Demograafia

[Qwerty226]

Pealiskaudsel lugemisel ei leidnud sellist väidet. Palun tsitaati.

After six cycles, men aged ≥ 35 years had fertility rates of 25% compared with fertility rates of 52% in men aged < 35 years, representing a 52% decrease in fertility rate.

Tänan, aga algne väide oli:

25 aastaselt on kaks korda suurem võimalus naine rasedaks teha kui 55 aastaselt.

Kui viljakus langeb 2 korda on võimalus naine rasedaks teha 2 korda väiksem.

Väiksem viljastamise tõenäosus tähendab, et keskmiselt läheb viljastamiseks rohkem aega. Demograafia kontekstis on see kõik oluline vaid siis, kui juhtumeid, milles lõpuks ei õnnestugi, on statistiliselt olulisel osal populatsioonist. Kas on?

Sama ju naiste puhul, kas meil on statistiliselt olulisel osal populatisoonist põhjus, miks nad rasedaks ei jäänud menopaus? Kui ei, siis miks raportis käsitleda naise vanust esimese lapse saamisel? Lihtsalt vanematel naistel läheb natuke kaeum aega lapse saamiseks, nagu ka vanematel meestel.

[Kriku]

Kui viljakus langeb 2 korda on võimalus naine rasedaks teha 2 korda väiksem.

Jah, aga vanused ei klapi artiklis ja sinu väites. Sul oli 25 ja 55, artiklis on kaks rühma, alla 35 ja üle 35. Tõenäoliselt on nende sisemine vanusestruktuur ka kuskil kirjas, aga ei ole aega otsida. Igatahes erineb sinu väitest.

Väiksem viljastamise tõenäosus tähendab, et keskmiselt läheb viljastamiseks rohkem aega. Demograafia kontekstis on see kõik oluline vaid siis, kui juhtumeid, milles lõpuks ei õnnestugi, on statistiliselt olulisel osal populatsioonist. Kas on?

Sama ju naiste puhul, kas meil on statistiliselt olulisel osal populatisoonist põhjus, miks nad rasedaks ei jäänud menopaus?

Võrdled võrreldamatut. Naiste viljakus käib palju rohkem alla ning palju varem.

Aga üldiselt, kui sa oleksid viitsinud raportit lugeda, siis oleksid oma küsimusele vastuse saanud. Lk. 15:

Nii hiline nagu praegu, pole arenenud riikides esmakordne lapsevanemaks saamine senises rahvastikuloos kunagi olnud. Sünniajastust käsitlevast varasemast kirjandusest võib leida optimistliku ootuse, et esimese lapse saamise keskmise vanuse kasv peatub naistel kusagil 30. eluaasta piirimail ja meestel veidi hilisemas eas. Kui see nii juhtuks, ei oleks lapsesaamise vanuse kasv rahvastiku kestlikkuse vaatest suur probleem.16 Praeguseks pole lastevaba eluetapi pikenemine siiski veel üheski riigis lõpule jõudnud. Andmed näitavad, et see jätkub ka neis riikides, kus emaks saamise vanus on kõige hilisem (31,5–32,0 aastat) [Eestis 2024. a. 31,1 : https://stat.ee/et/avasta-statistikat/v ... tik/sunnid - Kriku] ning, kus keskmine laste arv viljakusea lõpul kipub olema väga väike. Seos hilise lapsevanemaks saamise ja väikese laste arvu vahel põhineb paljus tõsiasjal, et 30. eluaastates hakkab bioloogiline viljakus vähenema, naistel kiiremini ja meestel aeglasemalt.

Viljakuse muutuse näitlikustamiseks (joonis 5) tehtud arvutused näitavad, et kui soovitakse saada kahte last 90% tõenäosusega, tuleks rasestumist hakata üritama juba 27-aastaselt.17 Kui alustada näiteks 34-aastaselt, on kahe lapse saamise tõenäosus 70% ning 38-aastaselt alustades väheneb see 50%-le. Kui aga tahetakse saada 90%-lise tõenäosusega kolm last, tähendab see vajadust alustada lapsesaamisega juba 23-aastaselt.

Korrelatsiooni näitlikustab veel joonis 6 lk. 16.

Kogu lugupidamise juures, ma ei saa aru, miks sa kritiseerid dokumenti, mida ise lugenud ei ole.