Sõja mälestused teedel

[plekkpea]

Foorumist on kunagi teema läbi jooksnud mehest, kes RSO taastamist plaanib ja hulga juppe on kogunud. Kas keegi teab, mis sellest projektist saanud on?

Endalegi meenus see asi, ehk taastajal mõnda pulka tarvis ülejäänu mingu või muuseumi. Hää, et kraami minema vedasite , muidu oleks seda ise teinud. Peaks seal veel ringi vaatama , ehk leidub peenemat kraami, mis pahatihti defitsiitsem.

[speedsta]

Katja kirjutas:

Foorumist on kunagi teema läbi jooksnud mehest, kes RSO taastamist plaanib ja hulga juppe on kogunud. Kas keegi teab, mis sellest projektist saanud on?

Loodetavasti pole härra RSO ehitaja pahane, kui ma kopeerin siia lõigu meievahelisest kirjavahetusest:

Ehitamine edeneb tasapisi. Raami jaoks on juba uued tükid valmis stantsitud ja veel üht teist ettevalmistusi tehtud.Juurde olen saanud haakekonksu, puuduva balansiiri ja pooliku käigukasti. Alusvankrist on puudu esisilla vahetükid ja mõned ratta rummud. Esi ja tagatähikute vahel on teatud erinevusi, nii et oleksin huvitatud infost, mis tähikutega seotud,

Edastasin info eelpoolmainitud leidudest, ootan praegu vastust.

[ASuur]

Kui see roostes raud annetada Sinimägede muuseumile, kas Ivika hakkab roostet eemaldama jne? Mis sellest saab muuseumis?
Pakkusin sügisel erinevaid eksponaate muuseumile, siis ei oldud valmis neid vastu võtma. Peab minema uuesti uurima.

Äkki uurid järgi,ma võiksin siis kui sinu juurde tulen esialgu vähemalt selle padrunikasti,soomusauto ratta ja traktoriroomiku tüki kaasa tuua,kui nad tõesti tahavad neid sinna muuseumi.

[FW Anton]

ASuurele:

Mule tundub,et sa suhtud vanatehnika taastajatesse kuidagi eelarvamuslikult!?

See ainult tundub sulle nii. Olen ise vana tehnika taastamisega tegelenud alates 1985. a.

Mina kujutasin just ette,et palju uhkem oleks,kui need vidinad tulevikus mõne taastatud sõjamasin koosseisus rahva ette ilmuks ja miks mitte juba selles kontekstis mõnda muuseumi satuks

Ilus unistus ja sooviks seda isegi aga tööalaselt teades situatsiooni on see antud ajahetkel ebareaalne, liiga vähe juppe on leitud.
Ja loomulikult ei hakka üks habras naisterahvas roostes rauda puhastama ja konserveerima. Härrasmehena võiksid selle töö ise ära teha, see toob esile sinu postiivsed omadused ja usu mind pr. Maidre on selle üle väga tänulik.

ivalole:

Antud juhul eetikast rääkida on küll liiast! FW Anton võta ise jalad selga ja targutamise asemel tassige jüngritega riigile kuuluvat rauda proua Maidrele või Põrguhaud triiki täis.

Olen oma 37 aastase ajaloolase staaži juures teinud seda juba piisavalt, nii et jätkub sinu põlvkonnale ja järeltulijatelegi ja teen seda jõudumööda edasigi. Isiklikus kontos on vähemalt kolme tehnikaajaloo muuseumi rajamine ja jõudumööda nendega edasi toimetamine. Mida sul on vastu panna? Ja seejuures arvan, et eetikas rääkida on just minu õigus, sest olen antud valdkonnas väga tugeva panuse andud ja targutamisest on siin asi kaugel!

Reeglina ei koti see rämps mitte kedagi,

Räägi ikka vaid ise enda eest, mitte teiste nimel. See kotib paljusid, selhulgas ka mind. Ja oma eelarvamused jäta endale palun.

kui aga mõni asjaarmastaja vaeva näeb ja veel juttugi teeb on ametnikuhinged kaarnatena platsis.

Isiklikult ei ole riigiametnik vaid sõltumatu ekspert.

Tehke oma kätega ka midagi!

Isiklikult restaureerinud üle 50 ühiku vanaaegset tehnikat, nüüd rohkem koostan ja juhin restaureerimisprojekte. Ole üleskutsetega ettevaatlik!

Tartsile:

Hästi panid Ivalo ! Tubli.

Kui tahad tüli norida, siis nori kellegi teisega ja kuskil mujal! Foorum pole selleks õige koht. Mida sina oled ajaloo säilitamiseks korda saatnud?

Katjale:

Pakkusin sügisel erinevaid eksponaate muuseumile, siis ei oldud valmis neid vastu võtma. Peab minema uuesti uurima.

Kindlasti ürita uuesti! Möödunud aastal oli seal tühi koht, nüüd aga tühi tuba (andmed pärit eilselt sõjaajaloolaste kokkusaamiselt). Sa võid ka ju neid roostes asju veidi kohendada. Ja kui pr. Maidre hakkab taas tõrkuma, siis teata mulle, teen talle siis isiklikult selgitustööd. Kui pakutakse, ei tohiks kunagi tagasi lükata, see riivab heategija siiraid kavatsusi.

[ASuur]

ASuurele:
... loomulikult ei hakka üks habras naisterahvas roostes rauda puhastama ja konserveerima. Härrasmehena võiksid selle töö ise ära teha, see toob esile sinu postiivsed omadused ja usu mind pr. Maidre on selle üle väga tänulik.

Okei,aga kuidas ja mida peaks puhastamiseks ning konserveerimiseks tegema?
Tugeva survepesuga ilmselt saab suurema osa lahtisest porist ja roostest maha.Ega vist mingi lihvkettaga pole mõtet hakata möllama - vigastab ja rikub pealsipinna ära.
Ilmselt peab edasi keemilise puhastamise teed minema,aga millega?
Mul on korralik survepesu olemas ja siis on selline kompressori otsa käiv düüsiga anum,mis tekitab sinna sisse pandud vedelikust suhteliselt tugeva joa ,olen sellega bensiini kasutades eriti musti autodetaile puhastanud.Siis peaks ainult teadma millise kemikaaliga roostet maha uhada.
Pärast ilmselt võiks sama aparaadiga mõne kaitsevahendi veel peale kanda?
Ja mida padrunikastiga teha? See pudeneb ju tolmuks,kui hakkad puhastama.
Kas siis kohe konserveerida?

[Frundsberg]

Vaidleks siis ka natuke vastu: kuskilt metsa alt leitud II ms aegset rauarisu peaks käsitlema pigem seaduse järgi permehetu varana. Täpselt sama moodi, nagu ei kuulu riigile metsa veetud vana külmkapp, et kuulu riigile ka II ms aegse saksa soomuki roomik. Veidi teine lugu on leitud relvade või laskemoonaga, olgu see siis ükskõik kui roostes.

Mis puutub muuseumisse, siis loomulikult oleks tore NÄHA leitut muuseumis. Muuseumi tavaline viga on aga see, et esiteks kas ei taheta sellist asja üldse vastu võtta või kui isegi võetakse, siis ekspositsiooni ei jõua see iial. Ajaloolist väärtust, mida uurida, pole mitte ühelgi II ms aegsel soomukil või selle osal - kõik need on maailmas olemas ja palju paremas säilivuses.

Minu meelst on hea see, et inimene selle kraami viitsis metsast üldse välja tassida. Muidu oleks edasi roostetanud või oleks keegi kokkuostu tassinud.

[speedsta]

FW Anton kirjutas:

Mina kujutasin just ette,et palju uhkem oleks,kui need vidinad tulevikus mõne taastatud sõjamasin koosseisus rahva ette ilmuks ja miks mitte juba selles kontekstis mõnda muuseumi satuks

Ilus unistus ja sooviks seda isegi aga tööalaselt teades situatsiooni on see antud ajahetkel ebareaalne, liiga vähe juppe on leitud.

Nende juppide põhjal on tõesti mõtetu masina ehitust alustada, aga kui kellegil on see juba käsil siis miks ka mitte kui sellest abi oleks. Muuseumile annetada kah hea idee, aga asjad mädanevad endiselt edasi kui need lageda taeva all vedelevad nagu mõnes kohas. Ei ole tahtnud midagi halba öelda kellelegi, hea et metsast välja toodi, küll leiavad ka väärika koha/kasutuse.

[ktamm]

Juppe on veel ja kohti, kust neid saab

[ASuur]

Ajaloolist väärtust, mida uurida, pole mitte ühelgi II ms aegsel soomukil või selle osal - kõik need on maailmas olemas ja palju paremas säilivuses.

Seda,et minu meelest mingi ajalooline väärtus on neil tükkidel vast olemas seotuna selle konkreetse kohaga,kust need leiti.See on killuke selle koha ajaloost .See on jälg sündmustest,mis toimusid väga rängal ajal ja seda kaudu on see osake kogu Eesti ajaloost.
Kas poleks põnev teada,kes selle aparaadiga sõitsid ,mida vedasid ja mis juhtus?
Kahjuks ei saa me sellest enam kunagi täpsemalt teada - ma arvan,et need ,kes sellest oleks võinud rääkida on läinud.
Me võime ainult oletada ja fantaseerida (eks ajalugu olegi veidi ka fantaseerimine)
Ma pole küll mingi lõhkeaineekspert,aga mulle tundub,et see RSO on kas õhku lastud või miini otsa sõitnud,mürsutabamust ma ei tahaks uskuda,kuna "kõhualune" osa on nii tõsiselt vigastatud ja killujäljed puuduvad täielikult.Miini peaksin veidi vähem tõenäoliseks,kuna tegemist on ilmselt varustuse ja suurtüki veokiga,mis peaks põhiliselt liikuma juba miinidest puhastatud alal.Ma ei tea kas ja palju üldse tol hetkel sealkandis miine kasutati.
Aga jah,tehnilisest seisukohast ja maailma mastaabis ei paku need tükid ilmselt väga suurt ajaloolist huvi.
Kuigi olen kindel,et iga RSO omanik maailmas oleks huvitatud autentsetest tagavaraosadest nagu normaalses korras vedrudest,toimiva laagriga ilusast sirgest roomiku tugirattast, paarist meetrist vähekulunud roomikust ja muidugi tagasilla sisust.

[FW Anton]

Seda,et minu meelest mingi ajalooline väärtus on neil tükkidel vast olemas seotuna selle konkreetse kohaga,kust need leiti.See on killuke selle koha ajaloost .See on jälg sündmustest,mis toimusid väga rängal ajal ja seda kaudu on see osake kogu Eesti ajaloost.
Kas poleks põnev teada,kes selle aparaadiga sõitsid ,mida vedasid ja mis juhtus?

Arutled õigesti! Selles sõjaajaloo uurimie suurenisti seisnebki.

Aga jah,tehnilisest seisukohast ja maailma mastaabis ei paku need tükid ilmselt väga suurt ajaloolist huvi.
Kuigi olen kindel,et iga RSO omanik maailmas oleks huvitatud autentsetest tagavaraosadest nagu normaalses korras vedrudest,toimiva laagriga ilusast sirgest roomiku tugirattast, paarist meetrist vähekulunud roomikust ja muidugi tagasilla sisust.

üksteisele vastukäivad väied! Pole neid RSOsid nii lademetes midagi ja jupid pakuvad paljudele huvi. Peate arvestama, et nüüdsetel põlvkondadel ja ka tulevastel on viimane sõda täiesti võõras ning kauge sündmus ning, et sellest mingit ettekujutust saada tulebki esitleda seda mis sõjast säilinud on. Eesti tingimustes tervikasju leida ja muuseumites esitleda on kaduvväike, seetõttu tuleb eksponeerida juppe. Kui nendele lisada õiges mahus muud informatsiooni, fotosid ja kas või mõõtkavas mudeleid, võtab ekspositsioon hoopis teise ilme ning müüb üsna hästi. See ei ole ainult Eesti probleem vaid kõikide Euroopa riikide probleem ning seetõttu on paljud tehnika ning sõjamuuseumid läinud juppide ja vrakkide esitlemise teed. Nii et siin ei ole vaja jalgratast leiutama hakata.

[Soobel]

No kui keegi ikka tõsimeeli RSO-d taastab, siis tuleb ikka jupid võimaluse korral taastajale anda.

Keemiaga vist ei maksa neid juppe rünnata, survepesuriga ehk küll. Rooste vastu aitab ketaslõikuri või elektridrelli otsa käiv traathari (soovitavalt pronksist, terashari võib asja liialt kriipida)

Lugupeetud ajaloolane räägib siin küll, et ikka enamvähem kõik sõjaaegsed leiud peaks muuseumidesse vedama, aga miks tal kül sellest kinnisest saksa kitsarööpmelisest kaubavagunist poohuijuu oli, mis mõni aasta tagasi Tabiveres vanarauaks lõigati?

[FW Anton]

Lugupeetud ajaloolane räägib siin küll, et ikka enamvähem kõik sõjaaegsed leiud peaks muuseumidesse vedama, aga miks tal kül sellest kinnisest saksa kitsarööpmelisest kaubavagunist poohuijuu oli, mis mõni aasta tagasi Tabiveres vanarauaks lõigati?

Ei ole sõjatehnika, ega kuulu siin arutamiseks. Hr. Sooblil olid samad võimalused see kuhugile muuseumisse viia.

[ASuur]

Tähelepanelike kaasfoorumlaste abil on selgunud vähemalt veidi selle RSO lähiajalugu:
Postitatud: 25 Juul 2004 1:46 pm Teema: soomuk

...Ise õnnestus näiteks eelmise aasta kevadel veel leida Sirgala ruumis ca 1/2 mingist ilmselt Steyr'i roomikveokist, millel isegi aku täiesti terve (kas ka laetud oli, seda ei kontrollinud ).
Alles oli põhi, roomikud, rattad, reduktor ja muid jubinaid, millistele ei oska isegi õiget nime anda...
Aga kohta ma tõenäoliselt ei suudaks üles leida...
Tervitustega ProPatria

Kindlalt on tegu sama RSO-ga mille tükid nüüd välja tõime.Paari aastaga näed,on värk nii laiali tassitud ,et nüüd palju vähem asju alles.

Sellest ka üleskutse:Kui kellelgi on veel selliseid kohti või asju,millest jõud üle ei käi,andke mulle teada,ma tulen ja aitan teil need rasked tükid metsast välja tirida.Tehnika on olemas max. ca 10 tonniste asjade väljatoomiseks misiganes soost.(nii et tanki ja terve soomuki peale meie hammas ei hakka)Samas on masinad nii kerged ja meie oskused tänapäeval piisavad,et suudame asjad välja tuua loodusele mitte püsivat kahju tekitades.Tegutsen täiesti omakasupüüdmatult ja ainult huvist ajaloole päästa ,mis veel päästa annab.Maksimum ,mis mõnel juhul küsida võime on mingi osa kütusest tagasi.
Andke teada ja ärme jätame ajaloolisi asju vedelema metallikrattidele laialitassimiseks!
Muuseas,kui keegi mäletab oli paar aastat tagasi Tallinnas Vanaka alla võssa veerenud üks prügiauto,mille kohta ametivõimud ütlesid,et selle väljatoomiseks puudub Eestis tehnika.No vot - selle me tirisime kah oma aparatidega ühiskondliku töö korras inimeste aitamiseks välja ja saime hakkama küll.Kaalus ka oma 10 tonni.Sellest oli isegi telekas väike nupuke.

[propatria]

Kindlalt on tegu sama RSO-ga mille tükid nüüd välja tõime.Paari aastaga näed,on värk nii laiali tassitud ,et nüüd palju vähem asju alles.

Asus minu nähtud RSO metsasihtide ristumiskoha läheduses.
Ähmaselt mäletan, et seda kraami oleks pidanud lohistama mööda võssakasvanud kraavikallast ligemale 700 m, et teeni jõuda.
Seda ma oma kehva tervisega poleks kuidagi suutnud.
Rõõm lugeda, et midagi vähemalt läks asja ette!

ProPatria

[ktamm]

Kui see roostes raud annetada Sinimägede muuseumile, kas Ivika hakkab roostet eemaldama jne? Mis sellest saab muuseumis?
Pakkusin sügisel erinevaid eksponaate muuseumile, siis ei oldud valmis neid vastu võtma. Peab minema uuesti uurima.

Äkki uurid järgi,ma võiksin siis kui sinu juurde tulen esialgu vähemalt selle padrunikasti,soomusauto ratta ja traktoriroomiku tüki kaasa tuua,kui nad tõesti tahavad neid sinna muuseumi.

Vestlesin Ivikaga. Ivika hakkab siiski ka roostet eemaldama või õigemini organiseerib selle, kui vaja. Hinnatud on sellised eksponaadid, millele ka loo saab juurde. Kohapeal vaatame kohta ja mõtleme, kas on lugu asjale juurde.
Mul ka väljatassimiseks teema olemas.