Suur pealevee sõjalaev, eriti nõrgalt relvastatuna, on üsna halva EUR/bang suhtega asi. Ja see droonivärgi areng on muutnud asja meie jaoks veel hullemaks. Lisaks tiibrakettidele tuleb olla valmis tõrjuma ka drooniparvesid, mille tegemiseks täna veel pädevat relvastust ei paista (vähemalt mitte sellel tasemel, mis raketitõrjeks on).Tõmbame siis jälle käima. Milline oleks pädev relvasüsteem? Ei aja, muide, üldse kiusu, vaid kutsun üles arutelule. Minu aus tunnustus selle eest, et tunnistad rahuaegse probleemi olemasolu.
Seepärast on alati dilemma, et äkki saaks ilma ja äkki saaks selle asemel mingit tapvat vahendit. See lihtsalt nii on.
Mulle jäi silma antud aluste meie rannavetesse ebasobiv laeva-arhitektuur, nimelt kaldsete võlliliinide kasutamine, mida tarvitatakse üldiselt siis, kui alati on vett kõvasti kiilu all. CB90 näiteks on veepaiskuritega ja väidetavalt sellise põhjaga, et sellega kannatab mööda kive lohistada, et vööriga randa pääseda. Ja hind paistis lõpuks sama, mis Rootsi valmistootel.Väekaitsekaatrid ehitati teisel eesmärgil. See oli üks isemoodi protsess, mille üle ei taha pikalt targutad, muuhulgas sellepärast, et polnud ise juures. Eemalt vaadates ja väga lihtsustatult jääb mulje, et oli sisend, siis toimus surramurra ja siis tuli väljund, mis oli natuke üllatav. Omamaise tööstuse toetamine võis olla üks argumentidest.
Lihtsalt võrdluseks, Soome Haminad, Raumad ja Rootsi Visbyd on puha veepaiskurite peal (rääkimata väiksematest). Ilmselt põhjusel, et võib olla vaja rannalähedases madalvees ukerdada, kuhu punalipuline laevastik ei pääse.