju paremaks,» ütles Palissa Postimehele küsimuse peale, kas on praegu võimalik luua reserve, uusi brigaade.
https://maailm.postimees.ee/8335524/pos ... sodimiseksMobiliseerimise paranemist viimasel ajal kinnitas ka Ukraina rahvuskaardi 12. brigaadi «Azov» endine staabiülem kolonelleitnant Bohdan Krotevõtš: «Mobilisatsiooniga ei ole halb seis.»
Krotevõtši väitel saadetakse praegu suurem osa mobiliseeritutest spetsiaalsetesse ründeüksustesse. Avalikult ei kinnitanud Postimehele tema väidet ükski kõrgem sõjaväelane Kiievis, aga seda on selgelt näha, et Ukraina kõrgem väejuhatus suurendab ja tugevdab märgatavalt rünnakuüksusi. Varasemad üksikud ründepataljonid on kõik muudetud rügementideks. See tähendab rohkem mehi ja suuremat tulejõudu. Kõik ründerügemendid saavad juurde suurtükke, tanke ja lahingumasinaid.
«Ma tean täpselt, et eelmisel kuul saadeti ühte ründerügementi kuni tuhat mobiliseeritut,» ütles Krotevõtš Postimehele septembri keskel. Ta kritiseeris sellist lähenemist, sest tema meelest pole mõistlik värskelt mobiliseeritud mehi raisata ründamiseks. «Küsimus on ressursside kasutamises. Kui sulle antakse tuhat halvasti ettevalmistatut ning sa kasutad neid mingi küla puhastamiseks, siis sul on kogu see tuhat kas haavatud, tapetud või teadmata kadunud,» ütles Krotevitš. «See kaua ei kesta. Neid tuleb panna kaitsesse, et nad õpiksid kaitseks. Alguses tuleb neid kaitsesse panna suhteliselt ohutul suunal, kindlasti mitte peasuunale. Sinna tuleb panna kogenuid [üksusi].»
Taavi Minnik:
Ukrainas on 2025. aasta sügisel alanud uue relvaliigi – ründevägede – formeerimine. Sellest andis 20. septembril teada president Volodõmõr Zelenskõi, kirjeldades neid kui „nüüdisaegseid ründevägesid, ühes droonide ja muu vajaliku varustusega“. Tegemist on teise uue relvaliigiga Ukraina relvajõududes pärast täiemahulise sõja algust, esimeseks olid drooniväed, mis loodi eraldi väeliigina 2023. aasta lõpus. Seni eksisteerisid eraldi üksustena mitmed ründepataljonid ja -polgud, kuid nüüd koondatakse nad ametlikult ühe juhtimise alla ning neile määratakse kindlaks selgelt defineeritud roll.
Mida nad siis endast kujutavad? Ründeväed on kõrge mobiilsusega ja spetsiaalse väljaõppega üksused, kelle ülesanne on reageerida kiiresti kõige raskematel rindelõikudel. Need üksused ei oma püsivaid kaitselõike, vaid liiguvad sinna, kus olukord on kõige kriitilisem, selle tõttu hüütakse neid ka tuletõrjujateks. Nad osalevad esimesena vaenlase kaitseliinide murdmises, et luua võimalus teiste üksuste lahingusse viimiseks ja nende poolt saavutatud edu laiendamiseks. Need üksused alluvad otse relvajõudude ülemjuhatajale kindral Oleksandr Sõrskõile, keda peetakse ka nende „isaks“. Esimest korda kasutas Sõrskõi selliseid üksusi laiemalt 2024. aasta augustis Kurski oblastis, kus nende edukad operatsioonid tõid kaasa uute üksuste moodustamise. Ekspertide sõnul loodi ründeväed osaliselt seetõttu, et Sõrskõi ei suutnud saavutada täielikku kontrolli olemasolevate Ukraina armee dessant- ja mehhaniseeritud üksuste üle, kus teatud komandörid keeldusid mõnikord ebarealistlike või ebaloogiliste ülesannete täitmisest.
Ründevägede juhiks saab tõenäoliselt polkovnik Valentõn Manko, endine põllumees, kes astus 2014. aastal vabatahtlikult sõjaväkke ja kelle minevik on vastuoluline. 2015. aastal süüdistati teda relvastatud röövimises ja ta oli ajutiselt ka Interpoli tagaotsitavate nimekirjas. Manko ise peab neid süüdistusi poliitiliselt motiveerituks. Hiljem juhtis ta veteranide liitu ja pärast täiemahulise sõja algust naasis rindele, kus saavutas Ukraina armees tugeva autoriteedi, kuna võitles oma vabatahtlikega kõige keerulisematel lõikudel. Vahepeal teenis ta ka sõjaväeluure GUR eriüksuses ja nüüd on tagasi Ukraina maaväes.
Hoolimata uute üksuste edusammudest Kurski ja Pokrovski rindel ning Venemaa piirialadel on nende loomine tekitanud mitmeid küsimusi ja toonud avalikku kriitikat. Ründevägedele heidetakse ette erakordselt kõrgeid kaotusi ja inimeludest mittehoolimist. Mõned ohvitserid on rääkinud mentaliteedist, et kaotusi ei peljata ja värskeid võitlejaid kasutatakse lihtsalt kulumaterjalina. OSINT-analüütikud ja sõjakorrespondendid on dokumenteerinud juhtumeid, kus võitlejad saadeti lahingusse ilma piisava toetuseta või sunniti mõttetule rünnakule ähvardustega. Mõned väidavad, et osa ründevägede meestest on värvatud vanglatest või teistest üksustest karistuseks distsiplinaarrikkumiste eest. Samuti on esinenud juhtumeid, kus sõdurid on väitnud, et neid sunniti osalema rünnakutes, millest keeldumise korral ähvardati karistuste või vägivallaga. Ründevägede juhid eitavad seda, väites, et kõik liikmed on vabatahtlikud ja saavad soovi korral liituda teiste Ukraina armee üksustega.
https://forte.delfi.ee/artikkel/1204076 ... manguasjadSõjaajaloolane ja analüütik Mõhhailo Žõrohhov rõhutab, et löögivõimeliste üksuste loomine pole Ukraina relvajõududes uus nähtus, vaid pigem paratamatu areng pärast seda, kui senised õhudessant- ja merejalaväeüksused kaotasid sõja käigus oma algse löögifunktsiooni. „Ukraina armees on löögiüksusteks alati olnud dessantväed. Nõukogude ajast peale olid dessantväed just need, kellele määrati kõige raskemad ja otsustavamad ülesanded. Aga täiemahulise sõja tingimustes olukord muutus. Need üksused seisavad nüüd lihtsalt rindel nagu tavaline jalavägi,“ selgitab Žõrohhov.
Tema sõnul tekkiski Ukraina peastaabis arusaam, et sellises olukorras on vaja eraldi kiiret ja paindlikku reservi, mida saab kasutada kõige kriitilisemates rindelõikudes, ja see on miski, mida iga nüüdisaegne armee vajab. „Oluline pole, kuidas neid nimetatakse, vaid et eksisteeriks mingi löögikomponent. Ja kui olemasolevaid dessantvägesid pole võimalik rindelt ära tuua ilma positsioone kaotamata, tuleb luua uus väeliik,“ leiab ta. Žõrohhov osutab, et selliste ründeüksuste loomine on juba alanud: „Praegu on juba moodustatud mitu ründepolku, mis tegutsevad korpuste koosseisus. Neid tuleb omavahel koordineerida ja selleks ongi loodud maaväe juhatuse juures ründevägede juhtimiskeskus.“
Shostka and partially Konotop districts were left without power. Two adults and an 8-year-old girl were injured.
More than 700 drones of various types.
