Õde ja teadlane Barbara Larin: "Ja kui Venemaa Ukrainasse tungib, on normaalne öelda, et see on vale. Ükski kristlane ei pea sellist asja õigeks. Ma tõesti ei olnud teadlik, et pean massimõrvarile kuuletuma. Kuulekus näiteks patriarh Kirillile... Teate, mina olen nunn. See on see, mis ma olen, ja ma allun kutsele oma südames. See, mida ma ütlesin – et Moskva patriarhi sõnad, mille kohaselt on see sõda püha sõda ja sõdurid saavad pattudest vabaks, kui nad lähevad ja tapavad, käivad evangeeliumi vastu – tekitas kirikule ebamugavust. Patriarh ütles erinevaid asju, mis selgelt näitavad agressiooni Ukraina rahva vastu. Mina ütlesin, et see on püha vaimu teotamine, kui head nimetatakse halvaks ja halba heaks. Inimene, kes peaks esindama pühadust, head, kristlust ja kõrgemat hüve, edastab tumedaid sõnumeid. See on ohtlik ja hirmutav. Eriti ohtlik on see siis, kui on keegi teine, kellel on selgelt kurjad kavatsused, nagu Vladimir Putinil on. Selles pildis ei ole valgust ja keegi peab midagi ütlema. Minu ülesanne oli öelda, et see on kirikuõiguse vastane – nimetada seda sõda pühaks –, öelda, et see on vale, kuidas lubatakse kõik patud maha pesta inimestelt, kes võitlevad agressioonisõjas, mis on provotseerimata. Millel ei ole mingit mõtet. Sõtta läinud mehed saavad raha, et seda teha. Ma ei arvanud, et kiriku jaoks on nii oluline, mida ma ütlen. Nii rääkisin ma oma kuulajatele ka seda, kuidas ma paavst Franciscusega vestlesin – mul oli see võimalus –, ja ütlesin, et paavsti häält oleks vaja kuulda selgemalt. Et meie, kristlased, ei toeta sõda. Alati, ja ma ei saa ignoreerida nii suurt küsimust kristlaste jaoks, nagu seda on sõda. Nii rääkisin ma oma kuulajatele ka seda, kuidas ma paavst Franciscusega vestlesin – mul oli see võimalus –, ja ütlesin, et paavsti häält oleks vaja kuulda selgemalt. Et meie, kristlased, ei toeta sõda. Paljudele on paavst kristluse sümbol, ta on lääne väärtuste sümbol ka neile, kes ei ole katoliiklased. Ka need, kes ei usu läänes kristlusesse, usuvad siiski, et inimelu on väärtuslik. Et inimõigused ja -väärikus on olulised. Et suveräänset riiki ei allutata jõu ja vägivallaga. Ja siis tuleb keegi ja ütleb, et tugevamal on tugeva õigus ning et vägivald ja tapmine on ainus viis saada oma tahtmine. Vene õigeusu kiriku peapiiskop väljaspool Venemaad kirjutas mulle e-kirja pärast seda, kui rääkisin oma kanalis paavstiga kohtumisest ja sellest, millest me rääkisime, ja kutsus mind kahe nädala pärast kohtumisele New Yorki. Küsisin, mis asjus ja kas saaksime täpsustada kellaaega. Vastusega venitati. Ja mul tuli minna Londonisse, kus mulle öeldi, et mind kutsutakse vaibale selle vestluse pärast paavst Franciscusega, milles kritiseerisin patriarh Kirilli. Londoni piiskop tegi mulle selgeks, et sain patriarh Kirillist valesti aru. Kirikukogu tahtvat teha avalduse, millega ütlevad, et see, mida ma patriarhaadi kohta ütlesin, on vale. Näib, et Inglismaal ei ole ehk päris mõistetud, mis Venemaal toimub ja kuidas Moskva välismaal asuvaid kirikuid mõjutab, näiteks kas või rahaliselt, aga muidugi ma ei tea täpsemalt. Minu uus piiskop, kes mulle New Yorgis määrati, oli minu tegevuse vastu aastaid ja temal oli mulle kaks korraldust: lõpeta netis vatramine ja kirjutamine ning astu kohe kloostrisse. Millisesse? See on sama, kui sulle öeldakse, et pead kuue nädala pärast abielluma, aga sul ei ole meestki. Sama on kloostriga liitumisega. Pealegi on mul töö, mul on juriidilised kohustused, maksan makse jne. Mul on korterileping, suur raamatukogu. See on suur samm. Piiskop ütles, et minu tegevus on kahjulik. Kõik toimus kirja teel, minuga isegi ei räägitud. Oleksin võinud talle selgitada, et minu tööks on sada protsenti rääkida pühakirjast, pühakute elust, kirikukalendrist, liturgiast, ajaloost jne, ainult üks protsent oli patriarhi seisukoha kohta. Mulle esitati ultimaatum. Mind käsutab piiskop, kes mind ei tunne, ja käsib mul kuue nädala jooksul elu muuta ja kloostrisse minna! Miks ma peaks seda tegema? Samahästi võin enesetapu sooritada. Vabandan nüüd küll, aga see, et oled piiskop, ei anna õigust sekkuda kellegi ellu ilma temaga isegi rääkimata nagu täiskasvanuga! Ma ei tea ühtegi õigeusu traditsiooni, mis eeldab kuulekust ilma rääkimata. See on vaimse autoriteedi rikkumine. Olen õigeuskliku kasvatusega, mu isa oli preester. Absoluutselt! Öelda, et Ukrainas toimuv on püha sõda, nagu patriarh Kirill ütleb, on sama mis öelda, et maakera ei ole ümmargune. No kuulge, sõda ei ole normaalne! Mina tunnen end nunnana. Aga ma tunnen, et esindan kurjust, kui diskrediteeritakse ja teotatakse seda, mis on püha. Mina ei esinda seda. ROCORi kodulehel avaldati dokument inglise ja vene keeles – et ma ei ole enam Moskva õigeusu kiriku nunn. Eesmärgiks hävitada mu nimi, teha seda avalikkuse ees. Ma ei tohi kasutada oma nime, aga minu nimi kuulub mulle, ma võin ennast nimetada, kuidas ma tahan. Ja nemad ei ütle mulle, mida ma kanda võin. See on perversne, öelda mulle, mida ma kanda võin ja mida mitte. Mina olen teinud oma tööd, järginud oma kutsumust, ja ma ei ole neile midagi võlgu. Olen pühitsetud, ma kuulun nüüd Ukraina iseseisva õigeusu kiriku koosseisu, olen osa sellest traditsioonist. Mis peamine, ma kuulun Jeesus Kristuse juurde ja järgin kutsumust, mille sain jumalalt, mitte inimestelt. Ja ma seisan koos Ukraina rahvaga, nii nagu ma alati õigeusklikuna seisnud olen."
Tartu ülikooli kaasprofessor ja EELK Usuteaduse Instituudi professor Priit Rohtmets: "Ta on väga kriitiline nii Vene riigi kui ka vene õigeusu kiriku tegevuse suhtes ja püüab lääne inimestele selgitada, et vene õigeusu kiriku tegevus nii Venemaal kui ka läänes on imperialistlik, läänt mõjutada ja hõlmata püüdev. Õde Vassa jagas (6. oktoobril Tartu ülikoolis toimunud) konverentsil (Õigeusk imperiaalses ja post-imperiaalses kontekstis) ka isiklikke kogemusi, kuidas tema lapsepõlves hoiti Ameerika Ühendriikides vene õigeusu kiriku kogukonda kuuludes elus imperiaalseid lugusid, kuid samamoodi propageeritakse neid ka tänapäeval."
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12040 ... uu-puhtaks