Sõjaline abi Ukrainale

[JimLaheyUnlimited]

https://www.err.ee/1609837053/wsj-usa-k ... sutamisele

ERR kirjutab ka samal teemal

Trumpi kommentaar on muidugi klassikaline Trump

"USA heakskiit, et Ukrainal lubatakse kasutada kaugmaarakette sügaval Venemaal, on LIBAUUDIS! USA-l pole nende rakettidega mingit pistmist, olenemata sellest, kust need pärinevad või mida Ukraina nendega teeb!" kirjutas Trump.

[Kapten Trumm]

Niisiis ei ole küsimus mitte rakettide kasutamises, vaid USA luureandmete kasutamiseks rakettide sihitamiseks.

Selle tähtsus sõltub suuresti sihtmärgi liigist.

Suurte, statsionaarsete strateegilise tähtsusega objektide nagu naftarafineerimistehased, ründamiseks on võimalik sellest luureinfo vajadusest USA-s ka mööda minna, tõsi, see võtab rohkem aega ja vajab leiutamist. Objektid ise on netist kergesti leitavad, kindlasti ka värsked avalikud satifotod jne.
Piltilikult öeldes tulen enne rünnakut teha drooniluuret (üle Starlinki) või saata sinna luuraja, kes jalutab piirkonna läbi ja helistab vajalikule numbrile.

USA luureinfo sügaval vene tagalas olevate objektide kohta (nt nende õhukaitse) põhineb satelliitluurel, mida on ka lollitada võimalik.
Nii olid ka vene ajal meil asunud baasides seinal USA satellitide värsked graafikud koos ajalise aknaga, mil pidi kõik salajane lahtise taeva alt kadunud olema.

Nt mobiilseid ÕT komplekse paigutatakse alatasa ringi, et see müütiline USA luureinfo nüüd niiväga elutähtis ja ilmõige ka olla ei saa. USA luureinfo on palju tähtsam rindepiirkonnas asuvate taktikaliste või operatiivtaktikaliste sihtmärkide leidmiseks, seal kasutatakse eetriluuret, RC-135 ja teisi juba reaalajalisi vahendeid. Igasugu juhtimispunktid, logistikasõlmed, Iskanderite paiknemised jne.

[RandomGuy]

Möödunud aastal kirjutati, et Storm Shadow/SCAP-EG raketil kasutatav TERCOM navigatsioonisüsteem kasutab USA omanduses olevaid ülitäpseid topograafilisi kaarte/andmeid. See võimaldab lendu ümber ÕT tsoonide planeerida, EW-d vältida, ülimadalalt lennata jne. Ilma USA loata peaks lendama ainult GPS-i ja INS-i abil.

[Kriku]

Ülemkogu eesistuja Antonio Costa hindas oma pressikonverentsil positiivseks asjaolu, et ürituse lõppdokument ütleb kindlas kõneviisis, et Ukraina rahalised vajadused saavad järgmisel kahel aastal kaetud. Kuidas täpselt, selgitab Euroopa Komisjon välja järgmiseks Euroopa Ülemkoguks, mis peetakse detsembris. «Venemaa võiks kõrva taha panna järgnevat: Ukrainal saavad olema rahalised ressursid, mida ta vajab selleks, et kaitsta end nähtavas tulevikus Vene agressiooni eest,» lubas Costa.

See, et need ressursid tulevad just Vene varadest, on aga paratamatu, sest see on lihtsaim koht, kust see summa pärast juriidiliselt tagala kindlustamist leida. «[Saksa liidukantsler] Friedrich Merz, kes on veerandi ELi eelarve omanik, ütles, et 140 miljardit kahe ja poole aasta jooksul pole kusagilt mujalt võtta,» sedastas Michal.

Eesti peaminister hindas sel nädalal Venemaa kohta tulnud uudised positiivseteks. «Esimest korda ajaloos on nii, et Euroopa ja USA suudavad samal ajal sanktsioonid teha. See on hästi suur asi. Venelastele väga halb uudis. Toimub samal ajal nende rahade kinni poomine ja minnakse nende varade kallale ka,» kiitis ta.

https://maailm.postimees.ee/8349297/ots ... uusiliselt

[ruger]

Prantsusmaalt Miragesid ja Aster rakette

French President Emmanuel Macron announced Friday that France will deliver an additional batch of Mirage 2000 Multirole Fighter Jets and Aster 30 Surface-to-Air Missiles to Ukraine “in the coming days,” while launching new training programs for the Ukrainian Air Force.

https://x.com/sentdefender/status/1981760382596153491

[Fucs]

USA andis lõpuks loa müüa Ukrainale ca 3350 ühikut ERAM-e. Lennukaugus on neil rakettidel 240–450 km vahel.

https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/19 ... 6826086710

Küsimus on, et millal see kraam sõjaväljale jõuab, kui üldse.
M.Solonin arvab, et pigem ei jõuagi.

https://youtu.be/Oz6WSLDEPnk?si=6N-2tTqKzm4-Wtmo&t=215

ERAM pole mitte raketi, vaid hankeprogrammi nimetus. Moona arendus alles käib (Boeing, Raython, Northrop-Grumman). Konkreetse nimetusega relvamudel selgub alles peale hanke võitja väljakuulutamist. St asju, mida UKR võiks saada vähemalt selle programmi raames nendes tähtaegades, mida meedia pasundab, pole veel olemas. Esimene partii (1000 tk) peaks hanke võitja tellijale, st USA kaminale üle andma 2026 a. lõpuks.

Kaldun arvama, et ta ei eksi.

Lisaks on videos venekeelne ülevaade varasematest samalaadsetest süsteemidest.

NB! Vene keeles.

Mida siis UKR-le tarnitakse 3350 ühikut meedias pasundatavas ajaraamis, eks see paistab.

24.08.2025

Samas artiklis teatab WSJ aga ka seda, et sel nädalal kiitis Trumpi administratsioon viimaks heaks otsuse müüa Ukraina toetuseks 850 miljoni dollari eest kaugmaarakette ERAM, mille mõjuala on 240-450 kilomeetrit. Esialgu jäävad ka neile kehtima kasutamispiirangud. Rakettide eest maksavad peamiselt Euroopa liitlased. Kokku saadetakse Ukrainasse 3350 sellist relva, mis peaksid kohale jõudma kuue nädala jooksul ehk oktoobriks.

https://www.delfi.ee/artikkel/120398877 ... tte-juurde

05.september 2025

Nagu Aviation Week teatab, viidates USA relvajõudude dokumentidele, saadetakse esimesed kümme ühikut teele selle aasta oktoobris.
Edasised tarned on plaanitud mitme aasta pärast: 2026. aasta lõpuks peaks Kiiev saama esimese suure partii, 840 sellist raketti.

https://theotherukraine.info/2025/09/05 ... -oktyabre/

22 oktoober 2025

...Eurooplased rahastavad juba 3350 ERAM-i (Extended Range Attack Munition) raketi müüki Ukrainasse, tarned algavad 2026. aasta lõpus...

https://zn.ua/war/pjat-shahov-zapada-dl ... tavke.html

Pole neist (esimese kümne saabumisest) siiani midagi enam kuulda olnud... aga veel on 5 päeva oktoobrit ees ka...

[Kriku]

"The Economist" -> EPL:

Economisti arvutuste kohaselt vajab Ukraina aastatel 2026–2029 ligikaudu 389 miljardi dollari väärtuses raha ja relvi (järjepidevuse huvides kasutame kõikjal dollareid ja püsivhindu – toim) ning peamiselt Euroopast. See on peaaegu kaks korda rohkem kui need umbes 206 miljardit dollarit, mida Euroopa on Ukrainale andnud alates sõja algusest 2022. aasta veebruaris. Samal ajavahemikul on USA Ukrainale raha ja relvi andnud umbes 133 miljardi dollari väärtuses. Teisisõnu, ilma USA-ta peavad kõik ülejäänud NATO liikmed Ukraina toetamiseks kulutusi suurendama 0,2%-st SKP-st 0,4%-ni. See ülesanne on proovikivi Euroopa teel strateegilise autonoomiani, mis tähendab, et Euroopa saaks tegutseda oma välispoliitiliste huvide nimel, sõltumata USA-st (või Hiinast).

Ukraina valitsuse otsene kaitse-eelarve on praegu umbes 65 miljardit dollarit aastas. Kiievis asuva investeerimisfirma Dragon Capitali andmetel kulutab valitsus aastas veel 73 miljardit dollarit kõikidele muudele valitsuse teenustele ja tegevusele. Valitsus teenib kodumaalt ligi 90 miljardit dollarit tulu, mis teeb seega aastaseks eelarvepuudujäägiks umbes 50 miljardit dollarit. Peale selle tugineb Ukraina annetatud relvadele, näiteks USA rakettidele ja Euroopa õhutõrjesüsteemidele, mille väärtus on tänavu umbes 40 miljardit dollarit, selgub Ukraina kaitseministeeriumi andmetest. Sellest on Ukrainale seni piisanud rindejoone hoidmiseks, kuid napilt. Ukraina enda kaitsekulutused on suurenenud umbes 20% aastas, jäädes kolmandiku võrra maha Venemaa kasvavatest kulutustest. Ukraina kõrge ametnik pakub, et Venemaa võib tegelikult kulutada sõjale ametlikust eelarvest üle kahe korra rohkem.

Valitsuse siseringi allika sõnul sõltub Ukraina vajadus suurel määral tema kaitsejõudude tulevasest ülesehitusest. Economist on eeldanud, et Ukraina kaitsevajadus (sh annetatud varustus) suureneb reaalselt USA dollarites 5% aastas. Eeldame, et muud valitsuse kulutused jäävad samaks, välja arvatud üks erand. Ukraina sõjas kahjustatud taristu parandamine ja riigi ülesehitamise alustamine maksab hinnanguliselt 5 miljardit dollarit aastas. Lisaks peab Euroopa varustama Ukrainat umbes 181 miljardi dollari väärtuses relvade ja laskemoonaga. USA, mis endise presidendi Joe Bideni valitsuse ajal lubas või andis Ukrainale umbes 75 miljardi dollari väärtuses varustust, on nüüd rahakraanid kinni keeranud (kuigi USA annab endiselt olulist luure- ja sidetuge).

Ukraina toetamiseks on ka teisi Euroopa programme, kuid need pole piisavalt suured. Näiteks Ühendkuningriik tarnib relvi aastas umbes 4 miljardi dollari väärtuses ning Taani ja teised eraldavad aastatel 2022–2028 8 miljardit dollarit, et varustada Ukrainat nende enda toodetud relvadega. Ukraina järgmise nelja aasta vajadused, mille hulgas on annetatud relvad, eelarvetoetus ja osa ülesehituskulu, ulatuvad 389 miljardi dollarini. Kui Euroopal tuleks kõike seda üksi rahastada, peaks Euroopa Liit ja selle liikmed andma 328 miljardit dollarit ning Ühendkuningriik umbes 61 miljardit dollarit. Rahastamine peaks jätkuma ka sõja lõppedes, sest Ukrainal tuleks Putini heidutamiseks ka laskemoonavaru täiendada ja alalist armeed ülal pidada.

Euroopa Liit on oma eelarves ette näinud 2027. aastaks 15 miljardi dollari eraldamise. Euroopa-välised partnerid peale USA annavad Ukrainale tõenäoliselt 2 miljardit dollarit aastas, nagu ka kodumaised riigivõlakirjade ostjad. Rahvusvaheline valuutafond (IMF) peaks andma umbes 10 miljardit dollarit. Kuigi see programm oleks väike, on see „ankur, mis võimaldab teistel panustada“, ütleb Dragon Capitali esindaja Kostjantõn Kutšerenko, viidates sellele, et fondi majanduslik järelevalve pakub teistele kindlustunnet.

Ülejäänud tühimiku täitmiseks on EL-il kaks esialgset rahapaketti. Esimene on tema enda eelarve. Kuigi praegune eelarve on ammendatud, soovib Euroopa Komisjon anda Ukrainale järgmise seitsmeaastase tsükli jooksul alates 2028. aastast 117 miljardit dollarit. See eeldaks suurt kokkuhoidu mujalt. Realistlikum hinnang on 30 miljardit dollarit aastas aastatel 2028 ja 2029.

Teine rahastusfond on nn reparatsioonilaen. See annaks Ukrainale 163 miljardi dollari väärtuses külmutatud Vene riigivara, mis on praegu Euroopa (peamiselt Belgia) kontodel. Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi hiljutine pöördumine aitas selle eesmärgi saavutamist hoogustada. Idee seisneb selles, et arvelduskeskused laenaksid erivõlakirjade emiteerimise kaudu raha EL-ile, mis seejärel annaks saadud tulu edasi Ukrainale. Venemaa jaoks on konks selles, et laenud oleksid tagasimakstavad ainult juhul, kui Moskva nõustuks pärast sõda Ukrainale sõjakahjusid hüvitama. Belgia aga kardab, et uute EL-i võlakirjade jaoks kavandatavad riiklikud tagatised ei ole piisavad ja võivad jätta Belgia üksi vastutavaks riigiks. Seetõttu on Belgia ootamatult kindel vastuseis seda plaani takistanud.

Samuti on märkimisväärseid lahkarvamusi selle üle, millele seda 163 miljardit dollarit kulutada saaks. Merzi sõnul tuleks uut raha kasutada ainult relvade ostmiseks, mitte Ukraina eelarveaugu täitmiseks. Ukraina ametnikud aga peavad seda teostamatuks.

Sellega on seotud veel üks aruteluteema: kelle relvadele peaks raha kulutama? Euroopa abi Ukrainale suurenes selle aasta aprillist juunini 23 miljardi dollarini, kuna USA abi on vähenenud. Suur osa Euroopa rahast on aga ikkagi USA-sse jõudnud. Skeemi järgi, mida tuntakse Ukraina esmavajaduste nimekirjana (PURL, Prioritised Ukraine Requirements List), müüb USA omahinnaga relvi eurooplastele, kes saadavad need edasi Ukrainasse. Suure hulga raha üle Atlandi ookeani saatmine on üha ebamugavam ajal, kui Euroopa püüab luua oma relvatööstust, et end USA relvadest võõrutada.

Samal ajal vajab Ukraina relvi, mida suudab pakkuda ainult USA. Näiteks Prantsuse-Itaalia õhutõrjesüsteem SAMP/T ei ole ballistiliste rakettide alla tulistamiseks nii hea kui USA Patriot. Euroopal pole veel ka omaenda vastet Himarsile, mis tulistab täppisjuhitavaid rakette, ega Tomahawki tiibrakette, mille tegevusraadius on suurem kui Euroopa rakettidel.

Hävitajate pakkumiseks on Euroopal paremad võimalused. 22. oktoobril allkirjastasid Ukraina ja Rootsi lepingu, mis võib viia selleni, et Ukraina ostab oma õhuväe taastamiseks paljude aastate jooksul 100–150 Gripeni hävitajat. Rootsi Gripen on suhteliselt odav ja sobib eriti hästi Ukraina vajadustega. Kui Ukraina tellimuse eest maksaks, annaks see omakorda hoogu Rootsi lennundustööstusele. Isegi Prantsusmaa, kes toodab konkureerivaid lennukeid, eelistaks seda USA omade ostmisele.

NATO peasekretäri Mark Rutte sõnul jõuab Euroopa aasta lõpuks selleni, et toota aastas kaks miljonit ühikut suurtükiväe laskemoona. Mõnel juhul võib Euroopa suunata oma raha ka USA relvade Euroopa pinnal tootmisse. Raytheon, mis toodab Patrioti rakette, teeb Saksa relvatootja MBDA Deutschlandiga koostööd, et toota õhutõrjerakettide Saksamaal. Ukraina varustamine sellel tootmisliinil valminud relvadega võiks olla sobilik kompromiss.

https://www.delfi.ee/artikkel/120414043 ... -selgroogu
https://www.economist.com/international ... putin-stop

[Kriku]

Pentagon andis Valgele Majale rohelise tule Ukrainale pikamaarakettide Tomahawk tarnimiseks. Lõplik poliitiline otsus rakettide andmiseks on president Donald Trumpil, kirjutab CNN, viitega kolmele asjaga kursis olevale USA ja Euroopa allikale.

Trump ütles oktoobri alguses Valges Majas toimunud kohtumisel Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga, et eelistaks rakette mitte anda, sest USA-l võib neid endal vaja olla. CNN kirjutab aga, et vahetult enne presidentide kohtumist esitles ühendstaap Valgele Majale oma hinnangut, mille mille kohaselt ei mõjutaks rakettide äraandmine negatiivselt USA enda relvavarusid.

https://www.err.ee/1609844784/cnn-penta ... on-trumpil

[Kilo Tango]

Itaaliast saadi Centaurod: https://defence-blog.com/ukraine-receiv ... estroyers/

[ruger]

Horvaatia annab oma vanema vene päritolu tehnika Ukrainale.

Croatia has approved a €1.945 billion defense modernization plan, which includes the purchase of 44 Leopard 2A8 tanks from Germany in exchange for transferring M-84A4 Snajper tanks to Ukraine.

This is Croatia’s largest defense investment to date, funded through the new European SAFE Fund.

The purchase of German tanks also includes the acquisition of three simulators, spare parts, and full logistical support.

Croatia has agreed to transfer 30 M-84A4 Sniper tanks (the Yugoslav variant of the Soviet T-72M1, second photo) and 30 M-80 infantry fighting vehicles (third photo) to Ukraine, including spare parts and ammunition.

https://x.com/OSINTWarfare/status/1984634403188768781

[Kriku]

USA president Donald Trump ütles eile, et ei kaalu praegu kokkulepet, mis võimaldaks Ukrainal saada Venemaa vastu kasutamiseks kaugmaarakette Tomahawk. „Ei, tegelikult mitte,“ vastas Trump Washingtonist Palm Beachi lennates, kui temalt küsiti, kas ta kaalub kokkulepet Tomahawkide müümiseks. Ta lisas siiski, et võib meelt muuta, vahendab Reuters.

https://www.delfi.ee/artikkel/120414491 ... le-andmist