Gaza sõda

[pwn13]

Kui Hamas / Gaza sektor jääb desarmeerimata, on palestiinlased rikkunud relvarahu tingimusi ja Israelil ei jää muud üle, kui jätkata rünnakutega.

Trumpi arvamus selle kohta
https://x.com/visegrad24/status/1978169494326403335

[ekacariya]

Kõige rohkem maksavad selle "rahu" eest ameeriklased ise, kuna nad on jalge alla tallanud enda põhimõtte, et terroristidega läbi ei räägita.

Ja veel kuidas räägitakse...üheainsa juudi sõjaväelase vabastamise eest lasti priiks kõvasti üle tuhande palestiina terroristi. Muuhulgas ka need, kes selle viimase rünnaku kavandasid

Eks see näitab ka seda kuidas juudiriik oma inimestest hoolib. Juudi sõjaväelane elab suure tõenäosusega kõrge vanuseni, need tuhat äärmuslast lähevad ikka kasti pigem varem kui hiljem , ühel viisil või teisel viisil...leinavad neid vaid kõige lähedasemad sugulased ja mõned Lääne vasakäärmuslased.
Räägi siis veel võrdsusest, ja rassist ning rahvusest sõltumatust inimelu väärtusest.

[gooligan]

Kõige rohkem maksavad selle "rahu" eest ameeriklased ise, kuna nad on jalge alla tallanud enda põhimõtte, et terroristidega läbi ei räägita.

Ja veel kuidas räägitakse...üheainsa juudi sõjaväelase vabastamise eest lasti priiks kõvasti üle tuhande palestiina terroristi. Muuhulgas ka need, kes selle viimase rünnaku kavandasid

Parem (väga) s..tt rahu, kui hea sõda. Nii tõlgendab tänane Trumpi administratsioon maailmas toimuvat. Samasugust lähenemist rahule sundimist püütakse rakendada ka Ukrainas. Kõik, mis ei toimu Vaikse ookeani akvatooriumis on pelgalt segav faktor ja tuleks iga hinna eest lõpetada, et keskenduda jänkide strateegilisele vastuseisule Hiinaga.

Ka Ukraina-sõja lõppedes peame olema valmis nt Krimmi tunnustamiseks, sanktsioonide eemaldamiseks jm järeleandmisteks, kui soov käega katsutavas tulevikus rahu saavutada. Trump erinevalt eelmisest administratsioonist, on valmis sedatüüpi järeleandmisteks, mis siiani olid täielikult laualt maas.
Eks ajalugu näitab, kuivõrd efektiivseks ja pikaealiseks sedalaadi äridiilidena tehtud vaherahulepingud osutuvad.

[nukkel]

Oot mis selles Gaza rahus nii sitt on?

[ruger]

Gaza, kui maailma kiireima majandusarenguga riik. Puudustkannatav riik. Esimesel päeval on müügis lääne tehnika tipptase ja poed kaupa täis.

Palestinians are posting videos titled “1st day in Gaza without war.”

Bustling malls, fully supermarkets, and the brand new iPhone 17 for sale.

You have been manipulated for over two years.

https://x.com/EYakoby/status/1978435180151878095

[navigator]

Gaza, kui maailma kiireima majandusarenguga riik. Puudustkannatav riik. Esimesel päeval on müügis lääne tehnika tipptase ja poed kaupa täis.

Ma ei teadnudki, et Gaza riik on. No näed, internetist saad igapäev uusi huvitavaid teadmisi.

[lennumudelist]

Bustling malls, fully supermarkets, and the brand new iPhone 17 for sale.

You have been manipulated for over two years.

https://x.com/EYakoby/status/1978435180151878095

Iisraeli propagandist vahendab palestiina õnneseene videot ja ekstrapoleerib mitmusesse kõik üksikjuhtumi talle soodsad küljed. Sul tuleb kuidagi välja nii, et komistad järjest Iisraeli propaganda otsa. Eelmine oli see, et üks Iisraeli politseinik läks ühel laeval trepist alla, järeldas, et kogu laevastik ei kandnud humanitaarabi.

Loll on see, kes propagandat ei tee. Udust läbi nägemiseks kasutatakse statistikat. Järgneb postituste seeria, mis aitab udust läbi näha.

Niisiis, Gaza keskosas paineb Nuseirat. Seal on muuhulgas pagulaslaager, kus toimus raske lahing (ca. 300 inimest said lühikese aja jooksul surma). Aga seal on tõesti ka terve ostukeskus nimega "al-Danaf Hyper Mall", mis avati üsna hiljuti. Toodete hindadest räägime hiljem, eksisteerib selline asi nagu raha - isegi kui ümberrringi on äärmine puudus, aitab kott kulda või pakk dollareid soetada purgiherned või koguni kartulikrõpsud. See ei tähenda, et keskmine elanik saaks: a) reisida Nuseiratisse, et külastada terveks jäänud ostukeskust ja b) käia välja need dollarid.

Alustame foorumi rahva kosmoseluure vallas harimist: esimene ülesanne on eristada Gaza üldiseid piirjooni satelliidifotol. Fotol ei ole riikide mõttelisi jooni, ainult loodus ja asulate nimed. Vaatame fotot ja üritame eristada Gaza põhjaosa Iisraelist. Kuidas nad eristuvad? Iisraelis on istandused rohelised, Gaza põhjaosas kus olid kunagi istandused ei ole midagi rohelist. Järeldub, et niisutus ei tööta, põllumajandus on välja surnud.

Kuidas nad veel eristuvad? Iisraeli asulad on kontrastsed, nurgeliste mustritega. Sellise mustri jätavad terved hooned. Gaza City on hägustunud. Sellise mustri jätavad katkised majad ja rusud. Võtame teisel fotol kõrvuti lahti kaks lähedast asulat: Sderot linnake Iisraelis ja Beit Hanun, mis on Gazas. Uurime ja näeme: Sderot on kontrastne, esineb nurgelisi jooni ja rohelist. Beit Hanun on hägune, rohelus puudub. Asula on praktiliselt hävitatud.

Copernicus, 2025-10-11

[lennumudelist]

Statistilise hindamise ja kosmoseluure õppimise postituste seeria teine osa: õpime võrdlema Gaza asulaid omavahel, anname hinnangud asulate elamiskõlbulikkusele. Postitusele on lisatud 3 satelliidifotot:

1. Khan Yunis (mille kohta võime lugeda Le Monde artiklist Gazan city of Khan Yunis is almost completely leveled, satellite images show. Võtame omale ülesandeks kontrollida, ega prantsuse ajakirjandus meile ei valeta.

2. Nuseirat (mille kohta saime üleval lugeda, et seal on koht, kus müüakse kartulikrõpsu ja purgiherneid). Vaatame, kas asula on säilinud piisavalt hästi, et võiks uskuda seal purgiherneste olemasolu.

3. Gaza City. Õpime hindama, millised asula osad on elamiskõlbulikuna säilinud ja millised mitte.

Minu järeldused:

1. Prantsuse ajakirjandus ei eksinud, Khan Yunis on põrguauk (Le Monde'i loost leiab muidugi ka fotograafilised tõendid, aga oleme nüüd samad tõendid hankinud sõltumatust allikast).
2. Kui ma tahaks Gazas purgiherneid osta, siis seaksin tõesti sammud Nuseirat-i poole.
3. Gaza City ida- ja lõunaosad on raskelt kahjustatud, lääne- ja põhjaosad on tervemad.

[Madis Reivik]

Sellise vastuse nimi on argumenteerimine argumentidega. Tänud !

[lennumudelist]

Aitäh, kuigi see tühiasi pole tänu väärt. :)

Kolmas ja viimane kosmoseluure õpetus: kuidas teha ajalisi võrdlusi. Võtame ette Gaza keskosas oleva hästi säilinud Nuseirat' asula - otsime, kas poe kandis mingeid kahjustusi on? Kas julgeme homme poodi minna? Vahend "Copernicus" võimaldab panna teineteise kõrvale kaks eri aegadel tehtud satelliidifotot ja lohistada nende vahelist piiri paremale-vasakule, et märgata, mis ajas muutunud on. Resolutsioon on muidugi päris luureks sobimatu.

Siiski saab nii uurida sõja, uputuse, maavärina või tormi tagajärgi. Võrdlemiseks on alati mõistlik valida sarnased kuupäevad, aga kõigi kliimavöötmete aastaajad ei tee võrdlejaga head koostööd. Näiteks võib roheluse puudumine aastal 2025 tähendada veekriisi, aga võib-olla oli 2022 eriti sademete rohke aasta?

Vihjeid peab otsima ja tuletama. Näiteks jõuame elektrijaamani, mille jahutusvee bassein ei tohiks sõltuda ilmaoludest. Bassein on 2022 täis (roheline), 2025 aga tühi (valge), saame järeldada et elektrijaam kas ei tööta, või on tõesti veekriis.

[ruger]

Iisraeli kaitseminister andis eelhoiatuse, kui Hamas peaks jätkama sõjategevusega Iisraeli vastu. IMHO-see jätkub üsna varsti.

Israel Defense Minister Katz, in a direct warning: "I have instructed the IDF to prepare a plan to defeat Hamas in case the fighting resumes."

https://x.com/Osint613/status/1978548295581475309

[Miki]

Miks Iisrael võitis sõja

Bret Stephens
The New York Times
Oct. 14, 2025
https://www.nytimes.com/2025/10/14/opin ... -gaza.html

Kuigi tagantjärele tundub see absurdne, uskusid paljud Hamasi liikmed, et 7. oktoobri 2023. aasta veresaun mitte ainult ei haava Iisraeli, vaid ka hävitab selle.

Nad uskusid seda religioossest innukusest. Nad uskusid seda, sest lootsid inspireerida Hezbollah'i ja Iraani ühinema võitlusega täiemahuliste rünnakutega. Ja nad uskusid, et Iisrael on kogu oma kõrgtehnoloogilise võlujõu juures nõrk.

See uskumus osutus ekslikuks ja saatuslikuks. Kuid see polnud alusetu. „20 aasta pärast olete te nõrgad ja ma ründan teid,” ütles 7. oktoobri sündmuste taga peituv peaarst Yahya Sinwar oma Iisraeli vangla hambaarstile ligi 20 aastat tagasi, vastavalt David Remnicki raportile ajalehest The New Yorker.

Sinwar ja teised Hamasi liikmed nägid Iisraeli ette riigina, mis on valmis ühe pantvangi nimel vabastama üle 1000 Palestiina vangi, sealhulgas Sinwari enda. Riik, mille juhid rääkisid karmilt, kuid üldiselt vältisid riske, kartes õõnestada Iisraeli avalikkuse janu õitsengu ja rahu järele. Riik, kus valitsesid sügavad sisemised lõhed: religioossed ja ilmalikud, juudid ja mittejuudid, kohtureformi toetajad ja vastased. Riik, mis oli mures selle pärast, mida ülejäänud maailm sellest arvab.

Sinwar sai kõik selle teada heebreakeelsete ajalehtede tähelepaneliku lugemise käigus – harjumuse, mille ta oli omandanud oma paljude Iisraeli vanglates veedetud aastate jooksul. Võib-olla oli see tema suurim viga. Demokraatlike riikide, eriti Iisraeli ajakirjandus kipub eirama seda, mis on ühiskonnas tervislik, ja keskenduma kõigele, mis on ebatervislik. (Autokraatiates on vastupidi.) Seetõttu oli Sinwar paremini tuttav Iisraeli paljude enesekuulutatud nõrkustega kui selle põhiliste tugevustega.

Me ei saa tõenäoliselt kunagi teada, kas Sinwar, kelle Iisraeli väed aasta tagasi sel nädalal tapsid, üldse oma vea ulatust mõistis. Iisraellased ei andnud alla tema veresaunale, mille ta ilmselt tahtlikult käskis tappa nii sõdureid kui ka tsiviilisikuid, et "külvata iisraellastesse hirmu ja destabiliseerida riiki", nagu hiljutises The Timesi raportis kirjas. Nad ei piirdunud vaid mõne nädala pikkuse võitlusega, nagu varasemates sõdades, ega andnud järele järele järeleandmatule rahvusvahelisele survele ega loobunud enamikust oma sõjalistest eesmärkidest pantvangide vabastamise tagamiseks.

Selle asemel koondusid iisraellased ja saavutasid võidu – vähemalt niivõrd, kuivõrd Lähis-Idas on püsiv võit üldse võimalik.

Nad muutsid mängureegleid Liibanonis ja Süürias. Nad alandasid ja tegid Iraanile sisemuse, mille režiim, nagu Karim Sadjadpour oma uues essees ajakirjas Foreign Relations märgib, on kõikumas. Nad tagastasid ellujäänud pantvangid, loobumata Gazas oma kõige olulisemast mõjuvõimust: kontrollist selle sisemise perimeetri üle. Nad tagasid moslemiriikide pühendumuse Gaza vabastamisele Hamasi võimu alt: kui see ebaõnnestub, on neil teatav kindlustunne, et Gaza elanikud peavad vastu Hamasi tulevastele katsetele neid uude katastroofilisse sõtta tõmmata. Nad säilitavad diplomaatilised suhted sõbralike Araabia riikidega. Ja hoolimata kõigist ülemaailmsetest tänavaprotestidest, vaenulikest juhtkirjadest ja mõttetutest relvaembargodest naudivad nad ainsa olulise välisriigi valitsuse, Ameerika valitsuse, täielikku toetust.

Kõik see on tulnud kõrge hinnaga: laastatud Gaza, kus on hukkunud tuhandeid tsiviilisikuid, ja risttule alla sattunute kohutavad kannatused. Antisemitismi tõus. Lääne progressiivsete põlvkond, kellega liitub kasvav äärmusparempoolsete rühm, kes näeb juudiriiki kurjuse apoteoosina.

Võib-olla oleks seda kõike saanud vältida, kuigi ma kahtlen selles: Iisrael oli juba sõja esimestel päevadel kõigi oma kriitikute poolt sõjakuritegudes süüdi mõistetud põhimõttel "kõigepealt kohtuotsus, seejärel vandekohtu otsus". Ma kahtlen ka selles, et enamik iisraellasi või Iisraeli toetajaid tahaks tõsiselt vahetada Iisraeli praegust positsiooni selle vastandi vastu: strateegilise lüüasaamise vastutasuks lääne tee ja kaastunde eest. Sajandeid kestnud tagakiusamine ja diskrimineerimine, millele järgnesid haletsuse ja leppimise perioodid – see ajendas juute üldse Iisraeli riiki looma.

See ajendas neid ka seda sõda võitma. Suur osa Iisraeli sõjalise strateegia analüüsist on keskendunud sellele, kuidas: kuidas Iisrael viis läbi piiparakendi operatsiooni Hezbollahi vastu? Kuidas õnnestus Mossadil smugeldada pomm Teherani turvamajja, kus peatus Hamasi juht Ismail Haniyeh? Kuidas veenis Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu Donald Trumpi ühinema rünnakuga Iraani vastu? Ja kuidas Trump kasutas Iisraeli rünnakut Hamasi juhtkonna vastu Dohas, et kujundada diplomaatiat, mis sõja lõpetas?

Kuid küsimused „kuidas” on lõppkokkuvõttes vähem paljastavad kui küsimused „miks”. Miks Iisrael, vastupidiselt Sinwari arvamusele, 7. oktoobril kokku ei varisenud? Miks iisraellased jätkasid massimõrva, sunniviisilist sisemist ümberasustamist, ballistiliste rakettide rünnakuid ja rahvusvahelist isolatsiooni? Miks oli Iisrael otsustanud võita, selle asemel et leppida sõja enneaegse lõpuga, mis oleks jätnud Iisraeli peamised vaenlased suuresti puutumata?

Vastus tuli minuni Gaza lähedal asuvas Iisraeli sõjaväebaasis, kus kohtasin seersanti hüüdnimega Cholo. Cholo oli Brasiilias reividel DJ-na esinenud, kuid naasis Iisraeli teenistusse kohe pärast 7. oktoobrit. „Ma ei toeta seda valitsust,“ ütles ta mulle. „Aga ma lähen armeesse.“

Selle kirjeldamiseks sobib sõna patriotism ehk see, mida Mark Twain nimetas „oma riigi toetamiseks alati ja oma valitsuse toetamiseks ainult siis, kui see seda väärib“. Paljud Iisraeli sõdurid, kes võitlesid ja surid Gazas ja teistel rinnetel, marssisid kahtlemata Netanyahu vastu kohtureformi vastaste protestide ajal.

Kuid nad tulid peaaegu igast poliitilisest taustast, et võidelda mitte ideoloogiliste või parteiliste veendumuste tõttu, vaid seetõttu, et Sinwari eesmärgid ja meetodid 7. oktoobril tegid selgeks, et panused olid eksistentsiaalsed. Lisaks tegi nende eesmärkide ja meetodite rõõmus toetus, mis kohe kogu maailmas tekkis, selgeks, et isegi praegu pole juutidele turvalist pelgupaika. Ei Austraalias. Ei Kanadas. Ei Suurbritannias. Ei Prantsusmaal. Ei Saksamaal. Ja võib-olla ka mitte Ameerikas.

Kas tõsised progressiivid tõesti arvavad, et kui juudi riik homme kaoks ja selle asemele tuleks mingi utoopiline kaherahvuseline riik, siis Lähis-Idas, Euroopas või Põhja-Ameerikas valitsev juudivastane raev kuidagi vaibuks? Või leiaksid need raevukad lihtsalt kergemad sihtmärgid?

Ja ometi ei võidelnud iisraellased ainult eksistentsiaalse ohu tõttu. Nad seisid silmitsi ka eksistentsiaalse valega: valega, et Iisrael on kolonialistlik riik, võõrliik, kellel pole siin maa peal kohta. See on vale, mis on imbunud isegi siis, kui 3000 aastat ajaloolist tõendit sellele vastu räägivad. Ja see on vale, mis üha julgemalt ründab juudi identiteedi juuri. "Kui ma sind unustan, Jeruusalemm..." polnud lihtsalt kirjanduslik metafoor. Selle tõestamiseks pidid iisraellased võitlema ja sõja võitma.

Praegune relvarahu esitab iisraellastele, palestiinlastele ja kõigile teistele, kes on oma tulevikku investeerinud, rea keerulisi küsimusi selle kohta, mis edasi saab. Kuid see peab lahendama ka olulised küsimused. Kas iisraellased on nõrgad? Kas nende riik on ehitatud liivale? Kas nende pühendumus oma veendumustele on nõrk?

Nii arvasid Yahya Sinwar ja tema järgijad. Haud, mille ta endale tegi, peaks kõik need küsimused igaveseks lahendama.

[Jaanus2]

Millega sa selle tõlkisid? Ei märganud ühtegi imelikku kohta.

[Kriku]

Eile hilisõhtul andis Hamas üle veel kaks surnukeha. Enne seda oli 28 hukkunud pantvangist üle antud seitse. Kaheksas surnukeha, mis üle anti, ei ole Iisraeli sõnul ühegi pantvangi oma, vahendab Guardian. Ezzedine Al-Qassami brigaadid teatasid varsti pärast seda sotsiaalmeedias, et Hamas on „täitnud oma kokkuleppejärgse kohustuse, andes üle kõik oma käes olnud elus olevad Iisraeli pantvangid ning surnukehad, millele ligi pääseb“. „Mis puutub ülejäänud surnukehadesse, siis nende kättesaamine ja väljatoomine nõuab ulatuslikke jõupingutusi ja eritehnikat.“

Alates esmaspäevast on Hamas USA presidendi Donald Trumpi vahendatud relvarahukokkuleppe järgi üle andnud 20 elus olevat pantvangi ja Iisraeli vanglatest on vabastatud ligi 2000 palestiinlast.

Iisraeli kaitseminister Israel Katz ähvardas eile sõjategevust jätkata, kui Hamas ei austa kokkuleppe tingimusi. „Kui Hamas keeldub kokkulepet järgimast, jätkab Iisrael Ühendriikidega koordineerides lahingutegevust ja tegutseb, et saavutada Hamasi täielik lüüasaamine, et muuta tegelikkust Gazas ja saavutada sõja kõik eesmärgid,“ teatati Katzi kantseleist. Ka Trump ütles, et kaalub Iisraelil lahingutegevuse jätkamise lubamist, kui Hamas kokkuleppe tingimustest kinni ei pea.

USA kõrgetasemelised nõuandjad teatasid eile hilisõhtul meediale, et Hamas püüab täita lubadust surnukehad üle anda. See on aga keeruline, sest Gaza sektor on pulbriks jahvatatud. USA ja teised vahendajad uurivad võimalust inimesi surnukehade leidmise eest premeerida. Üks peamisi vahendajaid Türgi peab läbirääkimisi oma ekspertide Gaza sektorisse saatmiseks.

https://www.delfi.ee/artikkel/120410665 ... st-jatkata

[moscito]

Hamas nõustus rahuga teades, et kõiki surnuid ei saa üle anda ( lootes aega võita)ja Iisrale teadis seda (saab edasi toimetada) juba esimesest korrast kui anti valed surnud.