Kuna kast on kinni liimitud, siis edasi on olnud sellised väiksemad tööd siin ja seal ning
raske on olnud seda joont tõmmata, kust järgmine pildistamisring teha ja teemat täiendada.
Kõigepealt Zimmerit. See oli minu jaoks esimene kogemus sellega ning seetõttu püüdsin harjutada ühe varukere peal omajagu.
Tamiya kollane Epoxy Putty andis nagu paremaid tulemusi kui see valge, aga mingi lõpliku äratundmiseni sellega siiski ei jõudnud.
Lõpuks päris asja kallale minnes osutus see Zimmeriidi peale kandmine nii tüütuks, et piirdusin alumiste külgedega
ja lõin ülemisele poolele käega. Ja see on täiesti legit variant, sest on täitsa olemas pilte paarist septembris toodetud
Bergepantrist, mil alumine osa on zimemriidiga kaetud, aga ülemise osa on Demag Zimmeriidi ära jätmise korralduse tuules paljaks jätnud.
Siin see katsetus on - õnneks jääb suurem osa sellest käpardlikust zimmeriidist rataste ja roomiku varju.
Tagaplaadile jääva kraamiga oli seevastu lõbusam toimetamine. Keskmine ümmargune luuk, mille külge kinnitub
haakeaasa pikendus, sai RFM'i mootorikomplekti restist, sest seal olid kõik vajalikud detailid selleks olemas ja luuk
ise tundus suurema detailsusega.
Mootorikatte plaadistus on ka ära tehtud. Esialgu on need kõik seal kuivalt peal. Lõplikult jääb kuivalt pealt ära käima
ilmselt keskmine mootorit kattev osa, kuigi seda on vintsitrossi alt kole raske kätte saada. Õhuvõtuavasid katvate võrkude
osas oli valik suur ja siin otsustasin Tetra plekisetis olnud võrkude kasuks.
Esimesed porilaudad on ka küljes. Algul tundusid Voyageri omad olevat need, mis siia lähevad, aga kokku jootes selgus,
et need on veidi liiga laiad. Kusjuures Voyagerile tuleb siin porilaudade laiuse mõttes selles osas õigus anda, et Panzertractsi joonisega kattuvad need täpselt, aga kuna Takomi kerel on keskmine osa ca millimeetri jagu laiem, siis turritasid need täpse laiusega
Voyageri plekid küljelt ebameeldivalt poole millimeetri jagu välja. Seega osutusid valituks vähe napima detailsusega Tetra plekkporilauad, mida ma siis oma võimete piires veidi paremaks tuunisin. Lõpuks väänasin esiservad ka maaliliselt lömmi, et meeleolu lõbusam oleks.
Esituli on taas asendatud Dragoni omaga, sest selle korpusel on sügavust rohkem ning pimenduskatte ava paremini välja vormitud,
kui sel, mis Takomi karbist tuli.
Juhiosa presentkatte raam on ise etsijääkidest kokku vorbitud. Voyageril olid küll detailid külgmiste liigendite jaoks olemas, aga need osutusid liiga laiaks ning kergem oli need ise uuesti teha. Presendi endana kaalusin esialgu kasutada Tamiya valget Epoxy Putty't -
sellest voolitud katsetus õnnestusi isegi enamvähem rahuldavalt, aga ilmselt jäi ikkagi veenvust puudu, sest lõpuks läks Takom'i
karbis olnud üsnagi hästi välja vormitud plastist variant.
Ja paar üldpilti ka praegusest seisust:
Külma närvi ja
jääge meiega!
Kristjan