Kliimamuutustest

[Kriku]

... Teaduslik meetod on üheselt defineeritav ...

Jep, alused ja meetodid on defineeritavad, kuid nende kasutamine ja tõlgendamine on individuaalsed.

Teadusest teeb teaduse neutraalne vaatepunkt faktidele - eelistatakse sellist tõlgendust, mis on seniste tõenditega kõige rohkem kooskõlas.

[mart2]

... b) Kas ennem oli muna või kana? ...

Vale. Küsimusega peetakse silmas et kas enne oli kanamuna või kana. ...

No näed, juba tõlgendad küsimust endale sobivaks!
Tunnistan ausalt, et pole kunagi kuulnud sellist varianti - Kas enne oli kanamuna või kana?
Ikka lihtsalt kana või muna!

[Kriku]

Küsimus sellise täpsustuseta on ju ilmselgelt mõttetu, sest kõik teavad, et munevaid loomi oli maailmas palju-palju aega varem kui kanu.

[mart2]

... Teadusest teeb teaduse neutraalne vaatepunkt faktidele - eelistatakse sellist tõlgendust, mis on seniste tõenditega kõige rohkem kooskõlas.

Oma postis rõhutasin ka teadlase valikuvõimalusi ("eelistusi") tõendite kasutamisel!
(viidatud tekstis on minu rõhutus.)

Kuid ka ajas võivad tõendite osatähtsused muutuda.
Parimaks näiteks kaasajal on elementaarosakeste ja astrofüüsika kiired arengud.

Nüüd tõesti lõpetan mõneks ajaks, sest tundub, et iga kahtlus kliimaaktivistide tõsihimulises teaduses on nagu religiooni surkimine, mille eest võib Galileo kombel koduaresti sattuda!

[mart2]

Küsimus sellise täpsustuseta on ju ilmselgelt mõttetu, sest kõik teavad, et munevaid loomi oli maailmas palju-palju aega varem kui kanu.

Selge, sellega saab nõustuda, sest "kana on ju munade enesetaastootmise vahevorm" ...

[Kriku]

... Teadusest teeb teaduse neutraalne vaatepunkt faktidele - eelistatakse sellist tõlgendust, mis on seniste tõenditega kõige rohkem kooskõlas.

Oma postis rõhutasin ka teadlase valikuvõimalusi ("eelistusi") tõendite kasutamisel!

Ei, ma ei kirjutanud valikuvõimalusest. Valikuvõimalus on nende tõlgenduste vahel, mida tõendid võrdselt toetavad. Sellest polnud seni juttu.

Nüüd tõesti lõpetan mõneks ajaks, sest tundub, et iga kahtlus kliimaaktivistide tõsihimulises teaduses on nagu religiooni surkimine, mille eest võib Galileo kombel koduaresti sattuda!

Iga kord, kui osutud loogikaaugus olevaks, teed mingi umbes sellise avalduse .

Küsimus sellise täpsustuseta on ju ilmselgelt mõttetu, sest kõik teavad, et munevaid loomi oli maailmas palju-palju aega varem kui kanu.

Selge, sellega saab nõustuda, sest "kana on ju munade enesetaastootmise vahevorm" ...

Kanamunade!

[Madis Reivik]

... Teadusest teeb teaduse neutraalne vaatepunkt faktidele - eelistatakse sellist tõlgendust, mis on seniste tõenditega kõige rohkem kooskõlas.

Oma postis rõhutasin ka teadlase valikuvõimalusi ("eelistusi") tõendite kasutamisel!
(viidatud tekstis on minu rõhutus.)

Kuid ka ajas võivad tõendite osatähtsused muutuda.
Parimaks näiteks kaasajal on elementaarosakeste ja astrofüüsika kiired arengud.

Nüüd tõesti lõpetan mõneks ajaks, sest tundub, et iga kahtlus kliimaaktivistide tõsihimulises teaduses on nagu religiooni surkimine, mille eest võib Galileo kombel koduaresti sattuda!

Milliste kliimaaktivistide millisest teadusest viimase paari päeva jooksul siin teemas juttu on

[mart2]

...

Nüüd tõesti lõpetan mõneks ajaks, sest tundub, et iga kahtlus kliimaaktivistide tõsihimulises teaduses on nagu religiooni surkimine, mille eest võib Galileo kombel koduaresti sattuda!

Iga kord, kui osutud loogikaaugus olevaks, teed mingi umbes sellise avalduse ...

Edasisest arutelust loobun tavaliselt siis, kui avastan ennast usu vastu võitlemas - siit ka viide Galileole.
Lootusetu tegevus ...

[Kriku]

Jah, iga kord, kui osutud loogikaaugus olevaks, kuulutadki, et võitled usu vastu. Üldiselt on ka väärikamaid viise enda allajäämise tunnistamiseks.

[Jaanus2]

Teadusel pole ju viga midagi, inimtekkeline kliimamuutus on ilusti ära tõestatud. Probleemid tekivad sealt, kuidas poliitikud teadlaste saadud tulemusi oma otsustes kasutavad. Neid otsuseid, mis meid mõjutavad, võtavad vastu poliitikud ja mitte teadlased.

[Madis Reivik]

Poliitikud ei ole ennast kunagi teadusest segada lasknud, pealegi - teadus on keeruline ja pea hakkab ringi käima.

Kunagi oli Ene Ergma Riigikogu esimees. See on siis erand mis reeglit kinnitab.

Ja kunagi oli KENA ehk kliima-energia agentuur. Seal oli nõukogus Erki Nool. See on siis reegel mis reeglit kinnitab.
Miskipärast on sedapidi aga kui näiteks Ergma läheks teivashüppetreeneriks siis tunduks ju väga kummaline ? Aga teistpidi... noh poliitika.

Mart2, sa võitled omaloodud õlgmehikestega, siin teemas pole mingit usujuttu olnud viimasel ajal.

[Fucs]

These are science’s Top 10 erroneous results
11. Report about the possibility of life on Venus
10. A weird form of life
9. A weird form of water
8. Neutrinos, faster than light
7. Gravitational waves from the early universe
6. A one-galaxy universe
5. A supernova’s superfast pulsar
4. A planet orbiting a pulsar
3. Age of Earth
2. Age of the universe
1. Earth in the middle
https://www.sciencenews.org/article/sci ... s-mistakes

10 Most Famous Scientific Theories That Were Later Debunked
1- Fleischmann–Pons’s Nuclear Fusion
1a – One of Modern Science’s Greatest Misconceptions
2- Phrenology
3- The Blank Slate
4- Luminiferous Aether
5- Einstein’s Static (or Stationary) Universe
6- Martian Canals
7- Phlogiston Theory
8- The Expanding or Growing Earth
9- Discovery of the Planet Vulcan
10- Spontaneous (or Equivocal) Generation
https://www.famousscientists.org/10-mos ... -debunked/

List of superseded scientific theories
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_s ... c_theories

*

Ameerika teadlast Herbert C. Browni mäletatakse tema murrangulise sünteetilise orgaanilise keemia uurimistöö eest, millel oli laialdasi rakendusi akadeemilises ringkonnas ja tööstuses, sealhulgas ravimite tootmises. Browni ja tema kolleegi Georg Wittigi Saksamaalt tunnustati selle töö eest 1979. aasta Nobeli keemiapreemiaga.

Browni mäletatakse ka selle eest, et ta eksis ühe kahekümnenda sajandi suure teadusliku vaidluse osas. Klassikalise keemia põhimõtted dikteerivad, et molekuli sidemed hõlmavad kahte aatomit, mis jagavad elektronpaari. Kuid 1940. aastatel täheldasid teadlased molekuli, millel näis olevat kolm aatomit, mis jagavad ühte sidet.

Brown ei uskunud seda. Ta jätkas püüdlusi selgitada "2-norbornüülkatiooni" molekuli klassikalises mõttes, isegi kui andmed kuhjusid aastakümnete jooksul tema argumendi vastu. Ta suri 2004. aastal, uskudes endiselt, et tal on õigus.

Jeremy Koobi, Harvardi Kenneth C. Griffini kunstide ja teaduste kõrgkooli (Harvard Griffin GSAS) molekulaar- ja rakubioloogia doktorandi ja tema kolleegi Alexander Mitchelli, Connecticuti ülikooli neuroteaduste doktorandi ja doktorandi jaoks räägib Browni osalusel toimuv poleemika palju sellest, kuidas teadust tehakse. See näitab ka seda, kuidas isegi kõige säravamad teadlased ja õpetlased suudavad oma uskumustest kinni pidada isegi siis, kui need on tõenditega vastuolus. Oma jaanuarikuises minikursusel „Sa eksid! Kui andmed näitavad, et pead meelt muutma“ uurivad Koob ja Mitchell, kuidas teadlaste vaated muutuvad – või ei muutu – ja mis edasi saab...

...Kuigi fookuses oli pigem teadus kui teaduskommunikatsioon, mõistsid Koob ja Mitchell, et kursus ristus kodanikuühiskonna diskursuse algatuse kõrgemate eesmärkidega. „Meid huvitas, kuidas professorid üksteisega suhtlevad, kuidas nad konsensusele jõuavad – või mitte,“ ütleb Koob.

Mõlemad doktorandid olid nii lõbustatud kui ka uudishimulikud juhtumite suhtes, kus teadlased püüavad välja töötada teooriat, mis tolleaegsete andmete põhjal tundub mõistlik, kuid kuude, aastate või isegi aastakümnete pärast osutub valeks.

„See on midagi, millega me laboris iga päev kokku puutume,“ ütleb Koob. „Teil on mingi nähtuse kohta konkreetne hüpotees. Aga siis saate teavet, mis ütleb, et hüpotees ei olnud õige. Kuidas te sellega toime tulete?“

Et anda õpilastele laiem ülevaade, valisid nad erinevad teemad erinevatest teadusvaldkondadest: biofüüsika, neuroteadus, keemia ja bioloogia. Samuti tõid nad esile erinevat tüüpi vastuolusid akadeemilises kirjanduses.

„Mõnikord on midagi, mida ei teata, ja inimestel on erinevad ideed, mis ühendavad väheseid punkte, mis neil on, et moodustada terviklik kuju,“ selgitab Mitchell. „Mõnikord on tegemist ainulaadse, üllatava leiduga ja inimesed püüavad sellest aru saada, nähes, kui palju vanast teooriast nad peavad kõrvale heitma – või kas nad peavad uue leiu kõrvale heitma, mis on teadusringkondades sageli lootuski.“

Dogmast kaugemale

Teaduslikud teadmised on dünaamilised. Lugupeetud teadlaste seas on tavaline heas usus vaielda andmete tõlgendamise üle, eriti kui uus teave seab kahtluse alla väljakujunenud teooria. Uuringute kuhjudes nõuab vale teooria mõnikord pooldajatelt nii paljude vastastikku kokkusobimatute ideede ja nii paljude erandite kinnipidamist andmete puhul, mis nendega ei sobi, et see lihtsalt variseb kokku omaenda vastuolude raskuse all.

Nii oli see ka "keskse dogma" puhul, mida Koobi ja Mitchelli õppekavas kirjeldatakse kui "ideed, et informatsioon voolab DNA-st RNA-sse ja seejärel valku, nagu on välja toonud [Harvardi mikrobioloog James Watson] kuulsas skeemis. Kuid isegi 1960. aastate alguses," jätkab dokument, "uskusid mõned viroloogid, et informatsioon võib voolata RNA-st DNA-sse ja kirjandus oli täis kokkupõrkeid konkureerivate teooriate vahel." Seejärel, 1970. aastal, avastasid teadlased David Baltimore ja Howard Temin iseseisvalt pöördtranskriptaasi ensüümi, mis näitas, et mõned viirused suudavad sünteesida DNA-d RNA-st.

„Pole alati nii, et leiad ühe katse, mis naela kirstu lööb, kuigi vahel on mõni, mis annab päris hea hoobi,“ ütleb Mitchell. „Pöördtranskriptaasi avastamine oli väga veenev. See selgitas palju vastuolusid.“

Kui teadus muutub isiklikuks

Keskne dogma oli juhtum, kus erinevate hüpoteesidega inimesed olid avatud uuele teabele ja vaatenurkadele. Kui aga poleemika venib, võib edasi-tagasi konflikt teravaks minna. „Asjad lähevad mõnikord isiklikuks,“ ütleb Mitchell. „Andmed jäävad isiksuste kokkupõrgete tõttu tagaplaanile. Inimesed kiinduvad oma ideedesse liiga palju. See võib juhtuda isegi professionaalsete teadlastega.“

Äärmuslik näide teaduslikust paindumatusest, mida Koobi ja Mitchelli kursusel uuriti, oli kurikuulus „vee mälu“ hüpotees. Prantsuse teadlane Jacques Benveniste väitis, et vesi võib säilitada ainete „mälu“, kui need on selles lahustunud. Vaatamata sellele, et see avaldati mainekas ajakirjas Nature, võeti väiteid skeptiliselt vastu ja hilisemad katsed tulemusi korrata ebaõnnestusid, mis ajendas teadusringkonda hüpoteesi suures osas pseudoteadusena kõrvale heitma.

„Selle asemel, et öelda: „See on huvitav punkt. Me testisime seda sel viisil ja meie andmed seda ei näita,“ ütleks Benveniste: „See punkt on täiesti kasutu. See ei ole meie uurimistöö kontekstis loogiline,““ ütleb Mitchell. „Ja siis võttis ta ka väga ohvriks langenud hoiaku, öeldes: „See oli nõiajaht. Nad üritasid meile vastupidist tõestada. Nad saatsid pettuseuurijate meeskonna skandaali paljastama.“ Benveniste oli vihane, et Nature oli saatnud tema laborisse faktide kogumise missiooni, hoolimata asjaolust, et ta oli sellega avaldamise tingimusena nõustunud. Selle delegatsiooni hulka kuulus ka kuulus mustkunstnik ja skeptik James Randi, mis tekitas Benveniste'is tunde, et teda uuritakse petturina – mis ta õigluse huvides ka oli.“

Tõusev neuroteadlane Mitchell pakub välja, et kui debatid muutuvad isiklikuks, lülitub välja aju osa, mis hindab argumente, ja võimust võtab „hirmunud looma“ osa. „See on loomulik inimese psühholoogiline reaktsioon,“ ütleb ta. „Kui sind nurka surutakse, siis sa võitled.“

Koob lisab: „Kui keegi oma ideesse liiga kiindub, võtab ta kriitikat isikliku rünnakuna, mitte rünnakuna oma idee vastu. Seal võivad asjad kokku kukkuda.“

Õppimine võitmise asemel

Koobi ja Mitchelli kursus seab kahtluse alla üldise arusaama teadusest kui objektiivsest ja emotsioonidele immuunsest valdkonnast. See kujutab teadlasi vastuvõtlikena eelarvamustele ja isiklikele kiindumustele nagu inimesi igas teises õppevaldkonnas. See tunnustus on kooskõlas Harvardi tsiviildiskursusalgatuse laiemate eesmärkidega, mille algatas 2023. aastal kunstide ja teaduste teaduskonna dekaan Hopi Hoekstra ja mille eesmärk on suurendada kogukonna võimet osaleda avatud, kuid samas väljakutseid pakkuvates vestlustes.

Kuigi Koobi ja Mitchelli kursus ei olnud osa algatusest, sobib see kokku selle eesmärgiga luua keskkondi, kus erinevaid ideid saab väljendada ja tsiviliseeritud viisil arutada. Kursus rõhutas avatud meele olulisust tõendite kriitilisel hindamisel. „Teaduses püüame tõestada hüpoteeside valeks osutumist, mis erineb põhimõtteliselt vaidluse „võitmisest“,“ selgitab Koob. „On olemas väljakujunenud kultuur, kus tunnistatakse oma vigu, mis aitab valdkonda edasi viia.“

Koob ja Mitchell loodavad, et nende kursusel käsitletud põhimõtted ulatuvad akadeemilistest piiridest kaugemale. „Üks nende kursuste tore asi on võimalus vaielda,“ mõtiskleb Mitchell. „Mida rohkem sa seda teed, seda paremaks muutud, muutud vähem õhukese nahaga, mis on tsiviliseeritud diskursuses osalemise seisukohalt ülioluline.“

Tõlkis: Google

https://gsas.harvard.edu/news/when-its-right-be-wrong

[Kriku]

These are science’s Top 10 erroneous results
[...]

10 Most Famous Scientific Theories That Were Later Debunked

Jah, muidugi. Kõik teooriad saavad olla täpselt niisama õiged, kui õige ja täielik on hetkel nende aluseks olev andmestik. Kui lisandub andmeid, mis senise teooriaga ei sobi, tuleb teooria ümber hinnata või teha või mõlemat.

[Madis Reivik]

5- Einstein’s Static (or Stationary) Universe

Selle kohta öelda "debunked" on küll sigadus. Debunkida saab petistest tõpraid (cold fusion), mitte mastaapseid hüpoteese.

Üleüldse see list on p... sikutatud, paljud asjad seal on lihtsalt inimmõtte ajaloo verstapostid mitte mingi "ülimusliku asutuse" kuulutused.
utama.

[MadMan]

These are science’s Top 10 erroneous results
[...]

10 Most Famous Scientific Theories That Were Later Debunked

Jah, muidugi. Kõik teooriad saavad olla täpselt niisama õiged, kui õige ja täielik on hetkel nende aluseks olev andmestik. Kui lisandub andmeid, mis senise teooriaga ei sobi, tuleb teooria ümber hinnata või teha või mõlemat.

Äkki on aeg inimtekkeline kliimamuutus ümber hinnata teooriast täielikult pseudoteaduslikuks mögaks?
Sest CO2 ei ole kasvuhoonegaas, kasvuhoonefekt ei põhine gaaside võimel siduda kiirgust ja nimetatud efekti saavad tekitada vaid ained, mis moodustavad pilvi?
https://ams.confex.com/ams/98Annual/web ... 29774.html

1) Direct heating of air by absorbing infrared radiation does not appear significant. I placed air in two Styrofoam boxes (45 liters each) with identical boundary conditions. The only difference was that one box contained normal air with 425 ppm CO2, the other with more than 9999 ppm CO2 (>23 times normal). When heated at the same time through a thin plastic membrane by the same infrared radiation from a black pot of water at 325K, the CO2-rich air warmed only 0.1K more than regular air. CO2 is observed to absorb infrared terrestrial radiation, but only along spectral lines making up less than 16% of the frequencies radiated by Earth. This radiant energy is absorbed into the bonds holding the molecule together, while temperature of a gas is proportional to the average translational velocity of the 2500 other molecules making up air. Greenhouse gases simply do not absorb enough thermal energy to warm Earth significantly.

2) Earth loses heat through the troposphere primarily by weather systems driven by convection due to temperature decreasing with height and temperature decreasing from the tropics to the poles. Loss of heat by radiation affected by greenhouse gases is at least an order of magnitude less.

3) It is widely assumed that gas molecules radiate significant energy in all directions. A CO2 molecule can only re-radiate the energy it absorbs, which is <16% of the frequencies radiated by Earth while temperature of matter is a function of a very broad continuum of frequencies described by Planck’s law. A layer of air is not a black body, has minimal thermal mass, and thus can only radiate thermal energy that is continuously convected from below as observed in the solar photosphere.

4) Planck’s law shows that radiation from a warmer body of matter contains higher frequencies of oscillation and higher amplitudes of oscillation at every frequency. Radiation from a colder body of matter, therefore, cannot physically warm a warmer body of matter as enshrined in the second law of thermodynamics—it does not contain high enough frequencies and amplitudes of oscillation. Temperature of tropospheric air decreases with increasing altitude. Even if a layer of gas could radiate, radiation from a colder layer cannot make Earth warmer.

5) Feedbacks, including snow and ice albedo, water vapor and lapse rate, clouds, aerosols, carbon sinks, and wetland methane emissions, must be reevaluated recognizing that thermal energy is a function of frequency of oscillation of the bonds holding matter together, not amount.